Amplius Invest OÜ hagi TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel) vastu kinnistusraamatus eelmärke kustutamiseks ja kinnistusraamatus kande muutmiseks kostja nõusoleku asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. novembri 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel) detsembri 2022. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Amplius Invest OÜ (registrikood 12533049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel, registrikood 11184440), seaduslik esindaja likvideerija Ly Müürsoo
RESOLUTSIOON
1.Jätta TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel) 28. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28. novembri 2022. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-19178 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel) kanda. Amplius Invest OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Amplius Invest OÜ (hageja) esitas TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel, kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma tagasivõtmatu nõusoleku hageja kinnistu nr 3152201 registriosa III jakku 4. järjekohale kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks ja asendada nimetatud nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagejale kuulub kinnistu aadressil Vana-Posti tn 8, Tallinn registriosa numbriga 3151201. Kostja kasuks on vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu III jaos 4. järjekohal tehtud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks. Eelmärke aluseks on Sefirius Invest OÜ ning kostja vahel 24. märtsil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks, mida pooled muutsid 25. aprillil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ning avaldusega eelmärke muutmiseks.
3.6. juunil 2014. a müüs Sefirius Invest OÜ kinnistu hagejale. Kinnistu ostuga võttis hageja üle müügilepingust ja 25. aprilli 2014. a muutmiskokkuleppest tulenevad Sefirius Invest OÜ kohustused kostja ees. 22. septembril 2016. a ütles hageja üürniku Kino Sõprus OÜ-ga (pankrotis) kinnistut koormanud üürilepingu üles. Üürileping lõppes 4. novembril 2016. a. Kostja ei sõlminud hagejaga uut üürilepingut. Seega kujunes 24. märtsil 2014. a müügilepingu p 5.2.2 kohaselt müügilepingu mõistes väärtuspäeva vahemikuks, mille jooksul oli kostjal võimalus sõlmida asjaõigusleping kinnistu üleandmiseks, periood 5. november 2016. a kuni 5. mai 2017. a. Kostja asjaõiguslepingut ei sõlminud.
4.Kostja kustutati äriregistrist 3. oktoobril 2019. a. Seoses hageja omandis oleva kinnistu osas kinnistusraamatus kostja kasuks eelmärke olemasolu ning hageja nõudega kostja vastu asjakohane märge kustutada, taotles hageja kostja täiendavat likvideerimist. 28. jaanuaril 2021. a tegi kohus määruse, millega algatas kostja likvideerimismenetluse ning määras likvideerijaks Ly Müürsoo. 1. aprillil 2021. a on hageja esitanud kostja likvideerijale nõude eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamiseks. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejale vaidlusalust nõusolekut eelmärke kustutamiseks andnud. Kostja seisukoht
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leidis, et tal on õigus kasutada kinnistusraamatusse kantud prioriteetset ostueesõigust kuni kinnistusraamatus märgitud kuupäevani. Olenemata varem ebaõnnestunud katsetest, sh ka notariaalsetest püüetest jõuda kokkuleppele hoone müügi tehingutingimustes – ei tähenda see seda, et 2026. aastani seatud kinnistu tagasiostu eesõigus kaoks. Asjaõiguslikud lepingud ja kinnistusraamatu kanded on primaarsed võlaõiguslike lepingute ees.
