lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-42390/39

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 18.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-42390/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldMTS § 59 lg 1, 2PalS § 32 lg 1TsMS § 134 lg 1, 3Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselPalS § 10 lg 2PuhS § 25TLS § 59EmapuhkusTLS § 73Töötasu alandamise erisusTLS § 79 lg 1Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 84 lg 2Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-42390/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.10.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.detsember 2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-42390

Tsiviilasi

A. K. (endine perekonnanimi J.) hagi OÜ H. vastu ja OÜ H. hagi A. K. vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.augusti 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. K. apellatsioonikaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

01.detsember 2009, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. K. (endise perekonnanimega J.) (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX, XXXXXXXX, XXXXX XXXX XXXXXXXX), esindaja adv Margus Lentsius Kostja OÜ H. (reg kood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX XX, XXXXXXX), esindaja adv Iivi Otto 35 338,74 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

RESOLUTSIOON

1.Muuta Harju Maakohtu 07.augusti 2009 otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinna suurust, lugedes õigeks tsiviilasja hinnaks 90 467,19 krooni.
2.Parandada kohtuotsuse resolutsiooni viiendas lõigus trükiviga, asendades selles märgitud summa 17 810,79 krooni summaga 17 810,73 krooni. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni viies lõik sõnastatuks järgmiselt: Välja mõista A. K.lt OÜ H. kasuks 17 810 (seitseteist tuhat kaheksasada kümme krooni) 73 senti hüvitust töölepingu lõppemise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 137 lg 11Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 447 lg 2Vigade parandamine otsuses
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
3.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Esimese astme kohtus kantud menetluskuludest jääb 80% A. K. kanda ja 20% OÜ H. kanda.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad A. K. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetletud nõuded

1.A. K. ja OÜ H. vahel sõlmiti 19.05.1997 meretööleping nr XXXX, mille kohaselt asus A. K. tööle restorani administraatori ametikohale. 30.09.2006 allkirjastasid pooled meretöölepingu muutmise kokkuleppe, millega määrati A. K. palga suuruseks alates 01.10.2006 10 500 krooni kuus. Kuni 2007.a jaanuarikuuni töötas A. K. M/L-l M.. 14.03.2007 allkirjastasid pooled meretöölepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt asus A. K. tööle vanemstjuardessi ametikohale alates 15.03.2007 kuupalgaga 18 404 krooni, kuni tema töötamise kohaks on M/L S. VII, VIII või IX. 17.03.2007 teatisega teatas tööandja A. K.le, et alates 22.05.2007 on tema töökohaks M7L V. I. A. K. esitas 22.05.2007 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel alates 22.05.2007, põhjendades seda palga ja liini muutusega. 25.05.2007 teatas OÜ H. A. K.le, et ta keeldub TLS § 82 alusel meretöölepingu lõpetamisest, kuna ei ole töötajaga sõlmitud meretöölepingut rikkunud.
2.A. K. ja OÜ H. pöördusid vastastikuste nõuetega Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjon otsustega kumbki osapool ei nõustunud ja nad pöördusid töövaidluse lahendamiseks kohtusse.
3.Harju Maakohtu menetlusse võeti järgmised nõuded: A. K. nõuded OÜ H. vastu: - lugeda OÜ H. ja A. K. vahel 19.05.1997 sõlmitud meretööleping nr XXXX alates 27.05.2007 lõppenuks töötaja algatusel, kuna tööandja rikkus oluliselt meretöölepingut; - kohustada OÜ-t H. maksma A. K. hüvitist kahe keskmise kuupalga suuruses summas – 35,338,74 krooni; - kohustada OÜ-t H. maksma A. K. välja lõpparve (kasutamata puhkuse hüvitis) 37 317,72 krooni. OÜ H. nõuded A. K. vastu: - lugeda A. K. meretööleping OÜ-ga H. lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast 22.05.2007 kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise tähtaja möödumist; - välja mõista A. K.lt OÜ H. kasuks hüvitusena 17 810,73 krooni töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest.

