Tööõigus › Muud tööõigusasjad

1 (7)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 27.12.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt Pärnu Linnvolikogu otsusega nr.100/22.08.2005.a. asutati Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutus ja kinnitati selle põhikiri. Pärnu Linnavalitsuse 03.10.2005. korraldusega nr.671 määrati sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhatuse liige S.K.. Pärnu Hansagümnaasiumi SA põhikirja p.5.1.5 järgi SA nõukogu määrab juhatuse liikmete arvu ning p.5.1.6. järgi sõlmib juhatuse liikmetega lepingud. Pärnu Hansagümnaasiumi SA nõukogu 28.04.2006.a. otsusega otsustati valida juhatuse liikmeks R.S.. 29.04.2006.a. sõlmiti uue juhatuse liikmega käsundusleping, leppides kokku tööülesannetes, tööajas ja töötasus. 20.01.2007.a. muudeti hageja leping töötasu osas suurendades töötasu kuni 13 000 krooni kuus. Pärnu Linnavolikogu otsusega 21.09.2006.a. otsustati ühendada viis Pärnu koolide sihtasutust uue sihtasutuse Pärnu Koolide Sihtasutuse asutamisega. 01.02.2007.a. sõlmitud ühinemislepingu p.5.3 kohaselt juhatuse liikmete volitused loetakse lõppenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisest. Ühinemislepinguga p.3.1 otsustati ka seda , et kuni registrisse kandmiseni jätkavad ühinevad ühingud oma tegevust tavalisel viisil. 20.03.2007.a. muudeti hagejaga leping veel kord nimetades teda ümber juhataja- tegevjuhiks. Tööülesanded jäid samaks lisandusid Hansagümnaasiumi majandusalajuhataja tööülesanded, kuna endise töötaja A.J-ga lõpetati tööleping 29.12.2006.a. Nende tööülesannete eest maksis alates 01.02.2007.a. Pärnu Hansagümnaasiumi SA. Pärnu Koolide Sihtasutus kanti registrisse 09.08.2007.a. ja hagejast sai uue sihtasutuse töötaja. 07.11.2007.a. sai hageja kostjalt teate töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu alates 01.12.2007.a. , mida täpsustati 09.11.2007.a. kirjaga. Nimetatud teate kohaselt kuulus hageja koondamisele kui majandusjuhataja kohustusi täitnud isik. Hagejale maksti koondamishüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses 28 600 krooni, samuti hüvitist koondamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimise eest 29 keskmise päevapalga ulatuses 18 850 krooni ning puhkusehüvitist 32 päeva eest perioodil 01.01.2007 – 30.11.2007.a. 15 060 krooni. Hageja leiab, et see summa on arvestatud ebaõigesti ja ta on lõpparve vähem saanud. Lõpparve arvestamisel hüvitise osas ei ole arvesse võetud põhipalgale arvestatud lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest. Hageja töötasu on olnud järgmine: mais 19 500 krooni, juunis 19 500 krooni, juulis 26 000 krooni, augustis 13 000 krooni, septembris 13 000 krooni ja oktoobris 13 000 krooni. Hagejale on välja makstud 75 510 krooni. Saamata on jäänud lõpparve summas 33 564 krooni s.h. koondamishüvitis 19 040 krooni, hüvitis etteteatamata päevade eest 4176 krooni ja puhkusehüvitis 10 348 krooni. Kuna lõpparvest osa on siiani maksmata, siis tegemist on lõpparve kinnipidamisega, mille eest kuulub maksmisele ühe kuu keskmine palk summas 23 820 krooni (30 x 794 krooni päevapalk). Hageja palub kostjalt välja mõista koondamishüvitis 19 040 krooni, hüvitis koondamisest etteteatamata aja eest 4176 krooni, puhkusehüvitis 10 348 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitis 23 820 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse täienduste ja arvamuse kostja seisukohtade osas 19.02.2008.a. , 30.05.2008.a. ja 09.09.2008.a. kohaselt hageja leiab, et vähemalt alates 20.03.2007.a. oli temaga sõlmitud käsundusleping muutunud töölepinguks. Kui hageja oleks olnud juhatuse liige, siis oleks ta olnud 01.02.2007.a. sõlmitava ühinemislepingu pool, kuna vastavalt Sihtasutuse seaduse § 62 kirjutavad ühinemislepingule alla kõik juhatuse liikmed ja § 69 lg.6 järgi esitavad ühise avalduse. R.S.t juhatuse liikmeks ei peetud ning 20.03.2007.a. sõlmiti temaga kokkulepe , mille kohaselt sai tema ametinimetuseks juhatuse liige- tegevjuht. Tegemist on õigussuhet muutva kokkuleppega. Pealegi vastavalt ühinemislepingu lk.8 olevale tabelile Pärnu Hansagümnaasiumi SA tegevjuht arvati asutatava SA koosseisu, mis oleks olnud juhatuse