6.Sellise tulevikus seatud tagasiostuoptsiooni eesmärk on ostjal igal ajal selle perioodi jooksul kindlaks teha, kas ost on tulevase kinnisvara turu hinnaga võrreldes mõistlik. Asjaolu, et hageja on leidnud juriidilise viisi, et realiseerida kinnisvara talle sobival hetkel suvalisele uuele omanikule, ei kaalu üles kostja kehtivat ja tähtajas olevat tagasiostu õigust. Kostja kasuks seatud kinnistusraamatu kanne ei takista hagejat kinnistut võõrandamast koos kehtiva kandega. Ka mitmel korral notaris ebaõnnestunud katsed kinnistut tagasi osta ennekõike hageja enda tegevuse tulemusel, ei too kaasa olemasoleva tagasiostuõiguse kaotamise lepingu perioodi jooksul kuni 2026. a. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 28. novembri 2022. a otsusega hagi, kohustas kostjat andma tagasivõtmatu nõusoleku hagejale kuuluva kinnistu nr 3151201 registriosa III jakku 4. järjekohale kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1395.85 eurot ning viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • • •
• •
hagejale kuulub kinnistu aadressil Vana-Posti tn 8, Tallinn (registriosa numbriga 3151201); kostja kasuks on vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu III jaos 4. järjekohale kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks; eelmärke aluseks on Sefirius Invest OÜ ning kostja vahel 24. märtsil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks, mida on pooled muutnud 25. aprillil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ning avaldusega eelmärke muutmiseks;
14.juulil 2014. a on kinnistu uue omanikuna kinnisturaamatusse kantud hageja. Kinnistu ostuga võttis hageja üle 23. märtsi 2014. a müügilepingust ja 25. aprilli 2014. a muutmiskokkuleppest tulenevad Sefirius Invest OÜ kohustused kostja ees; kinnistut koormas Sefirius Invest OÜ ja Kino Sõprus OÜ (pankrotis) vahel 24. jaanuaril 2006. a sõlmitud üürileping.
9.Maakohus märkis, et kinnistusraamatusse kantud eelmärge viitab omandiõiguse üleandmise nõudele ning kinnistusraamatusse pole kantud nõude lõppemise kuupäeva. Eelmärge on tagatud nõudega lahutamatult seotud, s.t see tekib koos tagatava nõudega ega kehti selleta. Asjas on oluline tõlgendada Sefirius Invest OÜ ja kostja vahelisi lepinguid, mis eelmärke aluseks olevat nõuet sisustavad.
10.Maakohus leidis, et kostja tõlgendus, mille kohaselt on kostjal eelmärkega tagatud ostueesõigus kuni 24. jaanuarini 2026. a, ei vasta Sefirius Invest OÜ ja kostja vahelisele 24. märtsi 2014. a lepingule. Maakohus märkis, et kui pooled oleksid soovinud anda kostjale nõudeõiguse igal juhul kuni 24. jaanuarini 2026. a, poleks nad kokku leppinud selle piiramises lepingu p-des 5.2.2 ja 5.2.3 reguleeritud juhtudega.
11.Maakohus tuvastas hageja 22. septembri 2016. a ülesütlemisavalduse alusel, et hageja ütles kehtivalt kinnistut koormanud üürilepingu üles muu hulgas üürilepingu p-s 10.1 lg-s 2 sätestatud alusel ning üürileping lõppes alates 4. novembrist 2016. a. Seega on täidetud 24. märtsi 2014. a lepingu p-s 5.2.2 sätestatud tingimused: a) Sõprus Kino OÜ-ga sõlmitud
üürileping lõppes ennetähtaegselt; b) lõppemise üks põhjus oli üürilepingu p-s 10.1 sätestatud alus; 3) kostja ei sõlminud hagejaga uut üürilepingut lepingu eseme kasutamiseks. Seega oli kostjal lepingu p-st 5.2.2 tulenevalt aega määrata väärtuspäev kuue kuu jooksul alates üürilepingu lõppemisest, s.o perioodil 5. november 2016. a kuni 5. mai 2017. a.
