O. T.i (T.) hagi B. B.i (B.) vastu sõiduauto ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja O. T. (isikukood xxxx), vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
lepinguline
esindaja
Kostja B. B. (isikukood xxxx), vandeadvokaat Helvia Räägel
lepinguline
esindaja
Viimase kohtuistungi aeg
10.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu ja tagastada O. T.ile 18.11.2022 menetlusdokumendi lisa nr 1 (videosalvestis) ja lisa nr 2 (04.04.2014 e-kiri S AS-le).
2.Jätta rahuldamata O. T.i hagi B. B.i vastu.
3.Jätta menetluskulud O. T.i kanda. Välja mõista O. T.ilt B. B.i kasuks menetluskulud 3054 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb O. T.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.O. T. (hageja) esitas 16.02.2021 Harju Maakohtule hagi B. B.i (kostja) vastu sõiduauto ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 12.04.2012 sõiduauto Xxxx ja andis selle määramata ajaks tasuta kasutamise lepingu alusel kasutusse oma tütar M. T. ja kostjale, kes oli tütre abikaasa. M. T. ja kostja lahutasid abielu xxxx ja auto jäi kostjale. Hageja edastas 03.12.2020 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ja palus auto tagastada. Kuivõrd kostja ei ole sõidukit tagastanud, palus hageja välja nõuda sõiduk kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Kui menetluse kestel selgub, et auto tagastamine ei ole võimalik selle kadumise või hävimise tõttu, palus hageja välja mõista kostjalt hüvitis 9000 eurot. Ebaõige on kostja väide, et hageja on võõrandanud sõiduki kostjale. Hageja ei ole allkirjastanud kostja poolt esitatud auto 02.04.2014 müügilepingut. Märgitud leping on võltsitud. Seda kinnitab see, et kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud. Kui pooled oleksid sõlminud 02.04.2014 lepingu, oleks sõiduk üle läinud kostja ja M. T.e ühisvarasse, kuna nad olid tol ajal abielus. M. T. kinnitas, et ta ei olnud teadlik auto müügilepingu sõlmimisest. Lisaks ei nõustunud M. T. auto kui ühisvara eseme võõrandamisega OÜ-le C 29.10.2014 leping alusel, mistõttu on viidatud leping tühine. Kostja väited sõiduki võõrandamisest on ebaõiged ja kostja on endiselt auto omanik. OÜ C ei saanud sõidukit 29.10.2014 lepingu alusel omandada. Kostja oli märgitud lepingu sõlmimise ajal äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik. Seega oli OÜ C teadlik, et ei kostja ei ole auto omanik ja tal puudub õigus sõidukit käsutada. Seetõttu on auto heauskne omandamine äriühingu poolt välistatud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et hageja müüs auto kostjale 02.04.2014 lepingu alusel 20 000 euro eest. Hageja on ostuhinna kätte saanud. Hageja väited sõiduki müügilepingu võltsimise kohta on ebaõiged. Asjakohatud on ka hageja väited sõiduki kuulumise kohta kostja ja M. T.e ühisvarasse. Kostja võõrandas 29.10.2014 sõiduki OÜ-le C. Kostja oli auto seaduslik omanik ja tal oli õigus autot käsutada. Tõendamata on see, et sõiduk asub kostja valduses. Hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas koos 18.11.2022 kirjalike kohtukõne teesidega uued dokumendid: videosalvestis (dtl 306) ja hageja 04.04.2014 e-kiri S AS-le (tl 144). Videosalvestisega soovib hageja põhjendada enda väidet, et vaidlusalune 02.04.2012 sõiduauto müügileping võis olla võltsitud selliselt, et hageja allkirja kandvalt paberdokumendilt lõigatakse välja tema allkiri, seejärel kleebitakse allkiri lepingule ja sellest lepingust tehakse valguskoopia, mis näib hageja allkirja kandvat. Hageja esitas 04.04.2014 e-kirja selleks, et kinnitada tema poolt 10.10.2022 istungil vande all antud seletust, et aprillis 2004. a oli vaidlusalune auto komisjonimüügis.
3.1.Kirjalikud kohtukõne teesid on sarnased kohtukõnega, millega on menetlusosalisel õigus esineda kohtuvaidluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 teine lause sätestab,
et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Viidatud sättest tulenevalt puudus hagejal õigus esitada koos kirjalike kohtukõne teesidega uusi dokumente. 10.10.2022 kohtuistungil nõustus hageja asja sisulise arutamise lõpetamisega (tl 126–128) ja ta ei ole toonud kohtu ette erandlike asjaolusid, mis annaksid talle õiguse esitada uued dokumendid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Eeltoodud põhjustel on kohtul õigus keelduda hageja 18.11.2022 esitatud videosalvestise ja 04.04.2014 e-kirja vastuvõtmisest.