A. Kriisa hagi põhjendused

4.A. K. hagi põhjenduste kohaselt muudeti 14.03.2007 vastavalt poolte kokkuleppele meretöölepingu tingimusi A. K. töökoha suhtes. Kokkuleppe p-s A lepiti kokku, et alates 15.03.2007 on A. K. ametikohaks vanemstjuardessi ametikoht ning töötamise kohaks M/L S. VII, VIII või IX. Sellega loobus tööandja oma senisest õigusest lugeda A. K. töökohaks kõiki reederi laevu, nagu oli varasemas meretöölepingus kokku lepitud. Mereteenistuse seaduse (MTS) § 15 lg 1 sätestab, et kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on laevapere liige kohustatud töötama üksnes lepingus märgitud laeval. OÜ H. rikkus nimetatud sätet, teatades, et alates 17.05.2007 viiakse A. K. üle M/L–le V. I. Kuna mereteenistuse seadus meretöölepingu osas erisusi ei sätesta, kuulub kohaldamisele TLS § 59, mille lg 4 sätestab, et töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat (praegusel juhul meretöölepingus nimetatud laevad) on töötaja üleviimine teise paikkonda. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on see lubatud üksnes poolte kokkuleppel. Lisaks töö asukoha muutmisele, muutis OÜ H. ühepoolselt ka A. K. palka. 14.03.2007 meretöölepingu muutmise kokkuleppe p-s C lepiti kokku, et töötaja palk on alates 15.03.2007 laevadel M/L S. VII, VIII või IX töötamise ajal 18 404 krooni. Üleviimisel M/L-le V. I oleks kohaldunud talle aga enne 14.03.2007 kehtinud kuupalgamäär 10 500 krooni. Palgaseaduse (PalS) § 4 lg 1 alusel on lubatud palgatingimuste muutmine ainult poolte kokkuleppel. Palgamäära ühepoolne muutmine on PalS § 10 lg 2 alusel võimalik üksnes juhul, kui palgamäära on vaja tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest või kollektiivlepingust tõsta. Seega on OÜ H. töötaja ühepoolse suunamisega tööle teisele laevale M/L V. I ja palgamäära vähendamisega oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud meretöölepingut ja töötajal oli õigus nõuda töölepingu lõppenuks lugemist MTS § 59 lg 1 ja TLS § 82 lg 1 alusel. OÜ-lt H. tuleb A. K. kasuks välja mõista MTS § 59 lg 2 alusel hüvitis kahe keskmise kuupalga ulatuses – 35 338,74 krooni (2 x 17 669,37).
5.PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemise päeval kohustatud välja maksma töötajale kõik tööandjalt saadaolevad summad ja puhkuseseaduse § 25 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise korral töötajale välja maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvituse, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. OÜ H. peab maksma A. K.le puhkusehüvitist 44 kalendripäeva eest kokku 37 317,72 krooni, arvestades keskmist päevapalka 848,13 krooni. OÜ H. vastus.
6.OÜ H. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole OÜ H. rikkunud A. K.ga sõlmitud meretöölepingu nr XXXX tingimusi, mistõttu puudub A. K. õigus nõuda temaga sõlmitud töölepingu lõpetamist MTS § 59 lg 1 ja TLS § 82 lg 1 alusel. 14.03.2007 kokkuleppega ei muudetud meretöölepingu nr XXXX ühtegi senist sätet, vaid seda täiendati täiendavate tingimustega ja määrati kindlaks, et A. K. ametikoht on alates 15.03.2007 vanemstjuardess kuni töötaja töötamise koht on M/L S. VII, VIII või IX (punkt A); et töötaja kuupalgamäär on 18 404 krooni alates 15.03.2007 kuni töötaja töötamise kohaks on M/L S. VII, VIII, või IX ja nimetatud kuupalgamäär tuleneb tööandja erikokkuleppest Soome Meremeeste Ametiühinguga, millega sätestati M/L-de S. VII, VIII ja IX palgad (punkt C); et tööandja on töötajale selgitanud, et käesolev lepingu muudatus kehtib töötaja M/L-del S. VII, VIII või IX töötamise ajal ja töötaja kinnitab käesoleva meretöölepingu muudatustele allakirjutamisega, et talle on seda selgitatud ning ta on täielikult mõistnud nimetatud asjaolu ja selle põhjuseid (punkt E) ja et käesoleva lepingu muudatustega ei muudeta meretöölepingu muid sätteid ning need on kehtivad poolte poolt kokkulepitud ulatuses (punkt D). 14.03.2007 kokkuleppe sõlmimist tingis asjaolu, et T. G. AS ja Soome Meremeeste Ametiühing sõlmisid erikokkuleppe, mille kohaselt kohalduvad Saksa liinil sõitvate S. laevade laevaperedele eritingimused, s.t neile makstakse

