Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja E R esitas 16.04.2008.a kohtule avalduse OÜ K pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus 28.09.2007.a E R hagi, mõistes OÜ-lt K avaldaja kasuks välja võla, intressi, viivise, kokku 557 750,00 krooni. Sama kohtu 22.01.2008.a määrusega mõistis kohus lisaks võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 16 750 krooni ja õigusabikulud 14 580 krooni. Kokku on OÜ K võlgnevus 589 080,00 krooni. Sissenõudja E R avalduse alusel alustas Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Eha Nikker Pärnu Maakohtu 28.09.2007.a otsuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-07-677 võlgniku OÜ K suhtes täitemenetlust 20.12.2007.a (täiteasi nr 173/2007/663). Täitemenetlus ei hõlma kohtu 22.01.2008.a määrusega väljamõistetud menetlus- ja õigusabikulusid. Kohtutäitur Eha Nikkeri teate kohaselt ei ole võlgnikult muud vara kui sõiduk kaubik XXX, ehitusaasta 1991. Täitemenetluses ei ole vara puudumise tõttu saadud kolme kuu jooksul avaldaja nõuet rahuldada. Võlausaldajal on võlanõuded (1 568 000 krooni) M L vastu. Pärnu Maakohtu 25.04.2002.a

otsusega on M L`lt mõistetud osa laenukohustuse järgi E R kasuks välja 300 000 krooni ja riigilõiv 16 000 krooni. M L ei ole kohtuotsust täitma asunud ning tema suhtes on algatatud täitemenetlust (mitmed erinevad sissenõudjad). Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvamus K OÜ on Pärnu Maakohtu registriosakonnas registrisse kantud 07. augustil 2003.a. registrikoodiga 10070711. Alates 29. jaanuarist 2008.a. on OÜ K üle toodud Harju Maakohtu registriosakonda. Peale pankrotimenetluse algatamist, alates 08. septembrist 2008.a., on äriühing tagasi toodud Pärnu Maakohtu registriosakonna registrisse. Vastav avaldus on tehtud Tallinna notar Mare Miller büroos 01. septembril 2008 a. Ühtlasi on K OÜ ärinimeks alates 08.09.2008.a. O I OÜ ja uueks juhatuse liikmeks KP. Käesoleval hetkel on äriühingu osakapital 2 700 000,00 krooni, mis jaguneb vastavalt A E (isikukood XXX) nimiväärtusega 360 000,00 krooni, M L (isikukood XXX) nimiväärtusega 360 000,00 krooni, A K (sünd: XXX) nimiväärtusega 905 000,00 krooni ja OÜ U (endise nimega E OÜ, registrikood XXX) nimiväärtusega 1 075 000,00 krooni. Võlgniku juhatusse kuulus pankrotimenetluse algatamise hetkel M L (isikukood XXX). Hetkel on OÜ O I juhatuse liige KP (isikukood XXX). Registrisse on kantud ka audiitor ja neljaliikmeline nõukogu (Lisa 4). K OÜ (uus nimi OÜ O I) tegevusalaks äriregisti andmetel on ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine. Viimased tehingud pangakontodel on tehtud 2007 aasta lõpus, seega eelduslikult majandustegevus on lõppenud ka 2007 a. lõpus. Ajutise halduri krediidiasutustele saadetud järelepäringute vastustest lähtuvalt moodustavad võlgniku rahalised vahendid seisuga käesoleval hetkel kokku 75,00 krooni. Vastavalt Riikliku Autoregistrikeskuse andmetele on OÜ K nimele registreeritud kaubik XXX, XXX, väljalaskeaasta 1991. Nimetatud kaubikule on eelnevalt kohtutäitur Eha Nikker poolt seatud võõrandamise keelumärge. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele puuduvad OÜ-l K kinnistusraamatus registreerimisele kuuluvad varad. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 27.06.2008 seisuga kokku 462 648,00 krooni, millest põhiosa summas 355 708,00 krooni ja intress summas 106 940,00 krooni. Võlgniku pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 28.09.2007 otsus, millega kohus rahuldas E R hagi, mõistes OÜ-lt K välja võla, intressi ja viivise kokku summas 557 750,00 krooni ning menetluskulud summas 16 750,00 krooni ja õigusabikulud summas 14 580,00 krooni. K OÜ on asutatud aastal 2003.a. Algaastatel on K OÜ tegelenud peamiselt liimpuitkilbi ja hokikepitoorikute valmistamisega ning pakkunud ka puidutööstustele kuivatusteenust. 2005 majandusaasta on lõppenud ettevõttele kahjumiga summas 252 441,00 krooni. 2006 ja 2007 aasta majandusaastaaruanded on ettevõttel esitamata. Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalust tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentidega, ei saa haldur siinkohal pikemalt analüüsida võlgniku viimaste aastate majandustegevust. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid rohkem kui ühe miljoni krooni võrra. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku juhatuse liikme seisukoht tegevuse jätkamise osas, kuid arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole vaevunud isegi ajutise halduriga ühendust võtma, võib arvata, et võlgnik ei soovi tekkinud olukorras tegevust jätkata ning leida vahendeid võlgnevuste likvideerimiseks. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda või paraneda. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi.