2 (7)

liikme puhul võimatu. Töösuhet tõendab ka töötuskindlustusmaksete igakuine kinnipidamine, mida võlaõigusliku lepingu puhul ei tehta. Pärnu Koolide Sihtasutus kanti registrisse 09.08.2007.a. ja hagejast sai uue sihtasutuse töötaja- tegevjuht, keda koondati 30.11.2007.a. Palka sai hageja endiselt 13 000 krooni kuus, millele lisandus tasu majandusalajuhataja tööülesannete, samuti ühekordsete tööülesannete täitmise eest. Hagejaga 29.04.2006.a. sõlmitud käsundusleping lõppes poolte kokkuleppel 20.03.2007.a. vastavalt VÕS § 186 p.4, millal vormistati hageja ümber juhatuse liige- tegevjuhiks. Vastavalt 20.03.2007.a. nõukogu otsusele tehti seda seoses sihtasutuste ühinemisega ja sellest tulenevalt struktuuri muudatustest. 01.02.2007.a. sõlmitud ühinemislepingu lisa Pärnu Hansagümnaasium SA järgi pidi sihasutuse tegevjuht minema asutatava sihtasutuse koosseisu, kuid ühinemise ajaks pidi tegevjuhi ametikoht olemas olema ja täidetud. Nõukogus otsustati sõlmida temaga sisuliselt tööleping tegevjuhi ametikohale sama palgaga , mis oli R.S.`el juhatuse liikmena. Tööleping oli sõlmitud tegevjuhi ametikohale, millele lisandus lisatöö majandusala juhataja ametikohal. Olles sihtasutuse tegevjuht asendas R.S. juhatuse liiget S.K. tema äraoleku ajal ja vormistas tööle asendajaid ning sõlmis edasilükkamatuse tõttu lepinguid. R.S.`e kui SA juhatuse liikme kohustused on kindlaks määratud 29.04.2006.a. käsunduslepingu p.3.1 ja 3.2. Alates 20.03.2007.a. ei täitnud ta nimetatud ülesandeid. Nimelt pidi juhatuse liige raamatupidamise valdkonnas korraldama sihtasutuse raamatupidamist, aruannete , ülevaadete ning statistiliste aruannete esitamist registrile, haigekassale, maksuametile ning statistikaametile. Sihtasutusel oli sõlmitud raamatupidamisteenuse ostmiseks leping OÜ-ga Elor raamatupidamine ning selle töötaja E.O. käis sihtasutuses algdokumentidel ise järgi. Algdokumendid s.o. arved , lepingud viseeris ja allkirjastas juhatuse liige S.K. ning alates aprillist 2007.a. andis need ka E.O.`ale üle. Enne seda andis raamatupidamisdokumendid ja vastutas selle õigeaegse üleandmise eest R.S.. 2006.a. aruandele ja 2007.a. vahebilansile ei ole R.S. juhatuse liimena alla kirjutanud. Majandustegevuse ja personalitöö korraldamise valdkonnas ei ole R.S. pärast 20.03.2007.a. midagi korraldanud. Arvete maksmise korraldamisega ja töötajatega lepingute sõlmimisega tegeles juhatuse liige S.K.. R.S. tegevjuhina valmistas vastavad lepingud ette, aitas välja selgitada töötajate puhkusesoove ja väljaõppe vajadusi ja oli juhatuse liikme perem käsi. Üks juhatuse liige ei ole pädev määrama tasu teisele juhatuse liikmele nagu seda tehti. Küll juhatuse liige võis seda teha temaga töösuhtes olevale isikule. Alates augustist 2007.a. , mil raamatupidamine läks uuele sihtasutusele lõplikult üle jäi R.S.`e palgaks 13 000 krooni ja see ei saanud olla majandusala juhataja palk, kuna selle töö eest maksti talle 6500 krooni. See oli tegevjuhi palk. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud lõpparve 21 554 krooni ( arvestusega hageja päevapalk 800 krooni, seega peaks lõpparve olema põhipalk 13 000 krooni, koondamishüvitis 800 x 22x2 = 35 200 krooni, hüvitis etteteatamata päevade eest 29 x 800 = 23 200 krooni ja puhkusehüvitis 32,08 x 800 = 25 664 krooni s.o. kokku 97 064 krooni, millest hageja on saanud 75 510 krooni) ja lõpparve kinnipidamisega seotud hüvitis summas 17 280 krooni (päevapalk 800 krooni x tööpäevade keskmine arv 21,6 päeva = 17 280 krooni). Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hageja ei ole lõpparvet vähem saanud. Vastupidi hagejale on makstud ekslikult lõpparve välja suuremas summas 19 176 krooni võrra, kui oleks pidanud väljamaksmisele kuuluma. Kostja on seisukohal , et hagejaga sõlmitud käsundusleping jäi käsunduslepinguks ka peale 20.01.2007.a. ja 20.03.2007.a. toimunud muudatusi. Töölepingulise suhtena on vaadeldav eraldi tasustatud majandusalajuhataja tööülesannete täitmine. Kuna alates augustist 2007.a. ei eksisteerinud enam juhatuse liikme kohta (Pärnu Hansagümnaasiumi SA oli lõppenud vastavalt notar M. Jürioja poolt koostatud ja tõestatud sihtasutuste ühinemislepingu p.-le 5.1) luges kostja