3.2.Kohus leiab, et esineb alus keelduda hageja esitatud uute dokumentide vastuvõtmisest ka TsMS § 331 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
3.2.1.Esiteks toob kohus välja, et hageja esitatud videosalvestis ei ole tõend TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Seega puudub kohtul alus võtta salvestis vastu tõendina. Märgitud dokumendiga soovib hageja näidata, et lepingu võltsimine tema kirjeldatud viisil on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et videosalvestist ei saa pidada menetlusväliseks allikaks, mis kannab usaldusväärset teavet (TsMS § 231 lg 1 teine lause). Salvestis sai valmistatud hageja või tema lepingulise esindaja poolt. Seega pärineb dokument menetlusosalisest või tema esindajast, mistõttu ei saa seda pidada menetlusväliseks allikaks. Veelgi vähem saaks salvestist pidada usaldusväärse teabe kandjaks, sest selle valmistas isik (hageja või tema esindaja), kes on huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks.
3.2.2.Teiseks toob kohus välja, et hageja on juba 30.03.2022 menetlusdokumendis ehk enne eelmenetluse lõppemist esitanud väite vaidlusaluse müügilepingu võltsimise kohta tema kirjeldatud viisil. Kohus lõpetas eelmenetluse alles 10.06.2022 (tl 121-122). Seega oli hagejal võimalus esitada videosalvestis tema väite kinnitamiseks tähtaegselt (TsMS § 330 lg 1). Hageja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust dokumendi esitamiseks hilinemisega ja pärast asja sisulise arutamist lõpetamist. Kohtul on õigus keelduda hageja poolt 18.11.2022 esitatud videosalvestise vastuvõtmisest TsMS § 331 lg 1 teise alternatiivi alusel.
3.2.3.Hageja teatas 10.10.2022 kohtuistungil vande all ütluste andmisel esimest korda, et ta andis aprillis 2014. a kostjale õiguse müüa vaidlusalune sõiduk komisjonimüügi korras. Hageja ei ole enne istungit esitatud dokumentides väitnud, et kostjal oli õigus panna sõiduk komisjonimüüki. Kohus leiab, et hagejal oli õigus kujundada oma menetluslikku positsiooni enne hagi esitamist või täpsustada seda menetluse kestel enne eelmenetluse lõppemist ning esitada kõik tõendid enda seisukohtade kinnitamiseks. Praegu esitas hageja uue väite sõiduki komisjonimüügi kohta alles kohtuistungil, kui eelmenetlus oli juba lõppenud ja esitas dokumentaalse tõendi (04.04.2014 e-kiri S AS-le) koos kohtukõne kirjalike teesidega, kui asja sisuline arutamine oli juba lõpetatud. Käsitletav kiri kannab 04.04.2014 kuupäeva, mistõttu oli see oli hagejale kättesaadav kogu menetluse kestel ja muu hulgas enne eelmenetluse lõppemist 10.06.2022. Hageja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust dokumendi esitamiseks hilinemisega ja pärast asja sisulise arutamist lõpetamist. Kohtul on õigus keelduda hageja poolt 18.11.2022 esitatud e-kirja vastuvõtmisest TsMS § 331 lg 1 teise alternatiivi alusel.
3.3.Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hageja esitatud videosalvestise (dtl 306) ja hageja 04.04.2014 e-kirja S AS-le (tl 144) vastuvõtmisest TsMS § 402 lg 2 teise lause ja TsMS § 331 lg 1 teise alternatiivi alusel. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, pole vaja neid andmekandjal hagejale tagastada.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja omandas 12.04.2012 sõiduauto Xxxx (tl 3–6); − pärast sõiduki ostmist andis hageja selle oma tütre M. T. ja kostja kasutusse (tl 7); − hageja palus 03.12.2020 kostjal auto tagastada (tl 8), kuid kostja ei ole seda teinud.
