L. K. hagi Narva notar T. B. vastu pärimistunnistuse pärimisõigust mitteomavale isikule väljastamise tuvastamise ja kinnitusraamatu kande muutmise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
05. november 2008.a / kirjalik menetlus
Menetlusoalised
Hageja L. K. ja tema lepinguline esindaja
J. T.;
Kostja O. B.; Kolmas isik A. J..
Resolutsioon
1.Jätta L. K. (isikukood xxx, elukoht Xxxx) hagi Jõhvi notar T. B. vastu pärimistunnistuse pärimisõigust mitteomavale isikule väljastamise tuvastamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja L. K. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu, 30) päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.13. juunil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on L. K. (surnud 07.06.1998.a) tütar. Hageja ema oli abielus L. J.. Hageja ema seadusjärgseteks pärijateks olid hageja ja L. J.. Viimane suri 22.05.2003.a, tema seadusjärgseks pärijaks on A. J..
2.Pärast oma vanemate surma pöördusid pärijad notari poole pärandi vastuvõtmise avaldusega. Kostja väljastas 2007.a märtsis hagejale ja A. J. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse. Pärijate pärandvara koosnes korterist XXX ning mootorratast Ural, reg.nr. 106 CD.
1 (5)
2-08-23931
3.Pärimisõiguste realiseerimise käigus selgus, et kinnistusraamatusse korteriomandi Xxxx 1⁄4 omanikuna on kantud L. K. õde E. O. ja 3⁄4 omanikuna poeg A. J.. E. O. kanti kinnistusraamatusse korteri kaasomanikuna kostja poolt 23.10.1998.a väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (pärimisasi nr. 4908/1998) alusel, mille kohaselt on L. K. vara pärijateks, võrdsetes osades, tema abikaasa L. J. ja tema õde E. O..
4.PärS §14 lg1 kohaselt on E. O. teise järjekorra pärija ning seda juhul, kui puuduvad esimese järjekorra pärijad. Pärandi avanemise hetkel oli L. K. pärandvara esimese järjekorra seadusjärgseks pärijaks hageja. E. O. ei saanud midagi pärida, sest ta oli teise järjekorra pärija. Väljastades seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse isikule, kes ei omanud pärimisõigust, jättis kostja hagejat ilma 1⁄4 omandiõigusest korteriomandile Xxxx ja tekitas hagejale kahju.
5.E. O. suri 2001.a.
6.Hageja palus notariaadiseaduse §14 lg1, lg3, lg4 ja riigivastutusseaduse §12 lg1 alusel tuvastada, et kostja poolt 23.10.1998.a E. O. nimele väljastatud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus oli väljastatud pärimisõigust mitteomavale isikule ning teha kinnistusraamatus kande muudatus (registriosa nr. 1136209), kustutada kinnistusregistriosa teisest jaost E. O. ja kanda hageja korteriomandi 1⁄4 kaasomanikuna.
7.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
8.Viru Maakohtu 25.06.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostjate nimetamiseks, hagihinda väljatoomiseks ja nõudelt riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks. Hagejale selgitati, et kuna korteriomandi osa omanikuna on kinnistusraamatusse kantud E. O. siis antud vaidluses on kostjateks tema võimalikud pärijad.
9.25.08.2008.a hageja kõrvaldas puudused osaliselt. Hageja teatas, et korteriomandi Xxx turuväärtuseks on umbes 280 000 krooni ja tasus riigilõivu lähtudes hagihinnast (1⁄4 korteriomandi osast) 70 000 krooni. Tuvastamishagilt hageja pole riigilõivu tasunud.
KOSTJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUSED HAGILE
10.15. septembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on esitatud kostja vastu ekslikult, kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud ega hageja vabadust piiranud.
11.Kostja teatas, et pärast L. K. surma esitasid notarile pärandi vastuvõtmise avaldused E. O. (avaldus on 22.06.1998.a tõestatud notari poolt) ja L. J. (avalduse esitas volikirja alusel Andrei J., avaldus on 02.07.1998.a tõestatud notari asendaja poolt). Mõlemad kinnitasid, et pärandajal lapsi ei ole. Samas olid nad teadlikud, et vastavalt pärimisseaduse §140 ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu võib neilt pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda.