erikokkuleppes ettenähtud palka. Kokkulepe ei hõlma T. G. AS poolt opereeritavatel teistel liinidel sõitvate laevade laevapere liikmeid. A. K. mõistis ja aktsepteeris 14.03.2007 kokkuleppe sõlmimisel selle sisu ja asjaolusid, mida ta kinnitas oma allkirjaga. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kuigi OÜ H. ei märkinud 17.05.2007 teatises, et M/L-l V. on A. K. palga suuruseks 10 500 krooni, põhjendas ta oma 22.05.2007 avaldust töölepingu lõpetamiseks just madalama palgaga, mis rakendub M/L-l V. I töötamisel. Madalam palk tuleneb nimelt poolte vahel sõlmitud meretöölepingust. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud meretöölepingu 30.09.2006 muutmise kokkuleppele oli A. K. kuupalga suuruseks alates 01.10.2006 10 500 krooni ja 14.03.2007 kokkuleppega ei muudetud meretöölepingu ühtegi senist sätet, vaid seda täiendati täiendavate tingimustega, s.h palgatingimustega töötaja töötamise ajaks M/L-del S. VII, VIII või IX, on A. K. väited palgatingimuste ühepoolsest muutmisest tööandja poolt alusetud ja põhjendamatud. Kuna tööandja ei ole poolte vahel sõlmitud meretöölepingut rikkunud, puudub A. K.l õigus nõuda meretöölepingu lõpetamist tööandjapoolsele lepingutingimuste olulisele rikkumisele tuginedes. Seega on alusetu ka nõue kohustada OÜ-t H. maksma A. K.le hüvitist kahe keskmise kuupalga ulatuses – 35 338,74 krooni MTS § 59 lg 2 alusel.

