2-08-24755/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

piisavalt vahendeid nõude tasumiseks. 2007. a. alustas võlgnik koostööd OÜ-ga Module Tech ning asus teostama voodrilaudade värvimistöid moodulmajade jaoks. OÜ Module Tech lõpetas aprillis 2008. a. ühepoolselt võlgnikuga koostöö ning jättis tasumata arved summas 420.932 krooni. Eelnevate sündmuste tõttu tekkisid võlgnikul makseraskused. Võlgniku varaks on pangakontodel olev 856 krooni ning materiaalne põhivara bilansilise väärtusega 306.879 krooni. Samas on võlgnikul kohustusi 3.045.015 krooni. Võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine 30. juuni 2008. a. määrusega algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri, kellele tegi ülesandeks selgitada välja võlgniku varad ja võlad ning anda hinnang võlgniku varalisele seisundile. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles märkis, et 2006. a. ja 2007. a. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks investeerimis- ja finantstegevus. Võlgniku osakapital on 40.000 krooni, osanikud on Jonathan Hargreaves Wolker – osakapital 10.000 krooni, Oddvar Tveit - osakapital 16.000 krooni ja Vladimir Valijev – osakapital 14.000 krooni. Seisuga 8. august 2008. a. on juhatuse liige Oddvar Tveit. Alates 13. aprillist 2005. a. kuni 14. juulini 2008. a. on juhatuse liikmena Vladimir Valijev tegelenud nii äriühingu majandustegevuse korraldamise kui ka juhtimisega ning on esitanud võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud aprillist 2008. a. Võlgnikul on veel kaks töötajat, juhataja Vladimir Valijev ja raamatupidaja Jelena Nikolajeva. Töösolevaid võlgniku poolt teenuse osutamise lepinguid ei ole, laudade värvimise seadmed seisavad kasutamata rendipinnal, varasemalt tehtud investeeringud ja sissenõudmist vajavad laenud on võõrandatud. Võlgnikul on vara väärtusega ca 149.000 krooni, millest enamuse moodustavad varalised nõuded OÜ Farm Inkasso vastu, kuid nimetatud nõude suurust on võimatu määratleda (50% laekuvatest summadest nõude omandajale). Saab ainult prognoosida, et võlgniku vara hulk tulevikus eeldatavalt suureneb. Kohustusi on seisuga 8. august 2008. a. kokku summas 2.969.117 krooni. Kohustuste hulk võib pankrotimenetluse ajal suureneda või pärast nõuetega tutvumist ja kaitsmist väheneda. Võlgnik on püsivates makseraskustes. Võlgnikul puudub majandustegevus, mille alusel võiks kaaluda kohustuste katmist edaspidise majandustegevuse käigus ja hankida juurde finantsvahendeid praeguse majandusliku olukorra muutmiseks tulevikus ajutiseks või isegi jätkuvaks. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada. Aruande esitamise ajal võib jätkuda vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid kohustusi saab katta ainult osaliselt. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis võimaldab likvideerida võlgniku pankrotimenetluse lõpuks, tegevuse jätkamiseks ja võimaliku tervendamise läbiviimiseks puudub arvamuse esitamise ajal võimalus. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduses (PankrS) määratletu kohaselt on võlgnikul varaline kate ainult väikses ulatuses kohustuste katteks. Võimaliku kompromissi pakkumine sõltub võlgniku esindaja või osanike tahtest ja võimalustest. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Võlgnik ei ole arvestanud tegeliku finantsseisundiga ja jätkanud tegutsemist, tegemata ümberkorraldusi oma senises äri-, müügija kuluarvestuses. Äritegevus on toimunud alates 2005. aastast, hakanud halvenema alates 2006. aastast ning lõpetatud 2008. aasta aprillis. Pankrotimenetluse käigus on vaja välja selgitada, kas on tegemist kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimisveaga.