6.Hageja on esitanud kostja vastu vindikatsiooninõude, paludes välja nõuda kostja valdusest enda valdusesse vaidlusalune auto. Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
7.Hageja nõude maksmapaneku eelduseks on see, et kostja valdab sõidukit. Kostja avaldas, et tema võõrandas auto 29.10.2014 OÜ-le C (tl 26). Hageja ei ole müügilepingu ehtsust vaidlustanud. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega lasus hagejal kohustus tõendada, et kostja valdab sõidukit. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. 10.10.2022 istungil möönis hageja ise, et praegu ei ole teada, kus asub auto (tl 126–128).
8.Isegi juhul, kui sõiduk on kostja valduses, on viimasel õigus keelduda asja väljaandmisest. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja selgitas, et pooled sõlmisid 02.04.2014 müügilepingu, millega hageja võõrandas sõiduauto kostjale 20 000 euro eest (tl 25). 15.03.2022 ekspertiisiaktiga on tõendatud, et koopia aluseks oleva nime ja allkirja 02.04.2014 sõiduki müügilepingul on tõenäoliselt kirjutanud hageja. Ekspert avaldas, et kuna allkiri ja nimi on esitatud koopiana, ei ole tugevama arvamuse andmise võimalik. Aktile lisatud arvamuste skaalast nähtub, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike (tl 103–106).
9.Hageja on menetluse kestel vaidlustanud 02.04.20214 müügilepingu ehtsust ja avaldanud, et 15.03.2022 ekspertiisiaktil puudub tõendamisjõud, sest ekspertiis viidi läbi mitte lepingu originaali, vaid valguskoopia alusel. Kohus on vastanud 23.05.2022 korraldustes hageja väidetele müügilepingu ehtsuse ja tõendamisjõudu ning ekspertiisiakti kui tõendi arvestamise kohta (tl 121-122). Kohus jääb korraldustes esitatud väidete juurde. Kuna hageja esitas 18.11.2022 kirjalikes kohtukõne teesides uuesti samu vastuväiteid lepingu ja ekspertiisiakti kohta, peab kohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist.
9.1.Ekspert on andnud oma arvamuse müügilepingu valguskoopia alusel, sest lepingu originaal ei ole säilinud ja kohtul ei olnud võimalik määrata ekspertiis dokumendi originaali alusel. Ekspert on kohtule avaldanud, et erandjuhtumeil on võimalik teha käekirjaekspertiisi ka koopiate alusel (vt kohtu 10.12.2021 e-kirja pooltele (tl 82) ja 18.02.2022 kohtumäärust käekirjaekspertiisi määramise kohta (tl 98-99). Ekspert ei ole keeldunud ekspertiisi läbiviimisest põhjusel, et talle edastatud lepingu koopia ei võimalda eksperdi ees püstitatud küsimusele vastata või et eksperdile esitatud andmed on puudulikud (TsMS § 302 lg 4). Ekspertiisiaktis tõi ekspert välja, et vaidlustatud materjal võimaldab ekspertiisi teha, kuigi dokument on esitatud koopiana. Eksperdiarvamus sisaldab uuringu üksikasjalikku kirjeldust, uuringu tulemuse kujunemine on selge ja jälgitav. Kohus on seisukohal, et ekspertiisi läbiviimine müügilepingu koopia alusel ei tee akti kohtukõlbmatuks tõendiks. Ekspertiisiakt on valminud kooskõlas seadusega, see on hinnatav
tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 ning § 301 lg 1 tähenduses, akt on asjakohane ja lubatav tõend (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). Kostjal on õigus kasutada akti enda väidete tõendamiseks ning kohus hindab seda asja lahendamisel koosmõjus teiste tõenditega (TsMS § 232 lg 1).
9.2.Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud müügilepingu koopia teistest dokumentidest väiksema tõendikaaluga. Lepingu loomine hageja kirjeldatud viisil (st hageja allkirja ümbertõstmine paberdokumendilt lepingule ja sellest valguskoopia tegemine) ei ole kinnitamist leidnud. Hageja on küll väitnud, et kostja käsutuses on olnud dokument hageja allkirjaga, kuid ta ei ole täpsustanud, mis dokumendiga võiks olla tegemist ja kuidas see dokument on jõudnud kostja kätte. Kohus juhib tähelepanu ekspertiisiaktile, kus ekspert on tuvastanud, et peale allkirja lepingul on hageja tõenäoliselt kirjutanud ka lepingul oleva nime (tl 103–106). Hageja ei ole selgitanud, kas ja milline hageja nime kandev dokument võiks olla kostja valduses. Eelviidatud asjaolud teevad hageja käsitluse lepingu loomise kohta ebausutavaks. Müügilepingu tõendusjõudu ei pisenda see, kas kostja on tasunud või ei ole tasunud hagejale auto ostuhinda; millised väited on kostja esitanud kolmandetele isikule ning kas ja millal kostja on esitanud dokumendi kolmandatele isikutele (nt Maanteeametile); kas M. T. kui kostja abikaasa oli teadlik lepingu sõlmimisest. Kostja esitatud müügilepingu koopia on hinnatav dokumentaalse tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 ning § 272 lg 1 tähenduses, leping on asjakohane ja lubatav tõend (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). Kostjal on õigus kasutada lepingut enda väidete tõendamiseks ning kohus hindab seda asja lahendamisel koosmõjus teiste tõenditega (TsMS § 232 lg 1).
10.Pooled on andnud 10.10.2022 istungil vande all sõiduki võõrandamise kohta järgmiseid ütlusi.
10.1.Kostja selgitas vande all, et paar päeva enne lepingu allkirjastamist leppisid pooled kokku selles, et on vaja vormistada sõiduki müügileping. Lepingu sõlmimise soov oli vastastikune ja see oli tingitud sellest, et kostja on kogu aeg autoga sõitnud. Seetõttu tundus pooltele, et korrektne oleks vormistada sõiduk kostja nimele. Kostja mõtles ka selle peale, et kui ta sõidab välismaale, siis on parem, et dokumendis on kõik nähtav. Kostja tuli lepinguga õhtusöögile hageja korterisse Xxxx tänaval. Kostja tutvustas hagejale lepingu sisu, sest leping oli koostatud eesti keeles ja hageja ei valda eesti keelt. Kostjale jäi meelde ka see, et lepingus oli punkt garantii kohta, mille järgi ei anna müüja sõidukile garantiid. Hageja naeris selle punkti peale, et mingit garantiid ma sulle ei anna. Hageja ja kostja naersid, et kõik on hästi, sest auto oli niigi kogu aeg kostja kasutuses. Kostja leidis lepingu põhja internetist ja ta täitis ära kõik lahtrid, välja arvatud müüja juhiloa numbri lahter. Märgitud lahtri täitis hageja ise selliselt, et ta võttis rahakotist juhiload ja pani oma käega juhiloa numbri kirja. Lisaks kirjutas hageja ise lepingule oma ees- ja perekonnanime ning pani allkirja. Lepingu allkirjastamine toimus köögis köögilaua taga. Kostja maksis hagejale auto ostuhinna 20 000 eurot üks või kaks päeva enne lepingu allkirjastamist. Kostja ei mäletanud, kas ta registreeris sõiduki hiljem enda nimele (tl 125–128).
10.2.Hageja on istungil avaldanud, et ta ei ole vaidlusalust müügilepingut allkirjastanud. Hageja selgitas, et aprillis 2014 allkirjastasid pooled lepingu selle kohta, et kostjal oli õigus panna auto komisjonimüüki. Lepingu allkirjastamine toimus selliselt, et kostja tuli hageja juurde ja tal oli kaasas poole A4 suurune leping, mille ta sai RBC-st. Dokumendi sisu oli järgmine, et see on volikiri selle kohta, et kostjal on õigus panna hageja nimel sõiduk komisjonimüüki. Hageja allkirjas selle volikirja. Kostja on viinud auto volikirja alusel müügiplatsile ja hageja ei ole sõidukit enam näinud. Hagejale teadaolevalt ei ole sõidukit müüdud. Hageja ei saanud autot tagasi. Kostja ei maksnud hagejale 20 000 eurot auto eest (tl 125–128).
11.Kohus leiab, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja selgitustele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
11.1.Kostja kirjeldas istungil põhjalikult ja üksikasjalikult müügilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Kostja seletustest nähtuvad lepingu sõlmimise ajend (sõiduk oli kogu aeg kostja kasutuses ja pooled soovisid fikseerida tegelik olukord ka õiguslikult, vormistades auto kostja nimele) ning lepingu sõlmimise asjaolud (pooled sõlmisid lepingu hageja kodus, kuhu kostja oli kutsutud õhtusöögile; kostja laadis lepingu põhja internetist alla; kostja andis eeltäidetud lepingu hagejale allkirjastamiseks; hageja kirjutas lepingusse enda juhuloa numbri, ees- ja perekonnanime ning pani allkirja).
