Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Jüri Paap
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS Hansaliin hagi Anneli Jürgensoni vastu töölepingu lõpetamise avalduse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise välja mõistmiseks töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajast puudu jääva aja eest ning Anneli Jürgensoni hagi OÜ Hansaliin vastu meretöölepingu lõpetamiseks tööandja poolse lepingurikkumise tõttu ning kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise ja lõpparve saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2008 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansaliin apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansaliin (registrikood 10027738, asukoht: Tartu mnt 13 Tallinnas), esindaja adv Iivi Otto Kostja Anneli Jürgenson (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx), esindaja adv Margus Lentsius
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 24.04.2008 vaheotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Anneli Jürgenson töötas OÜ-s Hansaliin vanemstjuardessina. 22.05.2007 esitas ta tööandjale avalduse meretöölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel, kuna leidis, et tööandja muutis ühepoolselt töölepingut.
2.OÜ Hansaliin ei nõustunud sellisel alusel töölepingut lõpetama ja esitas 05.06.2007 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada, et töölepingu lõpetamise TLS §82 sätestatud aluseid ei esinenud ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel ning mõista välja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajast puudu jääva aja eest hüvitis.
3.Töötaja esitas 19.06.2007 töövaidluskomisjonile ka omapoolse avalduse, milles palus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel ja mõista kostjalt lõpparvena välja töölepingu lõpetamise hüvitis ja kasutamata puhkuse kompensatsioon.
4.06.09.2007 tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega jättis Anneli Jürgensoni meretöölepingu TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks tunnistamises rahuldamata. Töövaidluskomisjon lõpetas menetluse lõpparve väljamõistmise nõudes, kuna lõpparve lõplik summa ületab 50 000 krooni. Seega ületab rahaline nõue töövaidluskomisjoni pädevuse. Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt tööandja nõude, tunnistades Anneli Jürgensoni lahkumise töölt TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon leidis, et kuna TLS § 79 lg 1 alusel töötaja töölepingut lõpetada ei soovinud, on tööleping seaduses ettenähtud alusel lõpetamata. Otsuse sai töötaja kätte 13.09.2007.
5.11.10.2007 esitas töötaja kohtule avalduse tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 11.10.2007 esitas töötaja kohtule ka omapoolse hagi, milles ta esitas järgmised nõuded: 1) kohustada OÜ-d Hansaliin lõpetama poolte vahel 19.05.1997 sõlmitud meretööleping TLS § 82 lg 1 ja mereteenistuse seaduse (MTS) § 59 lg 1 alusel; 2) kohustada AS Hansaliin maksma A. Jürgensonile hüvitist kahe keskmise kuupalga ulatuses 35 338,74 krooni; 3) kohustada AS Hansaliin maksma A. Jürgensonile lõpparve 37 317,72 krooni.
6.17.10.2007 määrusega liitis kohus OÜ Hansaliin hagi A. Jürgensoni vastu ja A. Jürgensoni hagi OÜ Hansaliin vastu ühte menetlusse.
7.AS Hansaliin esitas taotluse hageja nõuete osas aegumise kohaldamiseks. AS Hansaliin leiab, et töötaja esitas 19.06.2007 töövaidluskomisjonile mitterahalise tuvastusnõude, kuid selle töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jätmise järgselt esitas 11.10.2007 kohtusse hoopis teise nõude ja nimelt mitterahalise kohustamisnõude. Seega ei esitanud hageja 11.10.2007 kohtusse sama nõuet, mille ta esitas 19.06.2007 töövaidluskomisjonile. Tuvastusnõude esitas töötaja alles nõude parandusena 05.12.2007. Seega oli sama nõue, mis oli algselt esitatud töövaidluskomisjoni, esitatud kohtusse alles 05.12.2007, kuigi esitamine pidi toimuma hiljemalt 14.10.2007.
8.Puhkusehüvitise nõude näol ei ole tegemist palganõudega ITVS § 6 lg 3 tähenduses. ITVS-s on sätestatud, et töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni. Kui isik esitab oma nõude lahendamiseks organile, kellel puudub selle lahendamiseks pädevus, ei saa nõuet lugeda esitatuks tähtaegselt. Asjaolu, et töövaidluskomisjonil puudub pädevus tema rahalise nõude läbivaatamiseks, pidi töötajale olema teada juba enne 06.09.2007 otsust, kuna teda esindab vandeadvokaat, kellelt eeldatakse seadusandluse tundmist.
9.A. Jürgenson vaidles aegumisele vastu. Nii töötaja rahaliste kui mitterahaliste nõuete tähtaegsust tuleb hinnata alates nende esitamisest töövaidluskomisjonile. Töötaja sai teada, et töövaidluskomisjonil puudub nõude osas pädevus, alles töövaidluskomisjoni otsuse kätte saamisel.
2(5)
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks.
