R. S. hagi Pärnu Koolide sihtasutuse vastu saamata jäänud lõpparve 21.554 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 17.280 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2008. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. S. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant R. S. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx), esindaja adv. Ljudmila Tamar
Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi
Vastustaja Pärnu Koolide sihtasutus (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx x xxxxx), lepinguline esindaja Tõnis Rebbas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2008. a. otsus R. S. hagis Pärnu Koolide sihtasutuse vastu saamata jäänud lõpparve 21.554 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 17.280 krooni saamiseks.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi R. S. kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
27.detsembril 2007. a. esitas R. S. Pärnu Maakohtusse hagi Pärnu Koolide sihtasutuse vastu saamata jäänud lõpparve 33.564 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 23.820 krooni saamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõudeid, paludes välja mõista hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 17.280 krooni ja saamata jäänud lõpparve 21.554 krooni. Pärnu Linnavolikogu 22. augusti 2005. a. otsusega nr. 100 asutati Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutus ja kinnitati selle põhikiri. Pärnu Linnavalitsuse 3. oktoobri 2005. a. korraldusega nr. 671 määrati sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhatuse liige S. K.. Pärnu Hansagümnaasiumi SA põhikirja p. 5. 1. 5 järgi määrab SA nõukogu juhatuse liikmete arvu ning p. 5. 1. 6. järgi sõlmib juhatuse liikmetega lepingud. Pärnu Hansagümnaasiumi SA nõukogu 28. aprilli 2006. a. otsusega valiti juhatuse liikmeks R. S.. 29. aprillil 2006. a. sõlmiti tema kui juhatuse uue liikmega käsundusleping, milles lepiti kokku tööülesannetes, tööajas ja töötasus. 20. jaanuaril 2007. a. muudeti lepingut, suurendades töötasu kuni 13.000 kroonini kuus. Pärnu Linnavolikogu 21. septembril 2006. a. otsusega Pärnu Koolide sihtasutuse asutamisega ühendati Pärnu koolide viis sihtasutust. Ühinemislepingu p. 5. 3 kohaselt loetakse juhatuse liikmete volitused lõppenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisest, p. 3. 1 kohaselt jätkavad kuni registrisse kandmiseni ühinevad ühingud oma tegevust tavalisel viisil.
20.märtsil 2007. a. muudeti hagejaga lepingut veel kord, nimetades ta ümber juhatajategevjuhiks. Tööülesanded jäid samaks, lisandusid Hansagümnaasiumi majandusalajuhataja tööülesanded. Tööülesannete täitmise eest maksis alates 1. veebruarist 2007. a. hagejale tasu Pärnu Hansagümnaasiumi SA. Pärnu Koolide sihtasutus kanti registrisse 9. augustil 2007. a. ja hagejast sai uue sihtasutuse töötaja. 7. novembril 2007. a. sai hageja kostjalt teate töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu alates 1. detsembrist 2007. a., mida täpsustati 9. novembri 2007. a. kirjaga. Hageja kuulus koondamisele kui majandusjuhataja kohustusi täitnud isik. Hagejale maksti koondamishüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses 28.600 krooni, samuti hüvitist
koondamisest etteteatamise tähtaegade järgimata jätmise eest 29 keskmise päevapalga ulatuses 18.850 krooni ning puhkusehüvitist 32 päeva eest 15.060 krooni. Hiljemalt alates 20. märtsist 2007. a. oli hagejaga sõlmitud käsundusleping muutunud töölepinguks. Kui hageja oleks olnud juhatuse liige, siis oleks ta olnud 1. veebruaril 2007. a. sõlmitud ühinemislepingu pool, kuna vastavalt sihtasutuste seaduse (SaS) § 62 kirjutavad ühinemislepingule alla kõik juhatuse liikmed ja § 69 lg. 6 järgi esitavad ühise avalduse. Hagejat juhatuse liikmeks ei peetud ning 20. märtsil 2007. a. sõlmiti temaga kokkulepe, mille kohaselt sai tema ametinimetuseks juhatuse liige-tegevjuht. Tegemist on õigussuhet muutva kokkuleppega. Pealegi vastavalt ühinemislepingu lk. 8 olevale tabelile arvati Pärnu Hansagümnaasiumi SA tegevjuht asutatava SA koosseisu, mis oleks olnud juhatuse liikme puhul võimatu. Töösuhet tõendab ka töötuskindlustusmaksete igakuine kinnipidamine, mida võlaõigusliku lepingu puhul ei tehta. Pärnu Koolide sihtasutus kanti registrisse 9. augustil 2007. a. ja hagejast sai uue sihtasutuse töötaja-tegevjuht, kes koondati 30. novembril 2007. a. Palka sai hageja endiselt 13.000 krooni kuus, millele lisandus tasu majandusalajuhataja tööülesannete, samuti ühekordsete tööülesannete täitmise eest. Hagejaga sõlmitud käsundusleping lõppes poolte kokkuleppel VÕS § 186 p. 4 alusel
20.märtsil 2007. a., mil vormistati hageja ümber juhatuse liige-tegevjuhiks. Vastavalt nõukogu 20. märtsi 2007. a. otsusele tehti seda seoses sihtasutuste ühinemise ja struktuuri muudatustega. 1. veebruaril 2007. a. sõlmitud ühinemislepingu lisa järgi pidi sihtasutuse tegevjuht minema asutatava sihtasutuse koosseisu, kuid ühinemise ajaks pidi tegevjuhi ametikoht olema olemas ja täidetud. Nõukogus otsustati sõlmida hagejaga sisuliselt tööleping tegevjuhi ametikohale sama palgaga, mis oli tal juhatuse liikmena. Lisandus töö majandusala juhataja ametikohal. Olles sihtasutuse tegevjuht, asendas hageja juhatuse liiget S. K.i tema äraoleku ajal ja vormistas tööle asendajaid ning sõlmis edasilükkamatuse tõttu lepinguid. Hageja kui SA juhatuse liikme kohustused on kindlaks määratud 29. aprilli 2006. a. käsunduslepingu punktides 3. 1 ja 3. 2. Alates 20. märtsist 2007. a. ei täitnud hageja neid ülesandeid. Nimelt pidi juhatuse liige raamatupidamise valdkonnas korraldama sihtasutuse raamatupidamist, aruannete, ülevaadete ning statistiliste aruannete esitamist registrile, haigekassale, maksuametile ning statistikaametile. Sihtasutusel oli raamatupidamisteenuse ostmiseks sõlmitud leping OÜ-ga Elor Raamatupidamine ning selle töötaja E. O. käis sihtasutuses algdokumentidel ise järel. Algdokumendid - arved ja lepingud - viseeris ja allkirjastas juhatuse liige S. K. ning alates aprillist 2007. a. andis tema need ka E. O.ale üle. Enne seda andis raamatupidamisdokumendid üle ja vastutas õigeaegse üleandmise eest hageja. 2006. a. aruandele ja 2007. a. vahebilansile ei ole hageja juhatuse liikmena alla kirjutanud. Majandustegevuse ja personalitöö korraldamise valdkonnas ei ole hageja pärast
20.märtsi 2007. a. midagi korraldanud. Arvete maksmise korraldamisega ja töötajatega lepingute sõlmimisega tegeles juhatuse liige S. K.. Hageja kui tegevjuht valmistas vastavad lepingud ette, aitas välja selgitada töötajate puhkusesoove ja väljaõppe vajadusi ja oli juhatuse liikme parem käsi. Üks juhatuse liige ei ole pädev määrama tasu teisele juhatuse liikmele, nagu seda tehti. Küll võis juhatuse liige seda teha temaga töösuhtes olevale isiku suhtes. Alates augustist 2007. a., mil raamatupidamine läks lõplikult üle uuele sihtasutusele, jäi hageja kui tegevjuhi palgaks 13.000 krooni ja see ei saanud olla majandusala juhataja palk, kuna selle töö eest maksti talle 6500 krooni. Hagejale maksti koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses 28.600 krooni, hüvitist koondamisest etteteatamiset ähtaegade järgimata jätmise eest 29 keskmise päevapalga ulatuses summas 18.850 krooni ja puhkusehüvitist 32 päeva eest (arvestustlik ajavahemik
1.jaanuarist 30. novembrini 2007. a.) summas 15.060 krooni. See summa on arvestatud ebaõigesti, sest arvesse ei ole võetud lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest. Hageja töötasu on olnud mais ja juunis 19.500 krooni, juulis 26.000 krooni ning augustist oktoobrini 13.000 krooni. Keskmine päevapalk oli 800 krooni. Saamata on jäänud lõpparve
21.554 krooni (hageja päevapalk oli 800 krooni, seega peaks lõpparve olema: põhipalk 13.000 krooni, koondamishüvitis 800 x 22 x 2 = 35.200 krooni, hüvitis etteteatamata päevade eest 29 x 800 = 23.200 krooni ja puhkusehüvitis 32, 08 x 800 = 25.664 krooni, s. o. kokku 97.064 krooni, millest hageja on kätte saanud 75.510 krooni) ja lõpparve kinnipidamisega seotud hüvitis summas 17.280 krooni (päevapalk 800 krooni x tööpäevade keskmine arv 21, 6 päeva = 17.280 krooni). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejaga sõlmitud käsundusleping jäi käsunduslepinguks ka pärast 20. jaanuaril 2007. a. ja 20. märtsil 2007. a. toimunud muudatusi. Töölepingulise suhtena on vaadeldav eraldi tasustatud majandusalajuhataja tööülesannete täitmine. Kuna alates augustist 2007. a. ei eksisteerinud enam juhatuse liikme kohta (Pärnu Hansagümnaasiumi SA oli lõppenud vastavalt notari poolt koostatud ja tõestatud sihtasutuste ühinemislepingu punktile 5. 1), luges kostja, aluseks võttes hagejaga peetud läbirääkimisi ning kantud hea usu põhimõttest, käsunduslepingu sellest hetkest tähtajatuks töölepinguks töötamiseks majandusjuhataja ametikohal. Seda seisukohta on kostja väljendanud ka
7.novembri 2007. a. teatises töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu. Kostja töötasu oli mais 6500 krooni, juunis 6500 krooni, juulis 6500 krooni, augustis 13.000 krooni, septembris 13.000 krooni ja oktoobris 13.000 krooni, kokku 58.500 krooni, tööpäevi oli 130. Seega on päevapalga suurus 450 krooni. Mais, juunis ja juulis koosnesid hagejale makstavad tasud töötasust 6500 krooni ja käsunduslepingust tulenevast tasust 13.000 krooni. Viimatinimetatut ei loeta palgaks palgaseaduse (PalS) § 2 mõttes ning seetõttu ei saa seda ka arvestada keskmise palga arvutamise alustena. Samal põhjusel ei saa kostja keskmise palga arvutamisel arvesse võtta hagejale juulikuus makstud 6500 krooni suurust tasu, isikukontol märgitud tegevjuhi täiendavat lisatasu, sest isikukonto kande aluseks olev käskkiri täpsustab ja sisustab isikukonto kannet kui sihtasutuse juhatuse liikmele–tegevjuhile makstavat lisatasu, seega kui juhatuse liikmele makstavat võlaõiguslikkku tasu. Juhatuse liikme tasude, s. h. ka lisatasude määramise õigus on vaid sihtasutuse nõukogul. Juhatuse liikmel ei ole õigust määrata teisele juhatuse liikmele lisatasu. Seega on õige lõpparve alljärgnev: koondamishüvitis 19.800 krooni, hüvitis koondamisest etteteatamise tähtaegade järgimata jätmise eest 13.050 krooni ja puhkusehüvitis 10.484 krooni, kokku 56.334 krooni, hagejale maksti aga 75.510 krooni, mis on 19.176 krooni rohkem kui tal oleks õigus olnud saada.
20.märtsil 2007. a. otsustas nõukogu muuta R. S. ametinimetuse juhatuse liigetegevjuht. Mingit kokkulepet käsunduslepingu lõpetamiseks ei ole sõlmitud. Samuti ei ole lepingu teisele poolele, juhatuse liikmele, tehtud ühtegi avaldust, mida saaks käsitleda käsunduslepingu ülesütlemisena. Nõukogu ei otsustanud muuta 20. märtsil 2007. a. R. S. kohustusi sihtasutuses, otsustati muuta vaid tema ametinimetust. Hageja täitis ka pärast 20. märtsi 2007. a. oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikme kohustused sarnanevad olemuselt tegevjuhi kohustustega. Hageja väide, nagu oleksid tema poolt täidetavad kohustused muutunud pärast 20. märsti 2007. a., on arusaamatu. Hagejaga ei ole kunagi sõlmitud töölepingut tegevjuhi ametikohale. Hagejaga oli sõlmitud suuline tööleping, töötamaks majandusala juhataja ametikohal. Hageja väitel asendas tegevjuht R. S. juhatuse liiget S. K.i tema äraolekul. Vastavalt SaS § 19 lõikele 3 ei või juhatuse liige panna oma kohustuste täitmist kolmandatele isikutele. Seega sai hageja olla teise juhatuse liikme asendajaks vaid juhul, kui ta oli juhatuse liige ja täitis oma kohustusi ka pärast 20. märsti 2007. a. Esimese astme kohtu otsus
14.oktoobri 2008. a. otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse nõukogu 28. aprilli
2006. a. otsusega valiti sihtasutuse juhatuse liikmeks R. S., kellega sõlmiti 29. aprillil 2006. a. käsundusleping ja määrati kindlaks juhatuse liikme tööülesanded, tööaeg ja puhkus, tasu maksmine, salastatus, vastutus, lepingu lõppemine ja ülesütlemine. Käsunduslepingut muudeti 29.jaanuaril 2007. a. ja määrati juhatuse liikme tasu suuruseks 13.000 krooni. Hageja ei olnud juhatuse liikmena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud. Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse juhatuse liikmena oli registrisse kantud ainult S. K.. SaS § 14 lg. 2 järgi registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks, mida Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse juhatus ei teinud. Sihtasutuse siseselt ei oma tähtsust mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juhatuse liikme B-kaardile kandmine. Juhatuse liikme kande tähendus registris on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kanne registris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikande alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks sihtasutuse nimel tehinguid tegema. Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neid teadis või pidi teadma.
1.veebruaril 2007. a. sõlmiti sihtasutuste ühinemisleping. Selle p. 3. 2 järgi säilitavad kuni ühinemise kandmiseni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ühingud oma senise struktuuri, töötajaskonna ja juhtkonna. Pärnu Koolide sihtasutus kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 31. juulil 2007. a. Hageja väitel tema sihtasutuste ühinemislepingule alla ei kirjutanud. Ilmselt seetõttu, et teda ei olnud registrisse juhatuse liikmena kantud. Hageja vande all antud seletuse järgi teda ühinemislepingu allkirjastamisele ei kutsutud, sest raamatupidaja avastas, et teda ei olnud registrikaardile kantud. Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse nõukogu koosolekul 20. märtsil 2007. a. otsustati kiita heaks 1. veebruari 2007. a. sihtasutuste ühinemisleping uue sihtasutuse asutamisega. Seoses sihtasutuste ühinemisega ja sellest tulenevate struktuuri muudatustega nimetati R. S. ametinimetuseks juhatuse liige-tegevjuht. Poolte vahel ei ole vaidlust, et R. S. oli kuni 20.märtsini 2007. a. Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse juhatuse liige. Pooled vaidlevad nendevahelise lepingulise suhte olemuse üle ajavahemikul 20. märtsist kuni 31. juulini 2007. a. (Pärnu Koolide sihtasutuse registrisse kandmise aeg). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et R. S. töötas Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuses töölepingu alusel majandusalajuhatajana kuupalgaga 6500 krooni. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 7 p. 10 kohaselt töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhtele selle organiga. Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse juhatuse liikme suhteid sihtasutusega reguleeris mittetulundusühingute seadus (MTÜS), SaS ja Pärnu Hansagümnaasiumi põhikiri. Vastavalt TLS §-le 8 vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele TLS. Hageja täitis majandusalajuhataja ülesandeid ja oli kostjaga majandusalajuhataja ülesannete täitmisel töösuhetes, mida pooled ei vaidlusta. SaS § 17 lg. 1 järgi juhib ja esindab sihtasutuse juhatus sihtasutust. Kohus ei nõustu sellega, et hagejaga sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme ülesannete täitmiseks muutus alates 20. märtsist 2007. a. töölepinguks. Juhatuse liikmena teda tagasi ei kutsutud vastavalt SaS §-le 21. SaS § 19 lg. 2 kohaselt juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Töölepingut hagejaga ei sõlmitud ja ta
sai edasi juhatuse liikme tasu 13.000 krooni, mis oli vastavalt SaS § 22 lõikele 2 määratud nõukogu poolt. Juhatuse liikme ja tegevjuhi ülesanded on ilmselgelt väga sarnased. 20. märtsil 2007. a. muudeti hagejaga lepingut, nimetades ta ümber juhataja-tegevjuhiks. Tööülesanded jäid samaks. Hageja väidab, et alates 20. märtsist 2007. a. ei täitnud ta juhatuse liikme kohustusi, vaid tegevjuhina valmistas ette lepingud, aitas välja selgitada töötajate puhkusesoove ja väljaõppe vajadusi ning oli juhatuse liikme parem käsi. Vastavalt hagejaga sõlmitud käsunduslepingu punktile 3. 2. 4 oli hageja kui juhatuse liikme ülesandeks personalitöö valdkonnas korraldada vajadusel töötajate välja- ja täiendõpet, koostada töötajate puhkuse ajakava ja tagada selle täitmine. Tunnistaja E. O.a seletuse kohaselt tegeles tema sihtasutuse raamatupidamisega; aasta aruande koostamisel pööras audiitor tähelepanu sellele, et juhatuse liige R. S. ei ole registrisse juhatuse liikmena kantud ja siis pidi tema deklaratsioonid ümber tegema. Tunnistaja S. K.i ütluste järgi olid nad mõlemad koos hagejaga juhatuse liikmed, kuid 2007. a. märtsis pärast nõukogu istungit ütles hageja, et tal tuleb uus leping. Ta sai aru, et täiendav ametinimetus on hagejal tegevjuht, kuid kuni ühinemise lõpuleviimiseni oli hageja juhatuse liige. Ametikohustused jäid tal samaks. Peale märtsi lisandusid töökohustustena läbirääkimised pankadega, kaadriotsingud, projekteerija otsingud kooli remondile. Tunnistaja arvates pärast 2007. a. märtsi ei olnud hageja enam juhatuse liige. Hageja jätkas samade ülesannete täitmist, mida juhatuse liikmena, ja täitis korraldusi, mida andis tunnistaja. Hageja täitis pärast 2007. a. märtsi juhatuse liikme ülesandeid ja tema poolt antud korraldusi. S. K. on ka 30. jaanuari 2008. a. kirjalikus vastuses Pärnu Koolide sihtasutusele selgitanud, et alates
20.märtsist 2007. a. muudeti R. S. ametinimetust, milleks sai juhatuse liige-tegevjuht. Faktiliselt ei muutunud midagi ning R. S. pidi lisaks oma tööle täitma alates 1. veebruarist 2007. a. ka majandusala juhataja tööülesandeid, mille eest määrati talle igakuiselt käskkirjaga töötasu. Samuti määrati talle ühekordne lisatasu tööülesannete eest, mis olid seotud kergejõustikumaneeži töö korraldamisega teise administraatori puhkuse ajal ja aprillis täiendav lisatasu 3500 krooni selle eest, et R. S. käis puhkuse ajal SA nõukogu koosolekuid ette valmistamas, aitas kaasa sisekontrolli läbiviimisel. Seega oli sihtasutuse siseselt hageja sihtasutuse juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme kohustusi ka pärast 20. märtsi 2007. a. Juhtimistegevust ei saa jagada nii, et osa tehakse töölepingu alusel ja osa juhatuse liikmena. Kui inimene on juhatuse liige ja samal ajal tegevjuht, siis sellisel juhul jagataks juhtimistegevus kaheks, kusjuures ühtesid ülesandeid täidab inimene juhatuse liikmena ja teisi töölepingu alusel. Kohus sellist juhtimistegevuse jagamist ei aktsepteeri. Töötamist majandusala juhataja ametikohal on hageja ja kostja käsitlenud töötamisena töölepingu alusel ja selle eest saadud tasu on arvesse võetud lõpparve arvestamisel ja maksmisel. Kirjalike dokumentide alusel on ka pärast 20. märtsi 2007. a. hagejat käsitletud juhatuse liikmena, näit. täiendava töötasu maksmise ja asendaja määramise käskkirjad. Samuti on hageja ise ennast pärast 20. märtsi 2007. a. nimetanud ja pidanud juhatuse liikmeks asendaja määramise käskkirjad 25. juuni 2007. a., autokompensatsiooni määramise käskkiri 25. juuni 2007. a. Hageja on sõlminud Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse nimel juhatuse liikmena lepinguid – 20. juuni 2007. a. leping OÜ-ga Gandor Grupp, ja viinud läbi inventuuri mais 2007. a. See, et raamatupidaja on hageja juhatuse liikme tasust kinni pidanud töötuskindlustusmakseid ajal, mil hageja on olnud juhatuse liige, ei muuda hageja juhatuse liikme staatust. Tunnistaja E. O.a ütlustest nähtub, et kuna avastati, et R. S. ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud, siis tehti maksude kinnipidamise osas muudatused. Juhatuse liikme kanne registris ei ole õigust loov. Sihtasutuse nõukogu pädevuses on juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja juhatuse liikmete
tagasikutsumine vastavalt SaS § 19 lõikele 2. Seega on õige, et hageja koondamisel ja lõpparve maksmisel ei võetud arvesse juhatuse liikme tasu 13.000 krooni kuus kuni 31. juulini 2007. a., kuna seda tasu ei loeta palgaks PalS § 2 mõttes. Juhatuse liikme vabastamisel ei laiene talle need kohaldatavad garantiid ja soodustused, mida näeb ette TLS. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega tema hagi rahuldada. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et hageja jätkas pärast 20. märtsi 2007. a. juhatuse liikme ülesannete täitmist, mis on omased äriühingu juhtimisele või tulenesid käsunduslepingust. Hagejale väljamakstud lõpparve arvutamise aluseks oli tasu palgana 13.000 krooni ning arvesse ei võetud majandusalajuhataja töö eest saadud lisatasu. Kostja oli seisukohal, et hagejaga eksisteeris töösuhe, mille üheks tingimuseks on kuupalk 13.000 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg. 3 järgi võib kaudne tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui hageja pöördus kohtusse, kuna majandusalajuhataja lisatasu jäi lõpparve arvutusest välja, muutis kostja oma seisukohta, leides, et hageja palk oligi üksnes majandusalajuhataja lisatasu 6500 krooni. Kostja ei ole aga osundanud ja kohus ei ole tuvastanud, millal selline töösuhe tekkis ja milline töösuhe lõppes
30.novembril 2007. a. Sihtasutuste ühinemislepingu lisa „Pärnu Ühisgümnaasium SA“ järgi oli tegevjuhi koht täidetud ja tegevjuht pidi minema asutatava sihtasutuse koosseisu, majandusjuhataja koht oli vaba. Kui lähtuda maakohtu seisukohast, et kanded juhatuse liikme kohta registris ei ole õigustloovad, siis jääb arusaamtuks, miks oli vaja teha hageja käsunduslepingus 20. märtsil 2007. a. muudatus, millel puudus praktiline või õiguslik vajadus. Kohus leidis, et hageja võis olla juhatuse liige edasi kuni 31. juulini 2007. a., kuid ei ole andnud hinnangut 20. märtsil 2007. a. sõlmitud muudatustele. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kostja 7. novembri 2007. a. teatise töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu, milles kostja ise kirjutas, et kuna hagejat ei ole juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, puudusid temal juhatuse liikmena volitused. Ka hageja ise sai aru, et juhatuse liikme volitusi temal enam ei olnud. Hilisemal perioodil sõlmitud majanduslepingutes on hageja kohta küll märgitud „juhatuse liige“ või „tegevdirektor“, kuid lepingute tekstid ei ole hageja enda tehtud, vaid tulid töövõtjatelt ja teenuste osutajatelt.
20.märtsi 2007. a. muudatus tehti seoses sihtasutuste ühinemisega ja sellest tulenevate struktuuri muudatustega, mille kohaselt pidi hagejast saama tegevjuht, kes viiakse uue sihtasutuse koosseisu ja sealt vajadusel koondatakse. Tegevjuhi tööd tegi hageja alates
20.märtsist 2007. a. kuni 30. novembrini 2007. a. Juhatuse liikme kohustusi, mis olid määratud 29. aprilli 2006. a. käsunduslepingu punktides 3. 1 ja 3. 2, hageja alates 20. märtsist 2007. a. ei täitnud. Alates aprillist 2007. a. korraldas sihtasutuse raamatupidamist OÜ Elor. Raamatupidamine ja algdokumendid korraldas ja viseeris juhatuse liige S. K., 2006. a. aruandele ega 2007. a. vahebilansile, mis valmis oktoobris 2007. a., ei ole hageja alla kirjutanud. Arvete maksmise korraldamisega ja töötajatega lepingute sõlmimisega tegeles pärast 20. märtsi 2007. a. S. K.. Kuna juhatuse liige S. K. oli ka kooli direktor ja õppetöö korraldamise tõttu ei saanud tegelda sihtasutuse igapäevaste muredega, oli tal abiliseks tegevjuht, kes täitis tema korraldusi ja edastas neid ka teistele töötajatele. Üks juhatuse liige ei ole pädev määrama tasu teisele juhatuse liikmele, küll aga temaga töösuhetes olevale isikule. Maakohus ei ole nendele asjaoludele hinnangut andnud. Riigikohtu seisukoht on, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele TLS. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet - millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk
teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. TLS § 8 kohaselt loetakse vaidluses lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepinguliste suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Otsus on õige ja piisavalt motiveeritud, kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikega 6 ei korda seda. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. Pooled ei vaidle selle üle, et 28. aprillil 2006. a. otsustas SA Pärnu Hansagümnaasium nõukogu määrata hageja selle sihtasutuse juhatuse liikmeks, 29. aprillil 2006. a. sõlmiti hagejaga juhatuse liikme leping tähtajaga 3 aastat ning et vähemalt kuni 20. märtsini 2007. a. täitis hageja juhatuse liikme ülesandeid vaatamata sellele, et teda ei olnud juhatuse liikmena kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Apellandi käsitlus juhatuse liikme kohta registrisse tehtava kande osas on mõnevõrra vastuoluline, sest eitamata hageja sihtasutuse juhatuse liikmeks olekut kuni 20. märtsini 2007. a. vaatamata sellele, et hagejat ei olnud ka siis juhatuse liikmena registrisse kantud, on apellant taolise kande puudumisele osundades vaidlustanud hageja juhatuse liikme staatuse pärast seda kuupäeva. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt isiku sihtasutuse juhatuse liikmeks olek ei sõltu sellest, kas ta on juhatuse liikmena registrisse kantud, vaid see sõltub juhatuse liikme määramiseks pädeva organi sellekohasest otsusest (SaS § 19 lg. 2). Maakohus leidis õigesti, et seega ei ole registrikandel sihtasutuse ja tema juhatuse liikme vahelises sisesuhtes tähtsust ning sel saab olla mõju üksnes välissuhtes. 20. märtsiks 2007. a. ei olnud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tähtaeg möödunud ning vaidlust ei ole selle üle, et hagejat ei olnud ka juhatuse liikmest tagasi kutsutud, nagu seda võimaldab SaS § 21. Seega tuleb eeldada, et ka pärast 20. märtsi 2007. a. jätkus Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuse ja hageja kui tema juhatuse liikme vaheline õigussuhe. Olles esitanud apellatsioonkaebuses väite poolte tahteavalduste kokkulangemise kohta, ei ole apellant siiski selgitanud seda, millisel alusel temaga sõlmitud juhatuse liikme leping
20.märtsil 2007. a. lõppes. Kui apellant pidas silmas seda, nagu oleks poolte 20. märtsi 2007. a. kokkuleppega (tl. 16 pöördel) muudetud juhatuse liikme leping töölepinguks, siis ei saa sellega nõustuda. Nii on selle kokkuleppe kohaselt tegemist lisaga pooltevahelisele