Kohtuistung Kohtuistungil 29.09.2008. a jääb võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal ümber registreeritud Pärnu registripiirkonda, samuti on määratud uus juhatuse liige. Võlausaldaja väljendab seisukohta, et ümber registreerimise on korraldanud J A, kogu varasem majandustegevus toimus J A juhtimisel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada O I osaühingu pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Hermeti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks piisab võlausaldaja tuginemisest asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur Eha Nikkeri teate kohaselt ei ole võlgnikult muud vara kui sõiduk kaubik XXX, ehitusaasta 1991. Täitemenetluses ei ole vara puudumise tõttu saadud kolme kuu jooksul avaldaja nõuet rahuldada. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks Pärnu Maakohtu 28.09.2007.a otsuse ja 22.01.2008.a määruse. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on 589 080 krooni, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara moodustab 75 krooni, võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 1 051 728 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2007. a lõpus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust kohtule ei esitanud, vaatamata sellele, et äriühingu majandustegevus on lõppenud 2007. aastal. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige kuni 05.02.2008. a J A ja juhatuse liige kuni 10.09.2008. a M L on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega ning kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liikmed seda teinud ei ole. Vastavalt Äriregistri teabesüsteemile on alates 08.09.2008. a muudetud võlgniku ärinime, registri piirkonda ning juhatuse liikmeks on saanud KP. Kohtu infosüsteemist nähtub, et KP on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isik, kellel on 6-klassiline haridus, olles ametilt kalatöötleja. Kohtu hinnangul puuduvad KPl puidutöötlemise ja kinnisvaratehingute tegemisele

spetsialiseerunud äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks vajalikud oskused ja vilumused. Lisaks on 17.09.2008. a KP lühimenetluses ennast süüdi tunnistanud ebakaines olekus läbi kaupluse akna kauplusesse tungimises ning varguses, pannes kuriteo toime katseajal. Kohtu hinnangul on M L ja J A asunud äriühingus eelpool nimetatud muudatuste läbiviimisega takistama pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. Võlgnik ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, kuritarvitades neid vastuolus TsMS § 200 lg 1 sätestatud kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Võlgnik on hoidunud kõrvale ajutisele haldurile teabe andmisest ning koostööst, milleks teda kohustab PankrS § 87 lg 1. Vastavalt PankrS § 85 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Elukohast lahkumise keeldu või aresti võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes kohaldada ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt on juhatuse liige KP ja endised juhatuse liikmed M L ja J A kohustatud andma haldurile teavet ja kogu äriühingu tegevust puudutava dokumentatsiooni. Kuna ajutise halduri teabe saamise võimalus oli võlgniku tegevuse tõttu piiratud, tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused, samuti vajab selgitamist, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud ajutise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas pankrotimenetluses esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Ka tagasivõitmise võimalused on vajalik välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 14 000 krooni ja kulutuste katteks 1030 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 14 000 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 1 030 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlausaldaja on nõustunud, et ajutise halduri tasu 7000 krooni makstakse välja tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult lisaks õigusabikuludele väljamõistmisele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.