3 (7)

aluseks võttes hagejaga peetud läbirääkimisi ning hea usu põhimõttest kantuna, käsunduslepingu sellest hetkest tähtajatuks töölepinguks töötamiseks majandusjuhataja ametikohal. Nimetatud seisukohta on kostja väljendanud ka 07.11.2007.a. nr.1/1-35 teatises töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu. Kostja töötasu oli mais 6500 krooni, juunis 6500 krooni, juulis 6500 krooni, augustis 13 000 krooni, septembris 13000 krooni ja oktoobris 13 000 krooni. See on kokku 58 500 krooni. Tööpäevi oli 130. Seega on päevapalga suurus 450 krooni. Kostja leiab, et mais, juunis ja juulis koosnesid hagejale makstavad tasud töötasust 6500 krooni ja käsunduslepingust tulenevast tasust 13 000 krooni. Viimatinimetatut ei loeta palgaks PalgaS § 2 mõttes ning seetõttu ei saa nimetatud tasusid arvestada ka keskmise palga arvutamise alustena. Samal põhjusel ei saa kostja keskmise palga arvutamisel arvesse võtta ka hagejale juulikuus makstud 6500 kroonist tasu , isikukontol märgitud tegevjuhi täiendav lisatasu , sest isikukonto kande aluseks olev käskkiri täpsustab ja sisustab isikukonto kannet kui sihtasutuse juhatuse liikme – tegevjuhile makstav lisatasu, seega kui juhatuse liikmele makstav võlaõiguslik tasu. Juhatuse liikme tasude s.h. ka lisatasude määramise õigus on vaid sihtasutuse nõukogul. Samas juhatuse liikmel ei ole õigus määrata teisele juhatuse liikmele lisatasu. Seega on õige lõpparve alljärgnev: koondamishüvitis 19 800 krooni, hüvitis koondamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimise eest 13 050 krooni ja puhkusehüvitis 10 484 krooni. Seega kokku 56 334 krooni. hagejale maksti aga 75 510 krooni, mis on 19 176 krooni rohkem kui tal oleks õigus olnud saada. Nõukogu 20.03.2007.a. otsustas muuta R.S.`e ametinimetuse juhatuse liige- tegevjuht. Mingit kokkulepet käsunduslepingu lõpetamiseks ei ole sõlmitud. Samuti ei ole lepingu teisele poolele, juhatuse liikmele tehtud ühtegi avaldust, mida saaks käsitleda käsunduslepingu ülesütlemisena. Nõukogu ei otsustanud muuta 20.03.2007 R.S.`e kohtustusi sihtasutuses. Otsustati muuta vaid hageja ametinimetust. Hageja täitis ka peale 20.03.2007.a. oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikme kohustused sarnanevad oma olemuselt tegevjuhi kohustustega. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et nagu oleksid tema poolt täidetavad kohustused muutunud peale 20.03.2007.a. Hagejaga ei ole kunagi sõlmitud töölepingut tegevjuhi ametikohale. Hagejaga oli sõlmitud suuline tööleping töötamaks majandusala juhataja ametikohal. Hageja väitel asendas tegevjuht R.S. juhatuse liiget S.K. tema äraolekul. Vastavalt SAS § 19 lg.3 ei või juhatuse liige panna oma kohustuste täitmist kolmandatele isikutele. Seega sai hageja olla teise juhatuse liikme asendajaks vaid juhul kui ta oli juhatuse liige ja täitis oma kohustusi ka peale 20.03.2007.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud lõpparve 21 554 krooni ja lõppearve kinnipidamise hüvitis 17 280 krooni. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all, tunnistajad E.O.`a ja S.K.`i ning tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse nõukogu otsusega 28.04.2006.a. otsustati valida sihtasutuse juhatuse liikmeks R.S., kellega sõlmiti 29.04.2006.a. käsundusleping ja määrati

4 (7)