7.Lõpparve 37 317,72 krooni nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna 22.05.2006 ei olnud OÜ-l H. kohustust maksta A. K.le puhkusehüvitist, sest poolte vahel käis sel ajal vaidlus meretöölepingu lõpetamise üle. Lõpparve väljamaksmise kohustuse tekkimise kuupäev on sõltuvuses sellest kuidas laheneb pooltevaheline kohtuvaidlus meretöölepingu lõppemise üle. TLS § 73 lg-st 1 ja § 74 g-st 2 tulenevalt on tööandja kohustatud puhkusehüvitise töötajale välja maksma alles päeval mil jõustub kohtuotsus, mis tuvastab, et töötajal ei olnud õiguslikku alust töölepingu lõpetamist nõuda MTS § 59 lg 1 alusel ja kohus loeb töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. OÜ H. hagi põhjendused
8.OÜ H. hagi põhjenduste kohaselt tuleb A. K.ga sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel seetõttu, et A. K.l puudus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel. A. K. lõpetas töötamise OÜ-s H. 22.05.2007 ja asus tööle teise tööandja juurde. Kuna ta avaldas oma 22.05.2007 avaldusega tahet lõpetada tööleping ja lahkus töölt ning tööandja ei olnud nõus töölepingut lõpetama TLS § 82 lg 1 alusel nagu töötaja soovis, tuleb tööleping lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast samas paragrahvis sätestatud etteteatamistähtaja möödumist. Kuna A. K. lahkus töölt enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, on tööandjal õigus nõuda temalt hüvitist TLS § 84 lg 2 alusel 21 tööpäeva eest summas 17 810,73 krooni, arvestades hageja keskmiseks päevapalgaks 848,13 krooni. A. K. vastus
9.A. K. vaidles hagile vastu. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel puudub alusel, kuna tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel A. K. hagiavalduses toodud põhjendustel. OÜ-l H. puudub alus nõuda ka hüvitist TLS § 84 lg 2 alusel, sest töölepingut ei saa lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, kuna töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Kohus jättis rahuldamata A. K. nõuded 19.05.1997 sõlmitud meretöölepingu nr XXXX lõppenuks lugemiseks alates 27.05.2007 töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel ning OÜ-lt H. kahe keskmise kuupalga suuruse hüvitise saamiseks. Kohus rahuldas A. K. hagi OÜ-lt H. lõpparve koosseisus kasutamata puhkuse hüvitise 37317,72 krooni

saamiseks ning OÜ H. hagi A. K. vastu meretöölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 79 lg 1 alusel 22.06.2007 ja A. K.lt 17 810,79 krooni suuruse hüvituse saamiseks töölepingu lõppemise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest.

11.Kohus leidis, et kuigi poolte vahel 14.03.2007 sõlmitud kokkulepe on pealkirjastatud töölepingu nr XXXX muutmise kokkuleppena, tuleb seda dokumenti selle sisust lähtuvalt tõlgendada pooltevahelise täiendava kokkuleppena A. K. töötamise ajaks M/L-del S.. Sellele seisukohale asus kohus seetõttu, et pooled on kokkuleppes kokku leppinud, et A. K. ametikoht on alates 15.03.2007 vanemstjuardess kuni töötaja töötamise koht on M/L S. VII, VIII või IX (punkt A); et töötaja kuupalgamäär on 18 404 krooni alates 15.03.2007 kuni töötaja töötamise kohaks on M/L S. VII, VIII, või IX ja nimetatud kuupalgamäär tuleneb tööandja erikokkuleppest Soome