11.Samade nõuetega tsiviilkohtumenetluse mõttes on tegemist juhul, kui on tegemist samasuguste nõuetega, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Puudub vaidlus, et põhiliste faktiliste asjaolude kogum, mille alusel töötaja mõlemal juhul mitterahalise nõude esitas, oli sama: tööandja poolne tegevus, mida töötaja tõlgendas pooltevahelise lepingu rikkumisena, tema avaldus 22.05.2007 ja tööandja keeldumine selle rahuldamisest. Probleemi on antud asjas tekitanud mitterahalise nõude eseme sõnastuse erinevus töötaja 19.06.2007 ja 11.10.2007 avaldustes. Hagi esemete võrdlemisel/analüüsimisel ei saa aluseks võtta ainult nende sõnastust. Antud asjas on selgelt mõlemal juhul tegemist oma sisult ja eesmärgilt sama esemega, see on, et kohus tunnustaks töötaja poolt 22.05.2007 esitatud avalduse seaduslikkust ja pooltevahelise lepingu lõppemist tööandja poolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu. Hageja on esitanud nõude oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks töösuhte lõpetamisel. Asjas ei oma tähtsust, et erinevate sõnastustega, kuid sisuliselt samu nõudeid, saab pidada üht tuvastusnõudeks ja teist kohustamisnõudeks, nagu on seda teinud tööandja esindaja. Nõudeid tuleb vaadelda eseme ja aluse kogumina ning selle analüüsi tulemusena ei ole vaidlusaluste nõuete näol tegemist erinevate nõuetega ITVS § 24 lg 3 mõttes. Kuna sisuliselt on olnud tegemist sama nõudega kogu töövaidluse ajal, ei oma tähtsust 05.12.2007 toimunud sõnastuse parandamine ning vajalik ei ole analüüsida seda seonduvalt TsMS §-ga 376. Eeltoodu alusel ei leidnud tõendamist töötaja mittevaralise nõude aegumine menetluse ületulekuga töövaidluskomisjonist kohtusse.
12.19.06.2007 esitas töötaja töövaidluskomisjonile kaks rahalist nõuet: rahalise hüvitise saamiseks vastavalt TLS § 82 lg-le 2 ning kasutamata puhkuse eest saada oleva rahalise hüvitise vastavalt puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 saamiseks. Nagu nähtub töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest, menetles töövaidlusorgan nimetatud nõudeid ühe rahasummana. Kuna istungi päevaks oli töötaja teinud nõuetes ümberarvestuse, lähtudes tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendist töötaja palgaandmete kohta, ning nõude suuruseks oli kujunenud enam kui 50 000 krooni, lõpetas komisjon otsuses rahalise nõude osas menetluse ITVS § 4 lg 11 alusel. Seega menetles töövaidluskomisjon töötaja rahalist nõuet kuni 06.09.2007 ning töötaja sai menetluse lõpetamisest teada alles 13.09.2007, kui sai kätte töövaidluskomisjoni otsuse. ITVS sätted ei anna sellises olukorras sõnaselgelt töötajale õigust pöörduda sarnaselt ITVS § 24 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga kohtu poole sama vaidluse edasi menetlemiseks. Antud olukorras oli rahalise nõude esitamise tähtaeg kogu selle töövaidluskomisjonis menetlemise ajal peatunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 ning seda ajaperioodi ei saa TsÜS § 168 lg 1 alusel arvestada aegumistähtaja hulka. Mõlema rahalise hüvitise saamiseks nõude esitamiseks oli vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 töötajal aega neli kuud. Aegumine hakkas kulgema 25.05.2007 (tööandja teade lepingu lõpetamisest keeldumiseks), peatus 19.06.2007 (avalduse esitamine kohtueelses töövaidluse menetluses), 06.09.2007 menetlus kohtueelselt lõpetati ning 11.10.2007 esitas töötaja menetletava hagi kohtusse. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist töötaja rahaliste nõuete aegumine. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada mitterahalise nõude osas ja teha kohtumäärus, millega jätta Anneli Jürgensoni poolt OÜ Hansaliin vastu esitatud mitterahaline nõue läbi vaatamata. Alternatiivselt taotleb kostja uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema taotlus ja jätta Anneli Jürgensoni mitterahaline nõue aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
3(5)
14.Hageja esitas 19.06.2007 TVK-sse mitterahalise tuvastusnõude, kuid selle TVK otsusega rahuldamata jätmise järgselt esitas 11.10.2007 kohtusse hoopis teise nõude ja nimelt mitterahalise kohustamisnõude. Tuvastusnõue ja kohustamisnõue on eriliigilised nõuded. Seega ei esitanud hageja 11.10.2007 kohtusse sama nõuet, mille ta esitas 19.06.07 TVK-sse. Kuna maakohtul puudus pädevus selle nõude menetlemiseks, siis tulnuks maakohtul TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta kohustamisnõue läbi vaatamata.
