Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

AVALDAJA TAOTLUS

13.08.2008. a esitas A.M. Tartu Maakohtule avalduse täiteasjas 186/2008/626 võlgnevuse tasumise pikendamiseks ja ajatamiseks. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthali

menetluses on M.P. avaldus tsiviilasjas nr 2-06-38561 tehtud Tartu Maakohtu määruse täitmiseks. Nimetatud määrusega on avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõistetud menetluskulud. Koos täitekuludega nõutakse avaldajalt 70 761,11 krooni tasumist. M. P nõude täitmiseks on kohtutäitur arestinud A. M töötasu, hoiused ja arvelduskontod. Avaldaja selgitab, et ta on vallaline ja elatub töötasust. Töötasu arvel peab ta kandma kulutused toidule, korterile ja pangalaenule. Pangalaenu on avaldaja võtnud Hanspangast selleks, et kolmanda isikuna tasuda võlgniku eest sissenõudjale 283 168.- krooni. AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingu järgi on avaldaja kohustatud tasuma pangale igakuiselt 4 000.- krooni. Avaldaja ülalpidamisel on tema ema, M.A., kes on töötu ega oma sissetulekut. Eelnevat arvestades palub avaldaja täiteasjas 186/2008/626 võlgnevuse tasumise pikendamist ja ajatamist selliselt, et ta tasuks igakuiselt 800.- kuni 1 000.- krooni. Ühtlasi taotleb avaldaja oma töötasu ning arvelduskontode arestist vabastamist. 29.09.2008. a esitas A.M. avalduse täienduse, milles selgitas, et M. P on võlausaldajana käitunud pahatahtlikult, keeldudes kohtutäitur Reet Rosenthali ametikontole avaldaja poolt võlgniku eest kantud 283 168.- krooni vastuvõtmisest. Sellega on M. P muutnud kohustuse täitmise avaldaja jaoks koormavamaks ja põhjustanud täiendavaid kulutusi. Avaldaja leiab, et eeltoodu õigustab kohustuse täitmise ajatamist. Kohtuistungil selgitas avaldaja esindaja, et avaldaja AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingu alusel laenu kokku 400 000.- krooni, millest 100 000.- krooni andis oma õele selle eest, et viimane seadis talle kuuluvale korteriomandile laenu tagamiseks hüpoteegi panga kasuks.

PUUDUTATUD ISIKU M.P. SEISUKOHT

Puudutatud isik, M. P esitas 21.07.2008. a Tartu Maakohtule arvamuse avaldaja taotluse kohta. Puudutatud isik asus seisukohale, et avaldaja taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetlus avaldaja vastu algatati sissenõudja 12.03.2008. a avalduse alusel, kuna A.M. ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Tartu Maakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-0638561, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud summas 60 629,05 krooni. Puudutatud isiku hinnangul võimaldab avaldaja majanduslik olukord täita tema vastu esitatud nõude, sest talle kuulub kolm kinnistut, mis on kantud kinnistusregistri registriosadesse nr 2902403 (korteriomand T, Tartus), 2374541 (korteriomand K, Võrus), 2374641 (korteriomand K 30-2, Võrus). Nõue oleks võimalik täita nii Tartus, kui ka Võrus asuvate korteriomandite arvel vaatamata sellele, et kõik korteriomandid on koormatud piiratud asjaõigustega, sest korteriomandite väärtus ületab piiratud asjaõiguste väärtuse. M. P kinnitusel on eksitav avaldaja väide nagu oleks ta vabatahtlikult tasunud sissenõudjale 283 168.- krooni. Nimetatud summa on avaldaja tasunud täiteasjas nr 186/2006/2058, milles täidetakse avaldajale kuuluva korteriomandi arvel, sellele korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid. Avaldaja väide selle kohta, et tema ülalpidamisel on M.A., on asjassepuutumatu ja ilmselt ebaõige. Avaldajal puudub seadusest tulenev ülapidamiskohustus M.A. suhtes. Samuti on M.A. tsiviilasja nr 2-02-64 menetluses ise avaldanud, et töötab loomafarmis, mis asub 35 kilomeetri kaugusel Tartust. 30.09.2008. a esitas puudutatud isik täiendava seisukoha võlgnevuse ajatamise osas. Ta palus jätta avaldus rahuldamata. Samas leidis M. P, et juhul, kui kohus peaks siiski avalduse

rahuldama, siis ei tohiks igakuine makse olla väiksem kui 3 000.- krooni. Samuti palus puudutatud isik arvesse võtta tema huvi ühendada oma nõue käesolevas asjas nõudega täiteasjas nr 186/2006/2058. Ühinemine varem algatatud täitemenetlusega osutub võimalikuks menetluse jätkumisel täiteasjas nr 186/2006/2058. Seetõttu taotleb puudutatud isik mitte ajatada võla tasumist kauemaks kui menetluse jätkumiseni täiteasjas nr 186/2006/2058.

