2-07-50418/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Saata kohtuotsus Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutisele pankrotihaldurile A Tootsmani tasuks 10 000.- (kümme tuhat) krooni ja kulutusteks 4000 (neli tuhat), kokku 14 000 krooni millele lisandub käibemaks 2 520 krooni, seega kokku 16 520 krooni vastavalt ajutise halduri poolt esitatud arvestusele. Kohtute Raamatupidamiskeskusel M poolt kohtu deposiiti kantud 29 000 kroonist ( M 04.04.2008.a. maksekorraldusega nr. 797 kantud 29 000.- krooni pankrotimenetluse kuludeks) kanda 16 520.- krooni OÜ M reg xxx a/a xxxxxxxxxxxxxxxx Hansapank ajutise halduri A Tootsman (ik xxx) kulude katteks ning järelejäänud summa tagastada maksetegijale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 04.12.2007.a. esitas võlausaldaja Harju Maakohtule pankrotiavalduse OÜ C pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 28.02.2007 sõidukite rentimise raamlepingu, mille eesmärgiks oli reguleerida pooltevahelisi suhteid, mis on seotud võlausaldaja poolt võlgnikule renditavate sõidukitega. Nõudeavalduse seisuga on võlgnikul arveid tasumata 206 933 krooni ja viiviseid 4 638.67 krooni. Renditasu ja viivistena võlgneb võlgnik 211 571.67 krooni, iga päev lisandub viivistena 62.08 krooni. 03.05.2007 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik rendilepingu nr 200 mille alusel võlausaldaja andis võlgnikule rendile sõiduauto. Rentnik kohustus auto tagastama 31.08.2007. 25.05.2007 teatas võlgnik võlausaldajale rendiobjektiks oleva sõiduautoga on toimunud avarii, mille põhjustas sõiduauto kasutaja. 31.08.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule kahju hüvitamise nõude ettepanekuga hüvitada kahju ositi. Kuna võlgnik ei täitnud eeltoodud kohustust, saatis võlausaldaja 14.11.2007 nõudeavalduse, milles ütles maksegraafiku üles ja nõudis summa 200 696 krooni tasumist. Võlausaldaja avaldas ka, et 14.11.2007 nõudeavaldus on pankrotihoiatus pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik võlgneb võlausaldajale 412 267.67 krooni. Võlgnik on oma kirjas 29.11.2007 võlausaldajale teatanud, et on võõrandanud temale kuuluvat 4 autot ning arvestades, et võlgniku põhitegevusalaks on autode rentimine, on ilmne, et võlgnik on põhjustanud enda maksejõuetuse. Ning võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleb algatada pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot. Võlgniku seisukoht Võlgnik ei võta avaldust õigeks ja palub jätta avaldus rahuldamata kui alusetu. Võlgnik ei välista kompromissi sõlmimist.

3.Võlausaldaja pahausksus Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja käitus pahauskselt ja on kuritarvitanud oma õigusi võlgniku suhtes. Võlgnik põhjendab oma seisukoha alljärgnevaga: - Võlausaldaja on keeldunud autode tagasivõtmisest, pärast võlgniku sellekohase ettepanku saamist. Sellega soodustas võlausaldaja võlgnevuse suurenemist summani, mida ei oleks olnud, kui võlausaldaja nõustuks võlgniku mõistliku ettepanekuga. - Võlausaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude vale isiku vastu. Võlausaldaja oleks pidanud nõuet esitama avarii põhjustanud tegeliku kahju tekitaja vastu. Võlgnik ise ei ole süüdi kahju tekkimises, kuna seda põhjustas kolmas isik. - Võlausaldaja ei nõustunud võlgniku ettepanekuga võlgnevuse likvideerimisest maksegraafiku alusel. Sellega ta lükkas tagasi võlgniku mõistliku ettepaneku, millega saaks asja lahendada kohtuväliselt. - Võlausaldja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud. Ainuüksi vaieldava nõude olemasolu ei kinnita võlausaldaja väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta. - Põhistamata pankrotiavalduse esitamine on pahauskne ja kahjulik, kuna võimaliku pankrotimenetluse algatamine kahjustab oluliselt võlgniku mainet ja raskendab võlgniku majanduslikku olukorra paranemise võimalusi. PankrS § 10 lg 6 järgi võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Vastavalt TsMS §-le 200 peab hageja kasutama menetlusõigusi heauskselt. Ilmselt põhjendamatu hagi esitamine võib kaasa tuua isegi trahvi. Hea usu põhimõte paneb pooltele otseseid ja kaudseid kohustusi ning sellele põhimõttele on kõik lepingulised ja seaduslikud kohustused allutatud. Lisaks võimaldab hea usu põhimõte tõkestada õiguste kuritarvitamist ja luua uusi õiguskaitsevahendeid, kui seaduses sätestatu ei võimalda tagada õigussuhte poolte õigustatud huvide kaitset. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-31-03), et hea usu printsiibi rikkumine (õiguse kuritarvitamine) võib olla aluseks nõudeõiguse kaotamisele.