17.septembri 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ Chesston pankrotiavalduse ja kuulutas tema pankroti välja. Pankrotihalduriks nimetas kohus Urmas Trossi. Kohus nimetas võlgniku esindajaks juhatuse liikme Vladimir Valijevi ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 15. oktoobril 2008. a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Pankrotiotsuse pööras kohus viivitamatule täitmisele. Ajutise halduri Urmas Trossi tasuks määras kohus 28.600 krooni, mis tuleb kanda nimetatu arvelduskontole. Kohus otsustas ka, et välja tuleb mõista bürookulud 3280 krooni OÜ-le Konkurss pankrotivara arvelt. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses ca 149.000 krooni, samas enamuse varast moodustavad varalised nõuded. Võlgniku kohustused on summas 2.969.117 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et äriühing on püsivates makseraskustes. Laenutehingud oleks vaja üle vaadata. Osanikud on finantstehinguid finantseerinud oma laenudega. Kuriteo tunnustega teo väljaselgitamine on võimalik pankrotimenetluse käigus. Juhtimisveana on käsitletav asjaolu, kui laen antakse välja kontrollimatult. See on võimalik välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgniku tegevust on vaja analüüsida. Vastavalt PankrS § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust, pankroti väljakuulutamise aluseks on võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Nii võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust kui ka võlgniku poolt esitatud teabest vara olemasolu kohta saab üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eespool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ning halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on alust pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlgniku pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste hüvitamisel tuleb lähtuda PankrS § 23 lõigetest 1 ja 2 ja justiitsministri 18. detsembri 2003. a. määrusega nr. 71 kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast. Tasu suuruse määramisel lähtus kohus selle korra § 2 lg. 5 alusel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahust ja keerukusest ning ajutise pankrotihalduri kutseoskustest.

Ajutise pankrotihalduri aruanne kajastab apellandi majanduslikku olukorda ebaõigesti. Halduri aruanne põhineb osaühingu juhatuse endise liikme poolt esitatud informatsioonil ja dokumentidel, mis on osanike poolt kinnitamata ja auditeerimata. Aruanne ei kajasta ka õieti nõudeid osaühingu vastu ning on põhjendatud kahtlus, et Vladimir Valijevi ja temaga seotud äriühingute nõudeid tegelikkuses ei eksisteeri. Osa nõudeid muutus sissenõutavaks ainult tänu pankroti väljakuulutamisele, näiteks osanike poolt osaühingule antud laenu tagastamise tähtaeg ei olnud enne pankroti väljakuulutamist veel saabunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme; rikkumine toob vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 punktile 4 kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Et asja arutamisel asetleidnud menetlusõiguse normide rikkumised toovad ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise, peab kolleegium võimalikuks lahendada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal vastavalt TsMS §-le 646. TsMS § 656 lg. 1 p. 4 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei esindanud poolt selleks õigustatud isik ja pool ei ole enda esindamist menetluses ka heaks kiitnud. Pankrotiavalduse võlgniku nimel esitas Vladimir Valijev, kes avalduses märkis, et on võlgniku juhatuse liige. Kolleegium leiab, et võlgniku nimel pankrotiavalduse esitanud isik ei olnud oma esindusõigust tõendanud. Pankrotiavaldusele lisatud äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kanne Vladimir Valijevi juhatuse liikmena äriregistrisse kandmise kohta tehtud 13. aprillil 2005. a. (tl. 6). Et nimetatu esindusõiguse kohta ei sisaldunud äriregistris rohkem kandeid, tuli vastavalt ÄS § 184 lõikele 2 lähtuda sellest, et kolme aasta möödumisel nimetatu esindusõigus lõppes. Nii valitakse juhatuse liige ÄS § 184 lg. 2 esimese aluse kohaselt tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Sama lõike kolmanda lause kohaselt ei või juhatuse liikme ametiaja pikendamist otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb sama lõike neljanda lause kohaselt esitada viivitamata äriregistripidajale. Et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, on selleks vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 619 sätestatud käsunduslepingule sarnase suhtega, mis saab olla üksnes tähtajaline. Tähtaja möödudes see lõpeb ja suhte automaatset pikenemist seaduses ette ei nähta. Juhatuse liige saab jätkata oma ametikohustuste täitmist üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga ametiaega pikendab, selleks on aga vajalik osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Osanike otsust ja Vladimir Valijevi vastavat nõusolekut maakohtule ei esitatud. Juhatuse liikme ametiaja võib küll lugeda pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumisi hinnates TsÜS § 68 lg. 3 alusel, kuid selleks on lisaks endise juhatuse liikme poolt kohustuste täitmise jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike otsus, millega sõnaselgelt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, seega, pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Ka niisugust otsust maakohtule ei esitatud. Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd, siiski võib erandlikult mõne muu osanike otsuse lugeda juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Ka niisugust otsust maakohtule ei esitatud. Ringkonnakohtule on koos apellatsioonkaebusega esitatud hoopis osanike otsus selle kohta, et Vladimir Valijevi ametiaega ei ole pikendatud.