Meremeeste Ametiühinguga, millega sätestati M/L-de S. VII, VIII ja IX palgad (punkt C); et tööandja on töötajale selgitanud, et käesolev lepingu muudatus kehtib töötaja M/L-del S. VII, VIII või IX töötamise ajal ja töötaja kinnitab käesoleva meretöölepingu muudatustele allakirjutamisega, et talle on seda selgitatud ning ta on täielikult mõistnud nimetatud asjaolu ja selle põhjuseid (punkt E) ja et käesoleva lepingu muudatustega ei muudeta meretöölepingu muid sätteid ning need on kehtivad poolte poolt kokkulepitud ulatuses (punkt D). Eeltoodust tulenevalt pidi A. K. nimetatud kokkulepet allkirjastades aru saama, et meretöölepingu p 2.2. jääb tema suhtes kehtima ja 14.03.2007 kokkuleppega lepitakse kokku vaid täiendavad tingimused tema M/L-del S. VII, VIII ja IX töötamise ajaks.
12.Kohus ei nõustunud A. K. seisukohaga, et tema ühelt laevalt teisele laevale paigutamine tuleks võrdsustada töötaja üleviimisega teise piirkonda. Pealegi leppis A. K. OÜ-sse H. tööle asudes tööandjaga kokku, et tööandjal on õigus teda töökoormuse ratsionaalsemaks jaotamiseks paigutada ühelt laevalt teisele, mis on kooskõlas MTS § 59 lg-s 2 sätestatuga.
13.Tulenevalt asjaolust, et meretööleping nr XXXX jäi A. K. suhtes kehtima ja täiendav kokkulepe 14.03.2007 kehtis A. K. suhtes vaid tema M/L-del S. töötamise ajal, oli tööandjal õigus paigutada töötaja tööle M/L-le V. I alates 22.05.2007 koos töötaja suhtes kõigi töölepingu tingimuste taastumisega, kaasarvatud töölepingus kokkulepitud palga suuruse taastumisega endisesse suurusesse, sest erikokkulepe kõrgema palga maksmise osas kehtis vastavalt T. G. AS ja Soome Meremeeste Ametiühingu vahel sõlmitud kokkuleppele vaid Saksa liinil sõitvate S. laevade laevaperede suhtes.
14.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et A. K.l puudus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel alates 22.05.2007, nagu ta oma avalduses tööandjale märkis ja A. K. nõue lugeda poolte vahel 19.05.1997 sõlmitud meretööleping nr XXXX alates 27.05.2007 lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. Kuna A. K.l puudus õiguslik alus nõuda tööandjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel, puudub tal õigus saada ka hüvitist TLS § 82 lg-s 2 ja MTS § 59 lg-s 2 sätestatud alusel.
15.Tulenevalt asjaolust, et kohus ei pea töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel põhjendatuks, kuid töötaja on töölt lahkunud ja tööandja ei ole vaidluse tõttu töötajaga töölepingu lõpetamist vormistanud, tuleb tööleping lugeda poolte vahel lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisel pärast kirjaliku avalduse esitamist töötaja poolt, s.o alates 22.06.2007, sest töötamise lõpetamisega tööandja juures on töötaja avaldanud otsest tahet töösuhe lõpetada. Kuna A. K. pärast töölepingu lõpetamise avalduse tööandjale esitamist tööle ei ilmunud ja töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel ei pea kohus põhjendatuks, on tööandjal õigus nõuda töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist töötaja keskmise päevapalga ulatuses etteteatamistähtajast puudu jääva töölt puudutud 21 tööpäeva eest. Pooled ei vaidle selle üle et A. K. keskmine päevapalk oli 848,13 krooni. Eeltoodust