kindlaks juhatuse liikme tööülesanded, tööaeg ja puhkus, tasu maksmine, salastatus, vastuses, lepingu lõppemine ja ülesütlemine. Käsunduslepingut muudeti 29.01.2007.a. ja määrati juhatuse liikme tasu suuruseks alates 01.01.2007.a.-st 13 000 krooni. Hageja ei olnud juhatuse liikmena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud. Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse juhatuse liikmena oli mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ainult S.K.. Samas SAS § 14 lg.2 järgi registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks, mida Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse juhatus ei teinud. Sihtasutuse siseselt ei oma tähtsust mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juhatuse liikme B kaardile kandmine. Juhatuse liikme kande tähendus registris on deklaratiivne, mitte õigust loov. Kanne registris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks sihtasutuse nimel tehinguid tegema. Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neid teadis v. pidi teadma. 01.02.2007.a. sõlmiti notariaalne sihtasutuste ühinemisleping ( Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutus, Pärnu Koidula Gümnaasiumi Sihtasutus, Pärnu Vanalinna Põhikooli Sihtasutus, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi Sihtasutus ja Pärnu Ühisgümnaasiumi Sihtasutus) uue sihtasutuse asutamisega (Pärnu Koolide Sihtasutus). Antud lepingu p.3.2 järgi kuni ühinemise kandmiseni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse säilitavad ühingud oma senise struktuuri , töötajaskonna ja juhtkonna. Pärnu Koolide Sihtasutus kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 31.07.2007.a. (tl.25). Hageja väitel tema sihtasutuste ühinemislepingule alla ei kirjutanud. Ilmselt seetõttu , et teda ei olnud registrisse juhatuse liikmena kantud. Hageja vande all antud seletuse järgi teda ühinemislepingu allkirjastamisele ei kutsutud, sest raamatupidaja avastas, et teda ei olnud registrikaardile kantud. Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse nõukogu koosolekul 20.03.2007.a. otsustati kiita heaks 01.02.2007.a. sihtasutuste ühinemisleping uue sihtasutuse asutamisega. Seoses sihtasutuste ühinemisega ja sellest tulenevate struktuuri muudatustega nimetati R.S.`e ametinimetuseks juhatuse liige- tegevjuht. Hageja leiab, et sellest ajast alates töötas ta tegevjuhina töölepingu alusel, mitte enam juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel. Kostja leiab, et hageja ametinimetus muutus, kuid ta jäi edasi sihtasutuse juhatuse liikmeks käsunduslepingu alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et R.S. oli kuni 20.03.2007.a. Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse juhatuse liige. Pooled vaidlevad nendevahelise lepingulise suhte olemuse üle alates 20.03.2007.a. – 31.07.2007.a. (Pärnu Koolide Sihtasutuse registrisse kandmise aeg). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et R.S. töötas Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuses töölepingu alusel majandusalajuhatajana kuupalgaga 6500 krooni. TLS § 1 järgi tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse v. haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 7 p. 10 kohaselt töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhtele selle organiga. Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse juhatuse liikme suhteid sihtasutusega reguleeris mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus ja Pärnu Hansagümnaasiumi põhikiri. Vastavalt TLS § 8 vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist v. kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel , ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Antud juhul hageja R.S. täitis

5 (7)

majandusalajuhataja ülesandeid ja oli kostjaga majandusalajuhataja ülesannete täitmisel töösuhetes, mida pooled ei vaidlusta. Sihtasutuse seaduse § 17 lg.1 järgi sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Kohus ei nõustu sellega, et hagejaga sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme ülesannete täitmiseks muutus alates 20.03.2007.a. töölepinguks. Juhatuse liikmena teda tagasi ei kutsutud vastavalt SAS § 21. SAS § 19 lg.2 kohaselt juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Töölepingut temaga ei sõlmitud ja ta sai edasi juhatuse liikme tasu 13 000 krooni, mis oli vastavalt SAS § 22 lg.2 määratud nõukogu poolt. Juhatuse liikme ja tegevjuhi ülesanded on ilmselgelt väga sarnased. Hageja oma esialgses hagis 27.12.2007.a. on märkinud et 20.03.2007.a. muudeti hagejaga leping veelkord nimetades teda ümber juhataja- tegevjuhiks. Tööülesanded jäid samaks (tl.3). Edaspidistes täiendustes hageja väidab, et alates 20.03.2007.a. ta ei täitnud juhatuse liikme kohustusi vaid tegevjuhina valmistas ette lepingud, aitas välja selgitada töötajate puhkusesoove ja väljaõppe vajadusi ning oli juhatuse liikme parem käsi (tl.117). Vastavalt hagejaga sõlmitud käsunduslepingu p.-le 3.2.4 oli hageja kui juhatuse liikme ülesandeks personalitöö valdkonnas korraldada vajadusel töötajate väljaõpet ja täiendõpet, koostada töötajate puhkuse ajakava ja tagada selle täitmine. Tunnistaja E.O.`a kohtuistungil antud seletuse kohaselt tegi tema sihtasutusele raamatupidamist ning aasta aruande koostamisel pööras audiitor tähelepanu sellele, et juhatuse liige R.S. ei ole registrisse juhatuse liikmena kantud ja siis pidi tema deklaratsioonid ümber tegema. (tl.174 ). Tunnistaja S.K.`i kohtuistungil antud ütluste järgi olid nad mõlemad koos hagejaga juhatuse liikmed, kuid 2007.a. märtsis peale nõukogu istungit hageja ütles, et tal tuleb uus leping. Ta sai aru, et täiendav ametinimetus on hagejal tegevjuht, kuid kuni ühinemise lõpule viimiseni oli hageja juhatuse liige. Ametikohustused jäid tal samaks. Peale märtsi lisandusid töökohustustena läbirääkimised pankadega, kaadriotsingud, projekteerija otsingud kooli remondile. Samas seletas tunnistaja, et tema arvates peale 2007.a. märtsi ei olnud hageja enam juhatuse liige. Hageja jätkas asjade tegemist , mis olid juhatuse liikmena ja täitis korraldusi, mida andis tunnistaja (tl.174- 176). Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja R.S. täitis peale märtsi 2007.a. juhatuse liikme ülesandeid ja tema poolt antud korraldusi. Tunnistajana ülekuulatud juhatuse liige ja kooli direktor S.K. on ka 30.01.2008.a.kirjalikus vastuses Pärnu Koolide Sihtasutusele selgitanud, et alates 20.03.2007.a. muudeti R.S.`e ametinimetust, milleks sai juhatuse liige- tegevjuht. Faktiliselt ei muutunud midagi ning R.S. pidi lisaks oma tööle alates 01.02.2007.a. täitma ka majandusala juhataja tööülesandeid, mille eest määrati talle igakuiselt käskkirjaga töötasu. Samuti määrati talle ühekordne lisatasu tööülesannete eest , mis olid seotud kergejõustiku maneeži töö korraldamisega teise administraatori puhkuse ajal ja aprillis täiendav lisatasu 3500 krooni selle eest, et R.S. käis puhkuse ajal SA nõukogu koosolekuid ette valmistamas, aitas kaasa sisekontrolli läbiviimisel (tl.40- 41). Seega kohus leiab, et sihtasutuse siseselt oli hageja R.S. sihtasutuse juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme kohustusi ka peale 20.03.2007.a. Juhtimistegevust ei saa jagada nii, et osa tehakse töölepingu alusel ja osa juhatuse liikmena. Kui inimene on juhatuse liige ja samal ajal tegevjuht, siis sellisel juhul jagataks juhtimistegevus kaheks, kusjuures ühtesid ülesandeid täidab inimene juhatuse liikmena ja teisi töölepingu alusel. Kohus sellist juhtimistegevuse jagamist ei aktsepteeri. Töötamist majandusala juhataja ametikohal on hageja ja kostja käsitlenud töötamisena töölepingu alusel ja selle eest saanud tasu on arvesse võetud lõpparve arvestamisel ja maksmisel.

6 (7)

Kohtule on esitatud kirjalikud dokumendid milles ka peale 20.03.2007.a. on R.S.`t käsitletud juhatuse liikmena – täiendava töötasu maksmise ja asendaja määramise käskkirjad (tl- d 24, 79,80, 122, 123,127,130, 149,151). Samuti on hageja kirjalikes dokumentides ise ennast peale 20.03.2007.a.nimetanud ja pidanud juhatuse liikmeks - asendaja määramise käskkirjad 25.06.2007 (tl.81, 83), autokompensatsiooni määramise käskkiri 25.06.2007 (tl.82). Hageja on sõlminud Pärnu Hansagümnaasiumi Sihtasutuse nimel juhatuse liikmena lepinguid – 20.06.2007.a. leping OÜ-ga Gandor Grupp (tl.84- 86), viinud läbi inventuuri mais 2007 (tl. 89- 90). See, et raamatupidaja on hageja juhatuse liikme tasust kinni pidanud töötuskindlustusmakseid ajal, mil hageja on olnud juhatuse liige, ei muuda hageja juhatuse liikme staatust. Tunnistajana üle kuulatud E.O. kohtuistungil seletas, et kuna R.S. ei olnud registrisse kantud ja see selgus märtsis 2007.a. , siis tuli sisse viia parandused kinnipeetud maksudes (tl.174). Antud ütlustest nähtub, et kuna avastati, et R.S. ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud siis tehti maksude kinnipidamise osas muudatused. Kohus on eelnevalt märkinud, et juhatuse liikme kanne registris ei ole õigust loov. Sihtasutuse nõukogu pädevuses on juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja juhatuse liikmete tagasikutsumine vastavalt SAS § 19 lg.2. Seega on õige , et hageja koondamisel ja lõpparve maksmisel ei võetud arvesse juhatuse liikme tasu 13 000 krooni kuus kuni 31.07.2007.a., kuna seda tasu ei loeta palgaks PalgaS § 2 mõttes. Juhatuse liikme vabastamisel ei laiene talle kohaldatavad need garantiid ja soodustused, mida näeb ette töölepingu seadus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi jääb rahuldamata , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.