12.Narva Linnakohus tuvastas 01.03.2000.a tsiviilasjas nr. 2-1184/00, et E. O. ja L. J. notari juurde ja kohtusse pöördumisel varjasid, et pärandajal L. K.l on tütar. Notar on selgitanud
2 (5)
2-08-23931 hagejale, et õiguse taastamiseks ja registrikande muutmiseks on vaja pöörduda kohtusse, sest registrikande võib antud juhul muuta ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.
13.Kuna esimese järjekorra pärija pärimisõigused olid rikutud E. O. ja L. J.i poolt ebaõigete andmete esitamise ja teabe varjamisega pärimisasja lahendamisel, siis ei saa esitada hagi notari vastu, sest pärimisasja lahendamisel notar ei teadnud pärandaja lapse olemasolust. Kanded registrisse kanti vastavalt E. O. ja L. J.i poolt esitatud andmetele ning seaduse järgi. Sellepärast ei saa hageja viidata notariaadiseaduse §14 lg1, lg3, lg4 ega riigivastutuse seaduse §12 lg1.
14.Kostja nõustus nõudega kinnistusraamatu kande muutmisega, kuid leidis, et ei ole alust nõuda notarilt selle kande muutmist. Seda saab teha ainult kohtuotsuse alusel. Kostja nõustus asja kirjaliku menetlusega.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.05. septembril 2008.a esitatud vastuses kolmas isik nõustus hagiga, leides, et hagi on põhjendatud. Ka kolmas isik nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
16.18. septembril 2008.a kohus saatis hageja esindajale kostja vastuse hagile ja palus esindajal kaaluda kas kostja asendamise või teiste isikute kaaskostjana menetlusse kaasamist, põhjendusel, et notari vastu esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada.
17.13. oktoobril 2008.a teatas hageja esindaja, et hageja ei nõua teo teostamist kostja poolt. Hageja ei leia alust kostja vahetamiseks või teiste isikute kaaskostjatena menetlusse kaasamiseks. Hageja ei soovi menetluskulude hüvitamist kostja poolt.
18.15. oktoobril 2008.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja võimalike täiendavate avalduste ja tõendite esitamiseks.
19.27. oktoobril 2008.a esitatud hageja avalduse kohaselt E. O. ja L. J. ei teatanud notarile, et surnud L. K. on tütar. Kuna PärS §140 alusel võib neilt igal ajal välja nõuda pärandavara arvelt saadu, nad oleks võinud olla kostjateks antud hagis. Kahjuks on mõlemad isikud surnud. 07.09.1999.a esitas hageja kostjale avalduse pärandvara vastuvõtmiseks PärS §118 lg3 ettenähtud tähtaja jooksul. Milliseid meetmeid pärast hageja avalduse vastuvõtmist notar tarvitusele võttis, ei ole teada. Esindaja leidis, et vaidlust ei saa lahendada kirjalikus menetluses.
20.Kostja ja kolmas isik kohtu määratud ajaks ei esitanud täiendavaid avaldusi ega tõendeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja ja kolmanda isiku vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama seadustiku §5 lg1 tulenevalt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja
3 (5)
2-08-23931 menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagejal on küll õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ettenähtud korras kohtusse hagi esitamisel peab hageja välja tooma neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded kostja vastu, põhistama hagi ja esitama selle tõendamiseks vastavaid tõendeid.
23.22.06.1998.a esitas E. O. kostjale avalduse 07.06.1998.a surnud L. K. pärandi vastuvõtmiseks ja teatas, et ta on pärandaja õde. Pärandajal on abikaasa L. J. ja ema O. V.. Viimane on pärandi vastuvõtmisest loobunud. Pärandajal lapsi ei ole (t.lk. 36). 02.07.1998.a esitas L. J. esindaja A. J. kostjale avalduse L. K. pärandi vastuvõtmiseks. Ka tema poolt notarile tehtud avalduse kohaselt pärandajal on ema Olga V. ja õde E. O.. Lapsi pärandajal ei ole (t.lk. 37). 23.10.1998.a andis kostja välja L. J. ja E. O. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille järgi koosnes L. K. pärandavara 1⁄2 mõttelisest osast kahetoalisest korterist asukohaga Xxxx (t.lk 5).
24.Hagiavalduse kohaselt nii E. O. kui ka L. J. on surnud. 27.03.2007.a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi L. J.i pärandvara läks üle tema pärijale A. J. (käesolevas vaidluses kolmas isik). Pärandavara koosseisu kuulus muu hulgas ka 3⁄4 mõttelisest osast kahetoalisest korteriomandist asukohaga Xxx, kinnistusregistriosa 1136209 (t.lk 6). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 27.03.2007.a tõendi kohaselt kinnistusraamatusse on kantud 1⁄4 korteriomandi Xxxx omanikuna E. O. ja 3⁄4 omanikuna L. Jx (t.lk. 7)..
25.Sünnitunnistuse järgi hageja on L. K. tütar. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult pole hageja oma ema pärandvara pärinud. 07.09.1999.a esitas ka tema kostjale avalduse oma ema pärandvarale seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks (t.lk. 55). Selleks ajaks oli pärimisõiguse tunnistus juba väljastatud kolmandatele isikutele. Kostja lähtus temale avaldatud andmetest ja eeldas, et esitatud andmed olid õiged ja väljastas pärimisõiguse tunnistuse pärimisõigust omavatele isikutele. See aga ei tähenda, et kostja rikkus hageja õigusi. Notari vastu esitatud hagi rahuldamisega ei saa hageja õiguskaitset saavutada, sest notar ei ole hageja ema pärandvara pärinud. Pärimisseaduse (PärS) §140 alusel kui isik on teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Sellest tulenevalt hagejal oli õigus esitada hagi E. O. ja L. J. vastu. Kuna praeguseks mõlemad on surnud, siis saab hageja esitada hagi nende pärijate vastu.
26.Hagi notari vastu on esitatud notariaadiseaduse (NotS) §14 sätestatud õiguslikel alustel, kuid nõudeks ei ole kahju hüvitamine. NotS §14 sätestab notari vastutuse. Nimelt §14 lg1 tulenevalt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) §12 lg1 alusel kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.
27.Mis puudutab kinnistusraamatu kande parandamist, peab kohus vajalikuks märkida, et asjaõigusseaduse (AÕS) §65 lg1 alusel isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või
4 (5)
2-08-23931 kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Hagejal ei ole vaidlust L. J. (pärast tema surma A. J.ilt) korteriomandi 3⁄4 osale omandiõiguse tekkimise üle. Seega vaidlus on E. O.l 1⁄4 Xxxx korteriomandile omandiõiguse tekkimise üle. Kohus selgitab hagejale, et pärimisõiguse tunnistuse pärimisõigust mitteomavale isikule väljastamise tuvastamine ja kinnistusraamatu kande parandamise õiguse realiseerimine on võimalik üksnes E. O. seaduslike pärijate, nende puudumisel, kohaliku omavalitsuse- Narva linna vastu hagi esitamisega.
28.Kohus ei nõuistu 27.10.2008.a avalduses aset leidnud hageja esindaja väitega vaidluse kirjalikus menetluses lahendamise võimatuse kohta. Hageja kohtu nõudmistele vaatamata ei ole kostjat asendanud. Ei teatanud ta ka oma viimases avalduses kohtule kostja asendamise soovist. Sellises olukorras on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses TsMs §403 lg1 alusel, sest menetluslik olukord ei ole oluliselt muutunud, mistõttu ei ole võimalik asja kirjalikus menetluses lahendamiseks antud nõusolekut tagasi võtta(TsMS §403 lg2).
29.TsMS §423 lg2 p2 tulenevalt tuleks hagi üldse läbi vaatamata jätta, sest hagiga notari vastu ei ole võimalik õiguskaitset saavutada. Et vältida kohtulahendi formaalsetel alustel tühistamist, kohus, hinnanud esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §162 lg1, lg2, §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.