KOHTU SEISUKOHT

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Vastuseks kohtu järelepärimisele selgitas Tartu piirkonna kohtutäitur Reet Rosenthal, et täiteasjas nr 186/2008/626 on sissenõudja palunud pöörata sissnõude M.A. kuuluvale korteriomandile (kin.reg.osa nr 2902403) ning A.M. varalistele õigustele. Samal ajal on avaldajale kuuluv korteriomand arestitud täiteasjas nr 186/2006/2058. Nimetatud täiteasi on algatatud samuti M.P. avalduse alusel. Kohtutäitur on korraldanud ka enampakkumise korteriomandi võõrandamiseks. Sissenõudja on taotlenud kordusenampakkumise korraldamist, kuid käesolevaks ajaks on täitemenetlus peatatud seoses võlgniku kaebuse ja kohtusse hagi esitamisega. Seetõttu ei ole täitemenetluse jätkamine selles täiteasjas hetkel võimalik ja täiteasjas nr 186/2008/626 on kohtutäitur arestinud avaldaja kontod ja sissetuleku. Pooltel puudub vaidlus selles, et täiteasjas nr 186/2008/626 on kohtutäitur asunud täitma M.P. nõuet A.M. vastu avaldaja töötasu ja tema arvelduskontodel asuvate vahendite arestimise kaudu. Sissenõudja esitas avaldaja vastu nõude summas 60 629,05 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kohtutäitur Reet Rosenthali 26.09.2008. a õiendist nähtuvalt on võlgnikult kohtutäiturile laekunud kokku 17 729,09 krooni, millest 15 475,29 krooni on täitur edastanud sissenõudjale, 365,80 krooni moodustab täitemenetluse kulu ja 1 888.- krooni kohtutäituri tasu. Samuti nähtub viidatud õiendist, et kõik nimetatud summad on laekunud avaldaja arvelduskonto arestimise tulemusel. Menetlusosaliselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja pangakontole on täitemenetluse ajal laekunud tema töötasu. Seega on sissenõudja nõuet täidetud avaldaja sisetuleku arvel. Varaliste nõuete täitmine sissenõude pööramise kaudu võlgniku sissetulekule ja varalistele õigustele on reguleeritud täitemenetluse seadustiku 7 peatükis. Riigikohus on 04.03.2008. a määruses selgitanud: .../Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 (TMS-i II osa 7. peatüki 2. jagu pealkirjaga "Sissetuleku arestimise erisused") põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. Kolleegium peab vajalikuks mainida, et arestimise piirang TMS §-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (TMS § 132 lg 1)./...

Asjas ei ole tõusetunud vaidlust täitemenetluses tehtud toimingute õiguspärasuse üle. Avaldaja leiab, et tema suhtes toimuva võla täitmise ajatamise õigustus tuleneb sellest, et avaldaja ülalpidamisel on tema töötu ema, tal tuleb kanda kulutused toidule ja korterile, lisaks on avaldaja kohustatud täitma pangaga sõlmitud laenulepingu järgset kohustust laenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks. Tartu Ringkonnakohus on 27.11.2007. a määruses leidnud, et: .../ TMS § 45 järgi kuuluks täitemenetlus peatamisele või täitmine pikendamisele või ajatamisele eelkõige juhtudel, kui võlgniku perekondlik ja majanduslik olukord ei võimalda pikaaegselt võlausaldaja sissenõuet täita (N: võlgnikul puudub oma tervisliku seisundi tõttu võimalus sissetulekut teenida või kulub see sissetulek teistele isikutele, keda võlgnik peab seaduse järgi ülal pidama, ning võlgnikul puudub muu vara, millele saaks seaduse kohaselt sissenõuet pöörata)./... Toetudes Riigikohtu ja Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadele, teeb kohus järelduse, et sissenõudja nõude täitmisel täitemenetluse seadustiku 7. peatüki 2. jaos sätestatust võlgniku kasuks kõrvale kaldumine TMS § 45 alusel on võimalik ainult sissenõudja nõusolekul või juhul, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud, mis muudaksid menetluse võlgniku suhtes ebaõiglaseks. Kohus ei ole käesoleva asja menetluses tuvastanud, et avaldajal oleks seadusest tulenev kohustus M.A. ülapidamiseks. Kohtu arvates ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust kas M.A. on faktiliselt avaldaja ülapidamisel või mitte, kuna täitemenetluses tuleb eelistada sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks võlgniku soovile teise isiku vabatahtlikuks ülapidamiseks. Seega ei saa ülalpidamise fakt olla asjaoluks, mis õigustaks sissenõude ajatamist. Samuti ei saa kohtu arvates pidada sissenõude ajatamist õigustavaks asjaoluks seda, et avaldaja on vallaline ja peab üksi kandma kulusid eluasemele ja toidule. Täitmenetluse seadustiku 7. peatüki 2. jao normidega on tagatud võlgniku minimaalne toimetulek sissenõude pööramisel tema sissetulekule. Seadustikus ei ole ette nähtud erisusi vallaliste ja abielus olevate võlgnike suhtes toimuvas täitemenetluses. Avaldaja on pidanud veel oluliseks, et ta on sõlminud laenulepingu AS-ga Hansapank. Saadud laenu arvel on ta tasunud sissenõudjale 283 168.- krooni täiteasjas nr 186/2006/2058. Avaldaja arvates annab sissenõude ajatamiseks põhjuse see, et avaldaja peab tasuma igakuiselt ca 4 000.- krooni pangale nimetatud laenulepingut tulenevate kohustuste täitmiseks. Avaldaja on esitanud kohtule AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingu nr 07-197965-EV kahe esimese lehekülje koopia. Laenulepingu punktist 3.1. nähtub, et A.M. on saanud laenu summas 25 581.- eurot, s.o 400 255,67 krooni (Eesti Panga ametliku vahetuskursi järgi). Laenulepingu punkti 3.2. kohaselt on laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks Pärnu mnt 329/Valve tn 2-4 asuva korteriomandi ostmine ja T OÜ-ga sõlmitud laenulepingu lõpetamine. Laenulepingu koopialt ei nähtu lepingu sõlmimise täpne aeg. Tuginedes sellele, et lepingu punktide 3.4. ja 3.7. alusel on avaldaja kohustunud tegema makseid intressi tasumiseks alates 15.11.2007. a ja tagastama laenu alates 15.12.2007. a, järeldab kohus, et avaldaja on sõlminud laenulepingu 2007. aasta sügisel. 29.09.2008. a Tartu Maakohtule esitatud avalduse täienduses on avaldaja kinnitanud, et tasus esmakordselt 283 168.- krooni sissenõudja nõude rahuldamiseks kohtutäituri ametikontole juba 05.10.2006. a. Arvestades laenulepingu sõlmimise aega, laenu summat ja laenu kasutamise sihtotstarvet, on kohus veendunud, et ASga Hansapank sõlmitud laenulepingut nr 07-197965-EV ei ole alust käsitleda lepinguna, mille avaldaja on sõlminud, et saada rahalisi vahendeid kolmanda isiku kohustuse täitmiseks sissenõudja ees. Seetõttu ei saa laenulepingu täitmiseks avaldaja poolt tehtavad igakuised maksed olla selliseks asjaoluks, mis annaksid alust pidada avaldaja suhtes toimuva täitmenetluse jätkamist ebaõiglaseks. Avaldaja on esitanud kohtule 22.09.2008. a sõlmitud notariaalse lepingu esimese kahe lehekülje koopia (tl 56-57), millest nähtub, et avaldaja on võõrandanud talle kuulunud kaks

korteriomandit, mis asuvad Võru linnas. Siiski nõustub kohus sissenõudja seisukohaga selles, et täitemenetluse jätkamine on põhjendatud ka sellega, et avaldajale kuulub korteriomand T, Tartus, mille arvel on sissenõudja nõuet võimalik rahuldada. 29.09.2008. a avalduse täienduses on avaldaja esitanud väite, et sissenõudja on käitunud avaldaja suhtes pahatahtlikult, keeldudes kohtutäitur Reet Rosenthali ametikontole avaldaja poolt kantud 283 168.- krooni vastuvõtmisest. Sellega on M. P muutnud kohustuse täitmise avaldaja jaoks koormavamaks ja põhjustanud täiendavaid kulutusi. Avaldaja leiab, et eeltoodu õigustab kohustuse täitmise ajatamist. Kohus avaldajaga ei nõustu. Tartu Maakohtu 11.09.2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-38561 on Tartu Maakohus lahendanud avaldaja hagi M.P. vastu täitmenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Viidatud otsuses on kohus muuhulgas võtnud seisukoha avaldaja poolt 29.09.2008. a avalduse täienduses esitatud väidete osas. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja väited on asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Eeltoodu alusel ning tuginedes TMS §-dele 45, 130-134, leiab kohus, et A.M. avaldus täiteasjas 186/2008/626 võlgnevuse tasumise pikendamiseks ja ajatamiseks ning arestitud töötasu ja arvelduskontode vabastamiseks arestist, tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidlusaluste suhete iseloomu ning seda, et A.M. avaldus jääb rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud A.M. kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.