12.Kostja tegi 20. aprillil 2017. a avalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks 21. juulil 2017. a. Maakohus leidis, et lepingujärgne väärtuspäev tähendas mitte asjaõiguslepingu sõlmimiseks tehtava avalduse esitamise päeva, vaid asjaõiguslepingu sõlmimise päeva. Seda kinnitab 24. märtsi 2014. a lepingu p 5.1, mis sätestab, et asjaõiguslepingu sõlmimine toimub kostja määratud väärtuspäeval. Seega pidid pooled asjaõiguslepingu sõlmima perioodil 5. november 2016. a kuni 5. mai 2017. a ning lisaks pidi kostja teatama väärtuspäeva määramisest 90 päeva ette. Sellesse ajavahemikku kostja väärtuspäeva ei määranud. Lepingu p 5.2 viimase lause kohaselt leping lõpeb, kui ostja ei ole väärtuspäevaks määranud tööpäeva väärtuspäeva vahemikus. Seega kaotas kostja lepingu p 5.2.1 ja 5.2.2 alusel õiguse panna maksma eelmärkega tagatud kinnistu omandamise nõuet. 24. märtsi 2014. a lepingu p 5.8 sätestab, et kui leping lõpeb ilma, et ostja oleks lepingu eset omandanud, kohustub ostja viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt 26. jaanuaril 2026. a, esitama müüjale notariaalselt tõestatud nõusoleku eelmärke kustutamiseks. Maakohus asus seisukohale, et sätet tuleb tõlgendada koosmõjus lepingu p-ga 1.14, mis seob lepingu lõppemise kas kuupäeva (26. jaanuar 2026. a) saabumisega või lepingu p-s 5.1 sätestatud tingimuse täitmisega kostja poolt. Viivitamatu nõusolek tuli kostjal anda ka juhul, kui kostja lepingu p-s 5.1 ja 5.2 sätestatud tingimusi ei täitnud, misjärel leping lõppes.
13.Eelmärge, mille kustutamist hageja taotleb, tagas kostja kinnisasja omandamise nõuet 24. märtsi 2014. a lepingus sätestatud tingimustel, mida kostja ei täitnud, mistõttu leping ja sellega koos ka kostja ostuoptsioon lõppes. Seega ei ole kohtul vaja tuvastada, kellest tulenevatel asjaoludel asjaõigusleping hiljem, s.o pärast 5. maid 2017. a sõlmimata jäi ning kohus jätab sellega seoses esitatud väited ja tõendid tähelepanuta. Eelnevatel põhjustel rahuldas maakohus hagi.
14.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamise tõttu kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1395.85 eurot ning viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Kostja tõi esile, et tal ei ole vara, mistõttu ei saanud ta volitada enda esindamiseks õigusteadmistega isikut. Seetõttu ei ole menetluses uuritud, et lepingud, millele hageja viitas, ei ole lõplikus muudetud vormis; paljud väited on valed ja neid on vaja täiendavalt tõendada; paljud kostja tegevused on rikkunud lepinguid ja on tühistanud mõned lepingupunktid, mille üle vaieldakse: olulisim on see, et kostjal ei võimaldata määrata hoonele uut haldajat/üürnikku, kuigi see oli kogu lepingu olemus ja tagatis, mis peaks tagama, et kostja ei saaks tagasiostuõigusest ilma jääda ka Kino Sõpruse maksejõuetuse korral.
17.On absurdne, et hageja saab omal algatusel likvideeritud ettevõtte elustada ja seejärel esitada ühepoolse nõude. Ettevõtet ei olnud üldse vaja elustada. Kui ostueesõiguse üle tekib
vaidlus, peaks see olema kostja osanike ja hageja vahel. Käesoleva tsiviilasja algatamine on pahauskne.
18.Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotust ning leidis, et menetluskulusid peaks kandma hageja, sest kulud on hageja tekitatud ja kostja vastu nõude esitamisega ei olnud põhjust viivitada kuni kostja äriregistrist kustutamiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
20.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
21.Hageja on esitanud AÕS § 63 lg 8 ja KRS § 341 lg 1, lg 2 p 6, lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi hagi kinnistusraamatus eelmärke kustutamiseks ja kinnistusraamatus kande muutmiseks kostja nõusoleku asendamiseks. AÕS § 63 lg 8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
22.Maakohus tuvastas, et hagejale kuulub kinnistu aadressil Vana-Posti tn 8, Tallinn registriosa numbriga 3151201; kostja kasuks on vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu III jaos
4.järjekohale kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks; eelmärke aluseks on Sefirius Invest OÜ ning kostja vahel 24. märtsil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks, mida on pooled muutnud 25. aprillil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ning avaldusega eelmärke muutmiseks; 14. juulil 2014. a on kinnistu uue omanikuna kinnisturaamatusse kantud hageja; kinnistu ostuga võttis hageja üle 23. märtsi 2014. a müügilepingust ja 25. aprilli 2014. a muutmiskokkuleppest tulenevad Sefirius Invest OÜ kohustused kostja ees; kinnistut koormas Sefirius Invest OÜ ja Kino Sõprus OÜ (pankrotis) vahel 24. jaanuaril 2006. a sõlmitud üürileping. Hinnates Sefirius Invest OÜ ja kostja vahelisi lepinguid, mis sisustasid eelmärke aluseks olevat nõuet, jõudis maakohus järeldusele, et eelmärge, mille kustutamist hageja taotleb, tagas kostja kinnisasja omandamise nõuet 24. märtsi 2014. a lepingus sätestatud tingimustel, mida kostja ei täitnud, mistõttu leping ja sellega koos ka kostja ostuoptsioon lõppes. Seega tuvastas maakohus kõik AÕS § 63 lg 8 alusel esitatud nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused.
23.Esmalt märgib kolleegium, et kostja likvideerimismenetluse algatamine otsustati Harju Maakohtu 28. jaanuari 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18720, mistõttu ei ole likvideerimise läbiviimise vastu vaidlemine käesolevas asjas asjakohane ning väljub hagi piiridest (TsMS § 439). Ringkonnakohtu hinnangul on hagi esitatud AÕS § 63 lg 8 kohaselt õige isiku vastu, sest hageja on kinnistu omanik ning kostja on isik, kelle kasuks märge on tehtud – kostja ei ole sellele vastu vaielnud. See, millistel motiividel hageja nõude kostja vastu esitas, ei oma õiguslikult tähtsust.
24.Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostja vaidlustaks maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid ega tehtud järeldusi. Kostja leiab, et mitmed hageja väited on valed ja tõendamata, neid samas konkretiseerimata. Kolleegium selgitab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; samuti määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. Sellised põhimõtted kehtivad käesoleval juhul ka kostjale olenemata asjaolust, kas kostjal oli vara, et volitada enda esindamiseks õigusteadmistega isikut või mitte. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja esile toonud, millised asjaolud ja väited täpsemalt on valed või tõendamata ega põhistanud ka omapoolset nägemust hagi aluseks olevate asjaolude osas, mistõttu ei anna need alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.Kostja ei vaidlusta iseenesest seda, et 24. märtsil 2014. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks (muudetud 25. aprillil 2014. a) ning sellest tulenev kostja ostuoptsioon on lõppenud. Seetõttu ei ole käesolevat hagi eset arvestades asjakohane kostja väide, mille kohaselt ei võimaldata tal määrata hoonele uut haldajat/üürnikku, kuigi see pidi tagama, et kostja ei saaks tagasiostuõigusest ilma jääda ka Kino Sõpruse maksejõuetuse korral.
26.Seoses menetluskulude jaotuse vaidlustamisega märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o käesoleval juhul kostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust jätta menetluskulud hagi rahuldamise korral hageja kanda. Küll aga võib kohus erandlikult jätta kulud TsMS § 162 lg 4 järgi täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal alust pidada hageja menetluskulude kostja kanda jätmist viimase suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Vaatamata sellele, et hageja esitas kostja vastu nõude pärast seda, kui kostja oli äriregistrist kustutatud ja kostja suhtes oli algatatud likvideerimismenetlus, ongi likvideerimismenetluse mh üheks eesmärgiks võlausaldaja nõuete rahuldamine (TsÜS § 41 lg 4) ja seega ei ole hageja käitumine talle etteheidetav.
27.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
28.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
29.Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.
30.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.