11.2.Kostja ütluste usaldusväärsust tõstab see, et kostja on mäletanud lepingu sõlmimise detaile, näiteks kostja tutvustas lepingu sisu hagejale, lepingu allkirjastamine toimus köögis köögilaua taga, lepingu punkt garantii mitteandmise kohta tekitas pooltel naeru.
11.3.Kostja ütlused selle kohta, et hageja kirjutas lepingule oma nime ja andis allkirja riimuvad valminud ekspertiisiaktiga. Ekspert on aktis asunud seisukohale, et nime ja allkirja 02.04.2014 sõiduki müügilepingul on tõenäoliselt kirjutanud hageja (tl 103–106).
11.4.Kostja on järjekindlalt olnud seisukohal, et ta on ostnud hagejalt sõiduki. Märgitud asjaolu kinnitab kostja 24.05.2018 vastus M. T.e ühisvara jagamise ettepanekule. Vastuses on kostja avaldanud, et sõiduk ei ole kunagi ühisvarasse kuulunud, vaid see kuuluski M. T.e emale, kellelt kostja sõiduki juba pärast abielu lõppemist omandas (tl 113-114). Kuigi sõiduki müügilepingu sõlmimine toimus 02.04.2012 ehk ajal kui kostja ja M. T. olid veel ametlikult abielus, ei tee viidatud ebatäpsus kostja ütlusi ebausaldusväärseks tõendiks. Praegu on oluline see, et kostja on juba 2018. a olnud seisukohal, et ta on ostnud sõiduki hagejalt. Kostja järjekindlus sõiduki omandamise viisi osas näitab, et ta andis vande all tõeseid ütlusi.
11.5.Hageja on küll väitnud, et ta ei ole lepingut allkirjastanud, kuid ta ei ole vaidlustanud lepingus välja toodud tema juhiloa numbri õigsust. Hageja ei ole väitnud ka seda, et kostjale oli teada hageja juhiloa number ja et kostja kirjutas lepingusse hageja juhiloa numbri ilma tema nõusolekuta. Seega on usutav kostja väide, et hageja ise kirjutas lepingusse juhiloa numbri, mis tõstab kostja seletuste usutavust ka selle kohta, et hageja kirjutas lepingule enda nime ja andis allkirja. Asjaolu, et hageja ise kirjutas lepingule enda nime ja andis allkirja, teeb usutavaks ka ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaala, mille järgi on väike tõenäosus, et kirjutaks on keegi teine (tl 103–106).
12.Hageja väited, et kostja on andnud vastuolulised ütlused lepingu sõlmimise kuupäeva kohta, ei tee kostja ütlusi ebausaldusväärseks tõendiks. Lepingu sõlmimine toimus ca kaheksa aastat tagasi ja loomulik on, et kostja ei mäleta täpselt lepingu sõlmimise aega. Lepingus sisalduvad trükivead ei sea kostja seletusi kahtluse alla. Kostja selgitas, et ta leidis lepingu internetist. Üldteadaolevalt saab igaüks internetti dokumendid (sh lepingute põhjad) üles laadida. Üleslaetavad materjalid võivad olla erineva kvaliteediga ning need võivad sisaldada vigu. Kuigi vaidlusalune leping on kirjavigadega, on selle sisu selge ja arusaadav. Hageja väide, et tema sooviks oli täiendada lepingut autole garantii mitteandmise punktiga, ei ole õige. Kostja ütlustest nähtub, et lepingus juba sisaldus punkt, et müüja ei anna sõidukile garantiid. Märgitud punkt tekitas pooltel naeru, sest neile oli teada, et kostja kasutas kogu aeg sõidukit. Hageja väitis, et leping sisaldab lauset, mida ei saa leida muutmatul kujul internetist – eelkõige kinnitus „käesolevaga mina, O. T., kinnitan, et auto ei ole ühisomandis“. Sellest järeldab hageja, et kostja versioon lepingu sõlmimise kohta ei ole tõene. Kohtu hinnangul ei sea hageja väide kostja ütlusi kahtluse alla. Kostja selgitas istungil, et tema täitis internetist alla laetud lepingus ära lahtrid,
välja arvatud müüja juhiloa number. Seega võis kostja ära täita ka hageja viidatud lahtri ja tuua eeltäidetud lepingu hagejale allkirjastamiseks. Hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud, ei tee kostja ütlusi ebausaldusväärseteks. Kostja on üksikasjalikult kirjeldanud lepingu sõlmimisega seonduvat. Kui hageja leiab, et kostja ei ole ostuhinda tasunud, on tal õigus nõuda kostjalt raha maksmist.