29.aprilli 2006. a. käsunduslepingule, selles lepiti kokku käsunduslepingu muutmises üksnes hageja ametinimetust puudutavas osas, milleks nüüdsest sai juhatuse liige – tegevjuht, ei lepitud aga kokku käsundussuhte lõpetamises või selle muutmises töösuhteks. Et kokkuleppes on sõnaselgelt märgitud, et hageja jääb juhatuse liikmeks, siis oleks meelevaldne tõlgendada seda kui kokkulepet juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks. Et maakohus on otsuses vaidlusalust kokkulepet käsitlenud ja sellele hinnangu andnud, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide kokkuleppele hinnangu andmata jätmise kohta. Lisaks ei nähtu apellatsioonkaebusest, kuidas tuleks apellandi arvates kokkulepet tõlgendada ehk milline oli selle tähtsus pooltevahelisele käsundussuhtele. Maakohus on otsuses tõendeid hinnates muuhulgas põhjendanud seda, et ka hageja ise pidas end pärast 20. märtsi 2007. a. sihtasutuse juhatuse liikmeks. Isegi kui lepingud, millele
hageja sihtasutuse juhatuse liikmena alla kirjutas, oleksid koostatud töövõtjate või teenuse osutajate poolt, nagu apellatsioonkaebuses on märgitud, ei oleks sel tähtsust selle üle otsustamisel, kas hageja pidas end ise juhatuse liikmeks või mitte, sest üksnes hagejast sõltus see, kas ta teiste isikute poolt koostatud lepingutele juhatuse liikmena alla kirjutab ehk teisisõnu, kas ta sihtasutuse nimel tehingu teeb. Et tehingu tegemine eeldab õigust sihtasutust esindada ning seda on õigustatud tegema juhatuse liige (SaS § 18 lg. 1), siis leidis maakohus õigesti, et sihtasutuse nimel tehinguid tehes käitus hageja juhatuse liikmena. Mis kostja
7.novembri 2007. a. koondamisteadet puudutab, siis on selleski kinnitatud, et hagejaga juhatuse liikmena tegutsemiseks sõlmitud käsunduslepingut ei lõpetatud (tl. 20). Kostja tagasiulatuvalt antud ekslik õiguslik hinnang sellele, kas hageja juhatuse liikmena registrisse kandmata sai täita juhatuse liikme ülesandeid, ei saanud muuta poolte vahel varem olnud käsundussuhet. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole võimalik eristada juhatuse liikme ja tegevjuhi ülesandeid, nii et hagejal ei saanud olla kõrvuti käsundussuhet juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ja töösuhet tegevjuhi töö tegemiseks. Hagiavalduses on ka hageja ise tuginenud väitele, et tema ümbernimetamisega juhataja-tegevjuhiks tema ülesanded ei muutunud ning et lisandusid vaid majandusalajuhataja tööülesanded (tl. 3). Kostja poolt hagejale 7. novembril 2007. a. tehtud koondamisteatest (tl. 20) ei nähtu, et kostja oleks tunnistanud hageja töötamist tegevjuhina töölepingu alusel, nagu apellatsioonkaebuse põhjal võiks ekslikult mõista. Et käsundussuhe poolte vahel kestis ka pärast 20. märtsi 2007. a., ei saa juba ainuüksi sellest tulenevalt hageja poolt tegevjuhi ülesannete täitmist pidada töötamiseks töösuhte alusel. Samas ei vaielnud pooled selle üle, et kõrvuti juhatuse liikme ülesannete täitmiseks sõlmitud käsundussuhtega oli pooltel ka töösuhe majandusala juhataja töö tegemiseks. Et hageja täitis majandusjuhataja ülesandeid ning et kostja on Pärnu Hansagümnaasiumi sihtasutuselt võtnud üle hagejaga majandusjuhataja ametikohal sõlmitud töölepingu, on kostja kinnitanud ka hagejale koondamise kohta tehtud 7. novembri 2007. a. teates (tl. 20). Et pooled ei vaielnud töösuhte tekkimise ja lõppemise asjaolude üle, vaid ainult selle üle, milline oli pooltevahelise suhte olemus ajavahemikul 20. märtsist kuni 31. juulini 2007. a., eriti, milline oli hageja poolt töölepingu alusel saadud töötasu nendel kuudel, mis võeti aluseks keskmise palga arvestamisel lõpparve arvutamise tarbeks, siis ei ole õigustatud apellandi poolt maakohtule tehtud etteheide, nagu oleks maakohus jätnud tuvastamata, millal pooltevaheline töösuhe tekkis või millise sisuga töösuhe ja millal lõppes. Poolte vaidlus taandus põhiliselt sellele, milline oli hageja poolt töösuhte alusel 2007. a. maist juulini saadud töötasu suurus, sest selle üle, et augustist oktoobrini 2007. a. on arvestuse aluseks võetud õigesti töötasusumma 13.000 krooni, pooled ei vaielnud. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel ajavahemikul tegi hageja töösuhte raames majandusjuhataja tööd ja sai selle eest töötasu 6500 krooni kuus. Asjaolu, et lõpparve arvutamisel võttis kostja ekslikult aluseks suurema töötasusumma, ei anna hageja nõudele iseenesest alust. Kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 tuleb poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.