Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates pankroti väljakuulutamisest. Pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud. Võlausaldaja nõudeõiguse tekkimise aluseks on 17.juulil 2008.a. vana võlausaldaja K K ja uue võlausaldaja OÜ A vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on võlausaldajale üle läinud nõue vana võlausaldaja ja võlgniku vahel 21.aprillil 2008.a. sõlmitud laenulepingust. Nõude suuruseks on 350 000 krooni.. 09.juulil 2008.a. sõlmiti RA ja võlausaldaja vahel nõude loovutamise leping, millega RA loovutas 21.aprillil 2008.a. RA ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 450 000 krooni . Kuna võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi, siis on võlausaldaja esitanud võlgnikule kirjaliku hoiatuse pankrotiavalduse esitamise kavatsusest kohtule. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele oma kohustust täitnud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidleb nõudele vastu. OÜ A on pankrotiavalduse lisana esitanud 09.juulil ja 17.juulil 2008a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega KKja RA on loovutanud oma nõuded OÜ-le A. Leping on nõude loovutamisi leping, mille oluline osa on käsutus ehk nõude üleandmine loovutajalt omandajale. Üldnormina sätestab TsÜS § 6 lg 3, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutusleping) ja et iga õigus ja kohustus antakse üle eraldi, kui seadusest ei tulene teisiti. Kõik asjaõiguslepingud on käsutustehingud, kuid võlaõigus tunneb ka käsutustehinguid. Võlaõigusseadus reguleerib käsutusena nõude loovutamist, kohustuse ülevõtmist, võlasuhte lõpetamist nõudest loobumisega, lepingu ülevõtmist, kokkuleppega võlasuhte puudumise tunnustamist, tasaarvestust ja olemasoleva lepingu muutmise lepinguid. Seega peab nõude loovutamise lepingus olema kajastatud abstraktne nõude üleandmine ehk käsutustehing.

Ajutise halduri arvamus Ajutise halduri aruandest tulenevalt on võlgnik ignoreerinud seadusest tulenevat teabe esitamise kohustust .Juhatuse liige JH, juhatuse liikmena registreeritud pärast pankrotiavalduse esitamist Harju Maakohtule, halduri kutsetele ei reageerinud, temaga kontakti saavutada ei olnud võimalik. Ja seetõttu on aruande tegemisel kasutatud kaudseis andmeid, mis on saadud erinevatest allikatest.

Kõik kasutusel olnud pangakontod on suletud ajavahemikul 29.07-30.07.2008.a.Vara kohta on võlgniku esindaja esitanud ajutisele haldurile suulise seletuse, et ettevõte on varatu. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 1 059 499 krooni. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Halduri hinnangul võib esineda pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS § -de384 ja 385 mõttes. Juhatuse liikmed on jätnud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Juhatuse liikmete tegevuses maksejõuetuse põhjustamisel võib esineda halduri arvates ka raske juhtimisviga PankS § 28 lg2 mõttes. Juhatuse liikmed ei ole esitanud haldurile nõutud raamatupidamisdokumente ja nende lisasid, väites, et neid ei eksisteeri. Need asjaolud viitavad hoolsuskohustuse rikkumisele raske hooletuse vormis ettevõtte juhtide poolt. Juhatuse liikmed ei ole täitnud halduri nõudmist PankS § 22 lg4 tuleneva kohustuse täitmiselei ole esitatud haldurile 2007.aasta majandusaasta aruannet ja selle juurde kuuluvaid muid dokumente koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga. Kohtuotsuse põhjendus Pankrotiseaduse § 31 lg.1 sätete kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on maksevõimetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 sätete kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil, asja arutamise tulemusena jõudis kohus veendumusele, et võlgnik on maksejõuetu . Võlgnik on varatu, kohustusi on vähemalt summas 1 059 499 krooni. Selline majanduslik seis pole ajutine vaid püsiv. Juhatuse liige JH (juhatuse liikmena registreeritud pärast pankrotiavalduse esitamist Harju Maakohtule) halduri kutsetele ei reageerinud, halduri arvates ei ole nimetatud isik ettevõtte juhtimisega seotuid ja on variisik. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lg1 sätete kohaselt ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb Pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus leiab, et ei esine Pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alust.. Kohus loeb võlausaldaja nõude selgeks. VÕS § 164 lg1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. KK ja RA on oma nõuded loovutanud OÜ-le A, on nõude loovutamise kohta andnud välja dokumendi ja uus võlausaldaja on esitanud need dokumendid võlgnikule. Võlgnik vaidleb nõudele küll vastu, kuid põhjendamatult. Puudub vajadus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Äriühingu maksejõuetuks tunnistamine on majandususituatsioonis. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada E AS pankrot.

ainuvõimalik

lahendus

antud

Pankrotiseaduse § 23 lg1 kohaselt on ajutisele halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma olesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri kvalifikatsiooni ja menetluse keerukust, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 21 000 krooni ja tehtud vajalikud kulutused tuleb hüvitada summas 1 240 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.