tulenevalt kuulub temalt OÜ H. kasuks väljamõistmisele TLS § 84 lg 2 alusel

810,73 krooni.

16.Põhjusel, et pooltevaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel alates 22.06.2007 ja kohtu käsutuses olev tõend A. K.le arvestatud ja tema poolt kasutatud puhkuse kohta 2005.a. - 2007.a. tõendab, et tal oli saada 44 päeva puhkust, tuleb OÜ-t H. kohustada A. K.le välja maksma tema lõpparve koosseisu kuuluma pidanud hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 37 317,72 krooni (44 x 848,13) PuhS § 25 ja PalS § 32 alusel. A. K. apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.A. K. vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega tema nõuded jäeti rahuldamata ja OÜ H. nõuded rahuldati. Tühistatud osas palus apellant teha uue otsuse, millega tema kõik nõuded rahuldatakse ja OÜ H. nõuded jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt palus ta maakohtu otsuse tühistada ja saata asi vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti vaidlustas ta maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinna suuruse.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt oli OÜ H. hüvitise nõude suurus 17 810,73 krooni, kuid maakohus mõistis A. K.lt välja ebaõigesti 17 810,79 krooni.
19.Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, rikkus menetlusõiguse norme ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis põhjendamata ja alusetu kohtulahendi tegemiseni. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et 14.03.2007 kokkuleppega ei ole meretöölepingut muudetud ning tegemist oli pooltevahelise, töösuhte tingimusi täiendava lisakokkuleppega. Kohus ei ole seda seisukohta põhjendanud, millega rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1. Kohus on eelnimetatud kokkulepet vaid tsiteerinud, jättes selgitamata, millistele tõlgendusmeetoditele tuginedes kohus oma järelduse tegi. A. K. leiab, et 14.03.2007 kokkuleppest ei nähtu poolte tahe leppida kokku töösuhte lisatingimustes. Kokkulepe vormistati meretöölepingu muutmise kokkuleppena, mida kinnitab lepingu sisu. Kohus hindas vaidlusalust kokkulepet ebaõigesti. 14.03.2007 kokkuleppega muudeti meretöölepingut selliselt, et muudeti A. K. ametikohta alates 15.03.2007, määratleti selgelt tema edaspidised töötamise kohad, s.o laevad M/L S. VII, VII või IX ja muudeti tema palgamäära. Kohtuotsusega ei ole vastupidist tõendatud. Tööandja vastupidised väited on paljasõnalised ja need ei ühti pooltevahelise töösuhte varasema kulgemisega. 14.03.2007 kokkuleppe punktide A, C, E ja D sõnastus ei viita poolte tahtele sõlmida töösuhte tingimuste osas vaid täiendav kokkulepe.
20.Kostja rikkus meretöölepingut, suunates A. K. alates 22.05.2007 tööle M/L-le V. I. Nimetatud suunamisega muutis tööandja ühepoolselt meretöölepingut töötaja palgamäära ja töötamise koha osas. M/L V. I ei kuulunud nende laevade hulka, kuhu tööandjal oleks olnud õigus A. K.t suunata. Seoses sellega on A. K.l alus nõuda meretöölepingu nr XXXX lõpetamist alates 27.05.2007 TLS § 82 lg 1 ja MTS § 59 lg 1 alusel ning kohustada OÜ-t H. maksma A. K.le hüvitist kahe kuu keskmise palga, so 35 338,74 krooni ulatuses. Maakohus ei ole hüvitise väljamõistmata jätmist põhjendanud.
21.Kohtuotsuses märgitud tsiviilasja hinna arvestuslikud alused on ebakorrektsed ning seetõttu kuulub otsus ka selles osas tühistamisele. TsMS § 134 lg 1 kohaselt arvestatakse hagihind vaid varalisest nõudest johtuvalt, kui hagis on esitatud samaaegselt nii varaline kui ka tuvastusnõue. Maakohus on nimetatud sätet rikkunud. Vastus apellatsioonkaebusele
22.OÜ H. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt H. A. K. kasuks välja 37 317,72 krooni, so puhkuse hüvitise. Muus osas on kohtuotsus vaidlustatud. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
24.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus hindas tõendeid ja tõlgendas 14.03.2007 meretöölepingu muutmise kokkulepet õigesti. Kohtuotsuses on piisavas ulatuses põhjendatud, millele on kohtu järeldused rajatud. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma seisukohti põhjendanud, ei ole õige. Apellatsioonkaebuses kordab A. K. esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus määras tsiviilasja hinna ebaõigesti. TsMS § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seega oli esimese astme kohtus tsiviilasja hind 90 467,19 krooni (17 810,73+35 338,74+37 317,72).
27.TsMS § 447 lg 2 alusel parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni viiendas lõigus sisalduva kirjavea, mis ei mõjuta otsuse sisu. OÜ H. palus A. K.lt välja mõista hüvitusena 17 810,73 krooni töölepingu lõppemise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest (t lk 62). Kohtuotsuse põhjendavas osas (otsuse lk 11 esimene lõik) märkis kohus, et A. K.t tuleb TLS § 84 lg 2 alusel välja mõista 17 810,73 krooni. Kohtuotsuse resolutsiooni viiendas lõigus on kohus märkinud väljamõistetavaks summaks ekslikult 17 810,79 krooni, mis tuleb asendada õige summaga - 17 810,73 krooni.
28.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 80% ulatuses A. K. kanda ja 20% OÜ H. kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse sisuliselt muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes üksnes TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinna suurust esimese astme kohtus ja parandades otsuses ilmse trükivea, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi kõik apellatsioonimenetluse kulud A. K..

Ü. Jänes

K. Paal

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus