Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS R. (edaspidi hageja) ja OÜ N. (edaspidi kostja) 23. novembril 2006. a müügilepingu nr 0088439 terasest katusepleki müügiks 589 472,71 krooni väärtuses. Kauba tarneajaks lepiti kokku 23. detsember 2006. a. Kuna kostja ei tasunud vastavalt lepingu punktile 2 nõutud ettemaksu peale tellimuse kinnitamist ning kostjal oli varasem võlgnevus hageja ees, lükkus kauba tarnimine läbirääkimiste käigus edasi, kuni kostja juhatuse liige P.L. nõustus 22. jaanuaril 2007. a kõiki müügilepingust tulenevaid kostja kohustusi käendama. Seejärel tarniti kaup kostjale vastavalt uuele suulisele kokkuleppele 8. veebruaril 2007. a. Kostjale esitati samal kuupäeval kauba eest tasumiseks arved nr 702890 summas 298 808,83 krooni ja nr 702891 summas 290 663,88 krooni, kokku summas 589 472,71 krooni. Kostja on tasunud üksnes 290 162,33 krooni, võlgnedes hagejale tarnitud kauba eest 299 310,38 krooni. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista OÜ-lt N. ja P.L. ’lt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 299 310,38 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis summas 33 941,80 krooni (arvutatud 19. juuli 2007. a seisuga) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas. Hageja menetluskulud mõista OÜ-lt N. ja P.L. ’lt solidaarselt hageja kasuks välja ja viimaste menetluskulud jätta nende endi kanda. 16. juuni 2008. a kohtumäärusega lõpetati põhihagis menetlus kostja P.L. suhtes, kuna hageja loobus 9. juuni 2008. a kohtuistungil hagist kostja P.L. vastu käenduskohustuse täitmise tõttu. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI (tl 24-27) Vastuse kohaselt tellis kostja 2006. a jooksul hagejalt kolmel korral katuseplekki hallide ehituseks Norras. Hageja teostas esimese ja kolmanda tarne vastavalt kokkuleppele, kuid jäi teise tarnega olulisse viivitusse, tekitades kostjale märkimisväärset kahju. Kostja on tasunud täielikult esimese ja teise tarne eest, kuid on kolmanda tarne eest jätnud osaliselt tasumata, tasaarvestades oma võla kahjunõudega hageja vastu. Teise tarne teostamise kohta on 20. juulil 2006. a allkirjastatud tellimuse nr 0083994 kinnitus, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale hiljemalt 12. septembriks 2006. a kogu tellitud kauba summas 567 653,34 krooni. Hageja rikkus kokkulepet ja tarnis tellitud kauba kolmes osas – 7. septembril 2006. a, 29. septembril 2006. a ja 10. oktoobril 2006. a (neil kuupäevadel jõudis kaup sihtpunkti Norras). Osaliste tarnete ja nende hilinemise tõttu kandis kostja suurt kahju. Hagejale oli teada, et kostjal oli sõlmitud ehituse töövõtuleping Norra tellijaga, seega pidi hageja algusest peale arvestama, et kostjale on oluline kogu tarne õigeaegne kättesaamine. Tarne hilinemise tõttu jäi ehitus Norras õigeaegselt lõpetamata, mistõttu kostjal tekkis oma tellija ees leppetrahvi kohustus summas 18 000 eurot (281 638,80 krooni). Sellele lisanduvad ehituse venimisest tingitud lisakulud (täiendavad majutuskulud, seadmete rendikulu jms) summas 9 024,17 eurot (141 197,55 krooni). Nimetatud summade tasaarvestamise kohta kostja tasunõudega on Norra tellija E AS ja kostja sõlminud 14. märtsil 2007. a vastavasisulise kokkuleppe. Kostja kandis lisaks täiendavat transpordikulu (ühe tarne asemel toimetati Norrasse tarne kolmes osas) summas 90 000 krooni. Kokku on kostjale tekkinud seoses tarne hilinemisega kahju summas 512 836,35 krooni.

Kostja esitas 25. juunil 2007. a hagejale avalduse kahjunõude osaliseks tasaarvestamiseks müügilepingust tuleneva nõudega kostja vastu. Seeläbi luges kostja oma kohustuse hageja ees täidetuks. Kuivõrd poolte vastastikused nõuded on alates 25. juunist 2007. a tasaarvestatud, puudub hagejal alates sellest hetkest õiguslik alus viivise nõudmiseks. Hageja viivisenõue saab olla maksimaalselt 28 913,38 krooni. Kostja palub tunnustada tema kahjunõuet hageja vastu summas 340 000 krooni, lugeda poolte vastastikused nõuded alates 25. juunist 2007. a 328 223,76 krooni ulatuses tasaarvestatuks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 11 776,24 krooni. Panna kõik kostja menetluskulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUHAGILE (tl 40-42, 76-81,) Hageja ei tunnista vastuhagi, vaieldes sellele vastu täies ulatuses.