13.Hageja on väitnud, et pooled sõlmisid lepingu, millega hageja volitas kostjat müüma sõidukit komisjonimüügis. Kohtu hinnangul teeb hageja ütlusi ebausaldusväärseks see, et ta esitas väite sõiduki komisjonimüügi kohta esmakordselt alles 10.10.2022 kohtuistungil. Hagiavalduses ega muudes kirjalikes dokumentides enne istungit ei ole hageja tuginenud komisjonimüügile. Auto märgitud võõrandamise viis on vastuolus kogu hageja menetlustaktikaga, kus hageja ei ole viidanud soovile sõiduk kostja abil võõrandada. Vindikatsiooninõude esitamine näitab pigem hageja tahet jätta auto endale. Lisaks on sõiduki komisjonimüük selline asjaolu, mis jääb kindlasti meelde ja sellise müügi viisi menetlusdokumentides märkimata jätmine tekitab kahtlusi hageja ütluste usaldusväärsuses. Auto komisjonimüük leiaks kindlasti kajastamist dokumentides või suhtlemises kolmandate isikutega (näiteks müüjaga kirjavahetuse pidamine auto võõrandamise korraldamiseks, lepingu sõlmimine, lepingute lõpetamine vms). Hageja ei ole aga peale tema seletuse esitanud täiendavaid tõendeid sõiduki komisjonimüügi kohta. Viidatud asjaolu seab hageja poolt istungil antud ütlusi kahtlusse alla.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid 02.04.2014 müügilepingu, millega hageja võõrandas auto kostjale. Müügilepingu sõlmimine on tõendatud ekspertiisiakti ja kosta ütlustega vande all. Kostjast on saanud sõiduki seaduslik omanik ja tal on õigus keelduda asja väljaandmisest. Kuna kostja omandas sõiduki seaduslikult, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka asja väärtuse hüvitamist. Kohus jätab hagi rahuldamata.
15.Asjas ei oma tähtsust, kas kostja ostis auto tema ja M. T.i ühisvarasse. Oluline ei ole ka see, kas ja kellele on kostja sõiduki edasi võõrandanud. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et M. T. ei andnud nõusolekut auto müümiseks.
16.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 18.11.2022 ja 25.11.2022 Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 2940 eurot (käibemaksuga) ning ekspertiisikulu 282 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 168 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud käesolevas tsiviilasjas kostjale õigusabi kokku 17,5 tunni ulatuses.
18.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Kostja on käesolevas tsiviilasjas tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 282 eurot. Kohus on seisukohal, et ekspertiisikulu summas 282 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu, milline tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
21.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga, tasuna mõistlik.
22.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 17,5 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
22.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud 17.08.2021 menetlustoimingule 1,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud menetlustoimingule kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades 06.08.2021 kohtunõude ning hageja 19.04.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja 17.08.2021 menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku üks tund. Kohus selgitab, et nimetatud menetlusdokumentidega tutvumiseks kulunud ja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg 1,5 tundi on nimetatud dokumentide sisu ja asja keerukust arvestades ülepaisutatud.
22.2.Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada ka kostja lepingulise esindaja 23.03.2022 ja 30.03.2022 menetlustoimingutele kulunud aega kokku mahus 4,25 tundi. Arvestades 15.03.2022 kohtule esitatud ekspertiisiakti, hageja poolt 18.04.2022 esitatud menetlusdokumendi ja kostja poolt 30.03.2022 esitatud seisukoha sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja keerukust, tuleb kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja 23.03.2022 ja 30.03.2022 menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku neli tundi.
22.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud 06.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele üks tund ja 10.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kokku kolm tundi. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulud osaliselt põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, menetluse kestel esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, 10.10.2022 kohtuistungi kestvust (algus kell 10:00 ja lõpp 11:46) ning mõistlikku, vajalikku ja põhjendatud aega kohtuistungiks ettevalmistumisele, peab kohus kostja lepingulise esindaja 06.10.2022 ja 10.10.2022 menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks mahus kokku 2,75 tundi.
22.4.Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
22.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 16,5 tundi.
23.Kostja on esitanud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud TsMS § 174 lg 10 alusel mõista kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga.
24.Arvestades asjaolu, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 2772 eurot (16,5 tundi x 168 eurot).
25.Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3054 eurot (ekspertiisikulu 282 eurot + õigusabikulud 2772 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
26.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.