15.Pärast seda, kui hageja oli tutvunud kostja taotlusega hagi läbivaatamata jätmise kohta, esitas ta 05.12.2007 kohtule avalduse 11.10.2007 hagiavalduses esitatud mitterahalise nõude väidetavaks parandamiseks, kuid tegelikult asendas 11.10.2007 kohtule esitatud kohustamisnõude tuvastusnõudega, millise tegevusega muutis hagi eset. Samas hageja poolt 05.12.2007 kohtusse esitatud tuvastusnõue ei ole sama tuvastusnõue, mille ta esitas 19.06.2007 TVK-sse. Kui TVK-le esitatud tuvastusnõudes palus hageja lugeda tööleping lõppenuks 22.05.2007, siis kohtule 05.12.2007 esitatud tuvastusnõudes palus hageja töölepingu lugeda lõppenuks 27.05.2007.
16.Juhul kui ringkonnakohus peaks vaatamata eeltoodule leidma, et maakohus on tuvastusnõude õigesti menetlusse võtnud ja maakohtul on pädevus kõnealuse tuvastusnõude menetlemiseks, siis on maakohus õigusnormi rikkumise tulemusena jätnud vaheotsusega ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kohaldada aegumist hageja mitterahalise nõude osas.
17.Vastavalt ITVS § 24 lg-tele 1 ja lg 3 on TVK otsusega mittenõustumisel õigus hagejal pöörduda samu nõudeid sisaldava hagiavaldusega kohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Samades nõuetes kohtusse hagi esitamise tähtpäevaks oli hagejale 14.10.2007, aga hageja esitas sama tuvastusnõude kohtule alles 05.12.2007. Seega on aegunud 05.12.2007 kohtusse kostja vastu esitatud mitterahaline nõue.
18.Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale nagu poleks ITVS § 24 lg 3 hageja poolt rikutud. Maakohtu seisukohad on väärad. Kohus on jätnud tähelepanuta, et TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud hageja nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Kui hageja esitas kohtule nõude, millega palus kohut kohustada kostjat lõpetama hagejaga sõlmitud meretöölepingut, siis poleks kohus kohtuotsuse resolutsioonis saanud lugeda (tuvastada), et hageja meretööleping on lõppenud 22.05.2007. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Harju Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi ega menetlusnormi, mis annaksid alused vaidlustatud vaheotsuse tühistamiseks, samuti ei tuleks apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinevat otsust.
4(5)
22.Kohus on seotud poolte esitatud asjaoludega ning on kohustatud välja selgitama, mis on poole nõude sisuks ning eesmärgiks. Kohus tuvastab kohtumenetluses isiku nõude ja kohaldab menetlusosaliste poolt esitatust sõltumatult asjakohast õigusnormi. Maakohus tuvastas, et nii töövaidluskomisjonile esitatud nõue kui ka kohtule esitatud nõue põhinevad täpselt samadel faktilistel asjaoludel ning töötaja eesmärk on sama. Töötaja taotles tema poolt meretöölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamist põhjusel, et kostja on oluliselt meretöölepingut rikkunud ja TLS § 82 lg-st 1 ja MTS § 59 lg-st 1 tulenevate õiguste kohaldamist (sealhulgas lepingu lõpetamise õiguse tunnustamist ja hüvitise maksmist). Seega tuvastas maakohus õigesti, et mittevaraline nõue esitati kohtule ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud ühekuulist vaidlustamise tähtaega järgides
23.Vastavalt TsMS § 376 lg-le 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et hagi muutmiseks ei loeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuna hageja oma 05.12.2007 avalduses hagi aluseks olevaid asjaolusid ei muutnud, tuli esitatud haginõude sõnastuse parandamise avaldust käsitleda just nõude parandamisena, mitte muutmisena. TsMS haginõude parandamisele ajalisi piiranguid ei sätesta, samuti ei ole seaduses reguleeritud, et haginõude sõnastuse parandamist tuleb lugeda uue hagi esitamiseks. Seega on ebaõige AS Hansaliin seisukoht, et A. Jürgenson esitas mittevaralise nõude töötaja vastu alles 05. detsembril 2007.a.
24.Põhjendatud ei ole ka tööandja seisukoht, et 05.12.2007 parandatud haginõue ei ole käsitletav töövaidluskomisjonile esitatud mitterahalise nõudena, kuna töövaidluskomisjonile esitatud nõudes palus töötaja lugeda töölepingu lõppenuks alates 22.05.2007, samas kui parandatud nõudes paluti lugeda töösuhe lõppenuks alates 27.05.2007. Nõude aluseks oli asjaolu, et tööandja on töölepingu tingimusi rikkunud ja töötaja palus selle tuvastamist töövaidlusorgani poolt. Seejuures kuupäev, millest alates lugeda leping lõppenuks, ei ole käesolevas vaidluses põhiliseks asjaoluks. Kuupäeva muutmine ei muuda nõuet teiseks nõudeks, mida pole töövaidluskomisjonile esitatud.
25.Pealegi on maakohtu menetluses ka AS Hansaliin poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõue tunnistada A. Jürgensoni töölepingu lõpetamise avalduses toodud töölepingu lõpetamise alus ebaseaduslikuks ning lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 79 lg 1, mille osas ei ole taotletud aegumise kohaldamist. Seega peab kohus ikkagi sisuliselt otsustama, kas esinesid TLS §- s 82 sätestatud alused töölepingu lõpetamiseks või mitte.
26.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Jüri Paap
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.