hilisemal momendil. Ei saa kuidagi eeldada, et hageja nägi kahju tekkimise võimalust rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema kinnituse allkirjastamise hetkel.

lõpetamine kuidagi võimalik. Ehituse venimisega kaasnesid leppetrahvinõue, mis tulenes töövõtulepingust, ja kostja lisakulud. Töövõtulepingu punktist 6 on lepingupooled E. AS ja kostja saanud algusest peale aru selliselt, et leppetrahvi arvutatakse iga viivitatud päeva kohta ning hageja kolmanda isikuna ei saa väita, et tegelikkuses võinuks lepingust hoopis teisiti aru saada. Töövõtulepingu punkti 2.7 kohaselt on Norra Standardid 3406 lepingu lahutamatuks osaks. Norra Standardites 3406 sätestatust nähtub, et viivist arvutatakse iga päeva kohta. E. AS ja kostja ei ole selles tingimuses teisiti kokku leppinud ja töövõtulepingu punktis 6 on reguleeritud vaid viivise numbriline suurus, milleks on 600 eurot. Hageja ekslik seisukoht pole ka majanduslikult usutav ega loogiline. Lepingu maksumuse 5 613 687 krooni juures oleks ühekordne leppetrahv summas 600 eurot (9 387 krooni) moodustanud sellest vaid tühise osa (0,16 %). Kostja ei ole leppetrahvi summa määratlemisega eksinud. E. AS on esitanud hoiatuskirja 2. novembri 2006. a seisuga, kui tööde lõpetamisega oli viivitatud 4 nädalat ja leppetrahvi summa moodustaski 12 000 eurot. Tööd lõpetati reaalselt alles 6 nädala möödudes, mistõttu lõplik leppetrahvi summa moodustas 18 000 eurot. E. AS on arvutanud viivist vaid tööpäevade eest, mis muudab nii hageja kui kostja olukorra soodsamaks. Kostja täpsustab, et vastuhagis on täiendavaks transpordikuluks märgitud ekslikult 90 000 krooni. Tegelikkuses oli ühe koorma hinnaks Expressveod OÜ arvetest nähtuvalt 40 000 krooni. Kuivõrd kostja oli hageja viivituse ja osalise tarne tõttu sunnitud transportima materjali Norrasse ühe korra asemel kolmel eri korral, lisandub kahjunõudele kahe liigse transpordiarve kulu kokku summas 80 000 krooni. Seega väheneb kostja kahjunõue lisandunud transpordikulu osas 10 000 krooni võrra. Kuivõrd aga kostja kahjunõue, mis tuleneb E. AS-le tasutud leppetrahvist, ületab vastuhagi hinda, soovib kostja oma nõuet leppetrahvist tuleneva kahjunõude arvel 10 000 krooni võrra suurendada, et vastuhagi nõue jääks hageja vastu samaks, s.o 340 000 krooni. Leppetrahvi ja lisakulude kandmise kohta märgib kostja, et tulenevalt Norra Standardite 3406 punktist 29.3 (lepingulise kohustuse rikkumisel võib peatöövõtja kinni pidada tasu, mis on piisav kindlaksmääratud nõude tagamiseks) vormistasid E. AS ja kostja finantsplaani, milles on toodud lepingu kogumaksumus, kostjale 14. märtsi 2007. a seisuga tasutud summa, tööde maksumusest maha arvestatav summa, mida tellijal on õigus oma nõuete katteks kinni pidada, ning väljamaksmisele kuuluv lõppsumma. Finantsplaanist nähtub, et E. AS peab lepingutasust kinni leppetrahvi summas 18 000 eurot ja kulutused summas 9 024,17 eurot, millised ta kandis kostja eest lepingutähtaja rikkumise tõttu ja mis moodustavadki kostja kahju. Kuna hageja viivitas lõpliku materjalitarnega ligi 4 nädalat, hilines kostja tööde üleandmisega 6 nädalat seetõttu, et Tromsøs algab talv oktoobri alguses, mis aeglustas tööde teostamist mitme nädala jagu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja on esitanud kohtule kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lõike 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud seaduses sätestatust erinevas tõendamiskoormise jaotuses. I Hageja nõue Pooled on 23. novembril 2006. a sõlminud müügilepingu nr 0088439 (tl 8 ja 9). VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõue tuleneb ostuhinna tasumise kohustuse mittekohasest täitmisest. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud kohtule saatelehed nr 702928 ja nr 702929 (tl 12-15) ning arved nr 702890 ja nr 702891 (tl 16-17). Vaidlust ei ole selles, et kaup on kostjale tarnitud, kostja on saadetise vastu võtnud ja tasunud kauba maksumusest 290 162,33 krooni, võlgnedes hagejale kauba eest 299 310,38 krooni. Nii on kostja 25. juuni 2007. a avalduses (tl 30-31) kinnitanud, et kostjal on hageja ees tasumata arved summas 299 310 krooni. Tasumisega viivitamisel on pooled müügilepingu punktis 3 kokku leppinud viivise määras 0,07 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest (tasumise päev kaasa arvatud). VÕS § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja palub tasumisega viivitamisel kohaldada lepingujärgset viivise määra. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse 299 310,38 krooni ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. II Kostja nõue 20. juuli 2006. a tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale

suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Tellimuse nr 0083994 kinnitusest (tl 32) nähtub, et hageja kohustus tarnima kostjale 12. septembriks 2006. a kogu tellitud kauba. Tegelikult tarniti kaupa kolmel korral – 4. septembril 2006. a,

maksumuseks (september-detsember) 495,28 eurot, kraana rendi maksumuseks 9 979,95 eurot ja eluruumide üüri maksumuseks (99 nädalat, millest 48 nädalat tasuta) 4 736,14 eurot. Kohus leiab, et finantsplaanist nähtuv ei tõenda lisakulu suurust summas 9 024,17 eurot ja et lisakulu oleks seotud vaid hagejapoolse kohustuse rikkumisega. Esitatud finantsplaan on E. AS ja kostja vaheline kalkulatsioon, millest nähtub, et 14. märtsi 2007. a seisuga on 358 780 eurot maksvast lepingust tasutud 269 025 eurot; jääk on seega 89 755 eurot, kuid väljamaksmisele peaks kuuluma 32 749,08 eurot. Kalkulatsioon sisaldab ka klauslit, et ülejäänud töö lõpetamine annab rohkem raha maksmiseks. Millises suuruses leppetrahv ja väidetavalt hageja põhjustatud lisakulutused Norra Standardite 3406 punkti 29.3 (tl 97, 98-132) alusel tegelikult kostja lepingutasust kinni peeti, see finantsplaanist ei nähtu. Kohus leiab, et finantsplaan ei ole selliseks usaldusväärseks kuludokumendiks, mille saaks võtta kahjuhüvitise nõude aluseks, vastasel korral oleks tsiviilkäive avatud kõikvõimalikeks kuritarvitusteks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja kahjutasu nõue on tõendamata. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja kahjutasu nõue oleks tõendatud, ei saaks seda summat kostja nõutud ulatuses hagejalt välja nõuda. VÕS § 127 lõike 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Majandustegevuses tegutseva müüja puhul on tähtis see, mida nägi või pidi ette nägema keskmine mõistlik vastaval tegevusalal tegutsev müüja. Kohus nõustub kostja väitega selles, et hageja sai ilmselgelt aru, et müüdavat katuseplekki ei ostetud lattu seisma ja et ehitusmaterjali tarnimisega viivitamisel lükkub edasi ehitise valmimise tähtaeg, millega kaasneb reeglina töövõtja kohustus tasuda leppetrahvi. Majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul on ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad leppetrahvid, mis tekivad võlausaldajal tema enda klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse hilinemisega. Seega on antud juhul oluline, kas hageja oleks pidanud arvestama rikkumise sellise tagajärjega nagu leppetrahv summas 600 eurot päevas. Pooled on allkirjastanud tellimuse nr 0083994 kinnituse ajal, mil kostja ei olnud veel lepingut E. AS-ga sõlminud. Seega ei saanud tellimuse kinnituselt nähtuda kostja lepingulised suhted kolmanda isikuga. Samas oli leping Norra firmaga sõlmitud 4. septembriks 2006. a, mil hageja tarnis kostjale esimese osa kaubakogusest ja mille kostja vastu võttis. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, siis asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud hagejalt kaupa osaliselt vastu võttes, et ta on huvitatud ülejäänud kauba kättesaamisest hiljemalt 12. septembril 2006. a, sest tarnetähtaja rikkumisest tingitud ehituse valmimise edasilükkumine Norras toob kostjale kaasa leppetrahvi nõude summas 600 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastavas suuruses leppetrahvide maksmine ei ole tavaline. Kuna võlgnik peab ette nägema kahju liiki ja põhimõtteliselt ka ulatust, siis pidi kostja hagejat teavitama, et hagejapoolne tarnetähtaja rikkumine võib tuua kaasa kostja allumise leppetrahvi nõudele. Antud juhul ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav leppetrahvi selline ulatus. VÕS § 139 lõike 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (VÕS § 139 lõige 2). Seega ei kuuluks eeltoodut arvestades kostja kahjutasu nõue selle tõendatuse korral kostja nõutud ulatuses rahuldamisele. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb vaadata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui hageja oleks käitunud kostja poolt soovitud viisil. Kostja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 187-198, 200201) lükanud ümber 9. juuni 2008. a kohtuistungil P.L. vande all antud seletuses (tl 154-155)

väidetu, et ehitusega oli võimalik pihta hakata alles 2006. aasta oktoobris. Samas nähtub E. AS vastusest kostja järelepärimisele (tl 217, 218-219), et E. AS ja kostja olid leppinud kokku katusepleki tarnes 7. septembriks 2006. a, samal ajal kui tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt tuli katuseplekk tarnida alles 12. septembriks 2006. a. Seega kostja ise tellis hagejalt katusepleki juba E. AS ja kostja poolt kokkulepitust hiljem. Vastuhagis (tl 25) väidab kostja, et tarnitud katuseplekk saabus Norrasse esimest korda 7. septembril 2006. a. Expressveod OÜ arvest (tl 66) nähtub aga, et kostjale tarnitud katusepleki on kostja toimetanud Norrasse alles 21. septembril 2006. a. Seega ei saa üheselt jaatada vaid hageja vastutust selles, et hall Norras ei valminud tähtaegselt. Hageja väite kohta, et kostja on vastuhagis esitatud nõude kaotanud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuna ei teavitanud hagejat koheselt talle väidetavalt tekkinud kahjust, tasus tarnitud kauba eest väljastatud arved hilinemisega ning jätkas kauba tellimist hagejalt, märgib kohus järgmist. Kohustus käituda heas usus tähendab eelkõige lähtumist nendest reeglitest, mis on sätestatud seaduses ja hea usu põhimõtet tuleb kohaldada alles siis, kui teised seaduses sätestatud võimalused kohase käitumisreegli tuletamiseks on ammendatud. Õiguskaitsevahendi kasutamine (kahju hüvitamise nõude esitamine) seaduses sätestatud tähtajal ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui seadusest ei tulene eelnev teavitamiskohustus ja selle kasutamise ajaline piirang. 23. märtsi 2007. a kokkuleppega on lahendatud tellimuse nr 0083994 kinnitusest ja arvetest nr 622973 ning nr 626414 tuleneva rahalise kohustuse täitmise ja tarnega hilinemisest tingitud viivise nõue, kuid kokkulepe ei puuduta kostjale tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostja kahjutasu nõuet ei ole enam olemas seoses 23. märtsi 2007. a kokkuleppe sõlmimise ja selle täitmisega. III Tasaarvestus VÕS § 197 lõike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt VÕS §-st 198 on tasaarvestuse teostamiseks vajalik tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele. Kostja on 25. juunil 2007. a esitanud hagejale avalduse (tl 30-31) kahjunõude osaliseks tasaarvestamiseks müügilepingust tuleneva nõudega kostja vastu, lugedes oma kohustuse hageja ees täidetuks. Kuivõrd tasaarvestuse avalduses on viidatud tellimuse nr 0083994 kinnitusele, ei saanud hagejal tekkida arusaamatusi selles, millise äriühingu nimel on nõue esitatud. Hageja esitas peale tasaarvestuse avalduse saamist maakohtule hagi avalduse tegija vastu oma väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks. Sellest tingituna oli kostja sunnitud esitama vastuhagi oma kahjunõude ja tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks. Kuivõrd kohus tuvastas eespool, et kostja kahjunõue on tõendamata, puudub alus kahjunõude ja tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole tasaarvestuse avaldus toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu kuulub hageja hagi rahuldamisele ja kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja loobus 9. juuni 2008. a kohtuistungil hagist kostja P.L. vastu ja 16. juuni 2008. a kohtumäärusega lõpetati põhihagis menetlus kostja P.L. suhtes, on tulenevalt VÕS § 66 lõikes 1 sätestatust kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses OÜ N. . Hageja on esitanud kohtule viivise arvestuse (tl 18), mille kohaselt on müügilepingu nr 0088439 alusel kostja viivise võlgnevus hageja ees 19. juuli 2007. a seisuga 33 941,80 krooni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja võlgnevuse 299 310,38 krooni ja nii sissenõutavaks muutunud viivise 33 941,80 krooni kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas hageja kasuks ning jätab kostja vastuhagi hageja vastu kahjunõude tunnustamiseks, nõuete tasaarvestatuks lugemiseks ja 11 776,24 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.