Aruande kohaselt võlgniku äriplaaniks oli sõidukite väljarentimine. Sõidukite reklaam ja tellimine käis läbi interneti. 2006.aasta lõpus otsustati soetada suurem autopark, hankides sõidukid M AS-lt. Märtsis 2007 võeti ca 600 000 krooni laenu E O ́lt, mis laekus võlgniku SEB Eesti Ühispanga kontole järgmiselt 29.03.07.a. 200 000 krooni ja 19.04.07.a. veel 25 000 krooni. Sularahas maksis laenaja 400 000 krooni. 25.05.07.a. põhjustas renditud sõiduki üks kasutajatest (võlgniku klient P K ) avarii, kahjusummaks hinnati 200 696,41 krooni. Kindlustusettevõte M ega võlgnikule nimetatud kahju ei hüvitanud, sest liiklusavarii põhjustaja oli ebakaine. Kahjunõude summas 200 696,41 krooni esitas M võlgnikule 31.08.07.a. ja võlgnik esitas selle omakorda P K le, kuid siiani pole P K nõuet tasunud. Võlgnikul on bilansis kokku 2 kahjunõuet: Maksmata arvete loetelu; Teiseks võlgnikuks on H E . 2007.aasta sügiseks algasid võlgnikul makseraskused. Äri maht vähenes, sest palju tellimusi tühistati. 14.11.07.a. esitas M võlgnikule nõude summas 407 629 krooni, kuid võlgniku raamatupidamises kajastub võlgnevusena M ees vaid 264 793,28 krooni - mis tähendab, et võlgnik pole seni tunnistanud M nõuet kogu ulatuses. Segadust on tekitanud ka M 21.01.08.a. väljastatud saldoteatis , kus ilmselt unustatud kahjunõue ja kogunõudena võlgniku vastu kirjas 234 718 krooni. Raskuste süvenedes pidas võlgnik läbirääkimisi M sõidukite varasema tagastamise teemal, kuid kokkuleppele ei jõutud. 29.11.2007 vormistati ARK ́is 7 sõiduki võõrandamine xxxelava R P nimele. Võlgniku esindaja Elvo Jakobsoni sõnul tasaarveldati sõidukite võõrandamisega E O ́lt saadud laen. Kuid ajutisele haldurile pole esitatud selle tasaarvelduse kohta ühtki dokumenti. 2007.aasta lõpuks oli võlgnikule selge, et ettevõte on maksejõuetu, sest aasta lõpu seisuga oli: • aasta majandustulemuseks 966 771 kroonine käive andis kahjumit tervelt 286 674 krooni • varasid järel kokku ca 290 000 krooni (enamus nõuded kolmandate isikute vastu), • samal ajal kohustusi ca 561 000, • omakapital miinuses 270 000 krooniga. 2007.majandusaasta aruandele lisatud Tegevjuhtkonna deklaratsioonis kirjutab E. Jakobson, et C OÜ lõpetab tegevuse. 2008.aastal on võlgniku kontole laekunud ca 100 000 krooni. Käesoleva aasta algul osutati veel vähesel määral teenuseid – kokku 2008.a. käive ca 74 000 krooni. Ülejäänud ligi 25 000 laekusid (võlgniku sõnul) varasemal perioodil osutatud teenuste eest. Võlgniku majandusliku hetkeseisu ning varade ja võlgade suuruse analüüsil oli aluseks juhataja Elvo Jakobsoni esitatud raamatupidamisandmed võlgniku majandusliku olukorra kohta, millele lisandusid tema selgitavad vastused halduri küsimustele. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgasid kokku 464 296, 32 krooni, kuid lisaks intressidele ei kajastu võlgniku bilansis M kahjunõue kogu ulatuses ehk summas 412 267,67 krooni. Tegelik võlasumma on seega 147 474 krooni võrra suurem ehk kokku 611 770,71 krooni. Varade väärtus on võlgniku raamatupidamise andmetel kokku 249 370 krooni. Bilansist nähtub, et võlgniku ainuke arvestatav vara on needsamad 2 nõuet, mida pole õnnestunud enam kui aasta jooksul võlgnejatelt sisse nõuda. Tuleks menetluse käigus otsustada, kas

alustada nende kahe võlgneja vastu “pikka ja vaevalist” (ja suhteliselt kulukat) kohtuteed või müüa need nõuded. Hetkel pole võimalik määrata nende laekumise tõenäosust ka tulevikus. See aga tähendab, et nimetatud nõuete tegelik väärtus (müügihind) võib olla bilansilisest oluliselt ehk kordades väiksem s.t. alla 100 000 krooni. Muud teadaolevat vara võlgnikul raamatupidamise andmetel pole. Sealhulgas pole võlgniku nimel sõidukeid (vt.Lisa 9: ARK kiri). Võlgniku netovara (vara miinus võlad) väärtus on miinuses, sest kui võlgnikul on võlgasid vähemalt 611 770,71 krooni ja vara vaid ca 100 000 krooni, siis võlad ületavad varasid kordades. Mis tähendab, et võlgnikul on vara ca poole miljoni krooni võrra vähem kui võlgasid. Võlgniku võlad kasvavad veelgi, sest viiviste arvestus jätkub kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. Muud ilmnenud asjaolud: Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik pole tänaseni oma võlgasid tasunud ega oma mingit võimalust neid tasuda ka tulevikus. Ühtegi kehtivat töölepingut pole. Tulenevalt ülaltoodust ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sealhulgas konkreetne äriplaan ja rahalised vahendid. Ärilise ebaedu ja sellele järgnenud maksejõuetuse põhjustasid äriühingu juhataja kogenematus. Tema oli ka ainuomanik ja asutaja ja tegevjuht, kes vastutustundetult kuritarvitas äripartneri (tänase võlausaldaja) usaldust, kui ei osanud ega suutnud hinnata äriühingu ees seisvaid võimalikke riske ja ellu viia jätkusuutlikku äriplaani. Ajutise pankrotihalduri järeldused: Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ning pankrot on vältimatu. Majandustegevuse jätkamiseks võimalused puuduvad ja ettevõtte tervendamine on võimatu. Varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, aga samuti bilansis kajastuvate nõuete tõesuse ja sissenõudmise võimaluste täpsemaks hindamiseks on vajalik põhjalikult tutvuda võlgniku raamatupidamise originaaldokumentidega. Ajutisel halduril puuduvad esialgu andmeid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankS § 28 lg 2 mõttes). Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 04.12.2007 on võlausaldaja esitanud võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks pankrotiavalduse. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust ja lg 2 järgi peab võlausaldaja selleks muu hulgas tuginema vähemalt ühele samas lõikes toodud asjaoludest. Võlausaldaja on tuginenud PankS§ 10 lg 2 p 1 toodud asjaoludele ja nende olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.

PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 16.09.2008 aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi kokku 611 770.71 krooni väärtuses; kuid vara on 249 370 krooni väärtuses. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid pankrotiavaldusele. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust kui ka ajutise halduri arvamuses sisalduvast teabest võlgnik vara olemasolu kohta, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu, pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. PankS § 28 lg 1 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 16.09.2008 toimunud kohtuistungil ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esialgu puuduvad andmed, et tegemist on raske juhtimisveaga ning kuriteo tunnustega tegu esialgsete andmete järgi haldur tuvastanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri 18. 12. 2003. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.2004. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 500 krooni.