P V OÜ hagi J T ́e vastu kaasomandi lõpetamise ja kaasomandis oleva asja täitemenetluses enampakkumisel müümise nõudes ja J T ́e vastuhagi P V OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja reaalosadeks jagamise nõudes, samuti alternatiivnõudes müüa kaasomandis olev asi enampakkumisel täitemenetluses alghinnaga 4 004 000 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis vastukostja: P V OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja, vastukostja seaduslik esindaja: R A (juhatuse liige xxx) ; Kostja (vastuhagis vastuhageja): J T (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja, vastuhageja esindaja: vandeadvokaat Andres Past (advokaadibüroo Concordia, xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja, vastukostja seaduslik esindaja R. A , kostja, vastuhageja J T, kostja, vastuhageja esindaja vandeadvokaat Andres Past
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P V OÜ hagi J Te vastu.
2.Jätta J T ́e vastuhagi P V OÜ suhtes täies ulatuses, sh ka alternatiivnõude osas rahuldamata.
3.Lõpetada P V OÜ ja J T ́e kaasomand xxx aadressil xxx asuva kinnisasja, mille registriosa nr on xxx suhtes.
4.Müüa J T ́ele ja P V OÜ-le kuuluv kinnisasi, mis asub aadressil xxx, xxx ja mille registriosa nr on xxx täitemenetluses, avalikul enampakkumisel vastavalt täitemenetluse seadustikus ästestatud korrale. Käesolevat kohtuotsust käsitleda täitemenetluse algatamise eelduseks oleva täitedokumendina.
5.Enampakkumisel saadud ja kaasomanike vahel jagamisele kuuluv raha jagada 1/3 ulatuses hagejale P V OÜ-le ja 2/3 ulatuses kostjale J T. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulu, sh riigi tuludesse määratav riigilõiv vastuhagi esitamise eest summas 31250 krooni, so osas, milles kostja (vastuhageja) J T sai menetlusabi ja mida ta ei ole tasunud, kostja (vastuhageja) J T kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused, seisukohad vastuhagi osas
1.Hageja esitas 02.01.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus lõpetada hagejale ja kostjale kuuluva, aadressil Xxx, asuva kinnisasja kaasomand ja müüa see avalikul enampakkumisel. Peale nõude täpsustamist jäi hageja nõudeks lõpetada kaasomand ja müüa kinnisasi täitemenetluses avalikul enampakkumisel, ilma kohtu poolt alghinda määramata. Hageja leiab, et kaasomand tuleb lõpetada ja et kõige õigem viis oleks asi tervikuna müüa avalikul enampakkumisel. Hageja leiab, et kinnisasjal praegu keegi ei ela, et sellel asub praegu üks maja, milles ulatuslik remont, selleks, et maja elamiskõlbulikuks muuta, on vältimatu. Menetluse käigus väljendas hageja veel seisukohta, et asja jagamine selliselt, et jagamise tulemusena tekkivatele asjadele saaks mõlemale ehitada, on väga vähe tõenäoline, samuti seisukohta, et jagamise tulemusena tekkiva uue kinnisasja, mis hakkaks hagejale kuuluma ning mis oleks 1/3 praeguse kinnisasja suurusest, väärtus, oleks oluliselt väiksem võrreldes sellega, mida võiks hageja saada siis, kui asi müüdaks tervikuna avalikul enampakkumisel. Hageja väitel ei õnnestunud tal kostjaga kinnisasja realiseerimise osas kokkuleppele jõuda. Hageja väitel pakkus ta kinnisasja tervikuna kostjale, tingimusel, et kostja ostaks selle turuhinnaga, millest kostja keeldus.
2.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täielikult vastu. Hageja hinnangul saaks kinnisasja tervikuna müümisel suuremat tulu, võrreldes olukorraga, kui kinnisasi jagada ja müüa jagamise tulemusel tekkivat kinnisasja või kinnisasju. Hageja väitel oleks jagamise tagajärjel tekkivale ja hagejale kuuluma hakkavale kinnisasjale ehitamise õiguse saamine ülimalt ebatõenäoline ja hageja ei ole huvitatud jagamisest, kui kinnisasjale ei saa ehitada, sest see vähendaks hageja vara väärtust oluliselt. Hageja leiab, et ka kostja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja poolt nimetatud asja jagamise viis ei ole kohane. Kostja soovib asja jagada, sest soovib sinna ise elama kolida. Kostja omandas kinnisasja kaasomandi mõttelise osa kinkelepingu alusel, mille raames võttis kostja endale kohustuse hoolitseda kinkija, so kinnisasja endise omaniku M V eest. Kostja puhul on tegemist alles oma elu alustava noore inimesega, kes sooviks vastavale kinnisasjale oma kodu rajada. Sellest tulenevalt leiab kostja, et asja enampakkumisel tervikuna müümise asemel tuleks asi jagada reaalosadeks vastavalt kaasomandiosade suurusele. Kostja leiab, et jagamine on võimalik. Kostja taotleb, et kohus TsÜS § 68 lg 5 alusel asendaks kõik jagamise eelduseks olevate katastriüksuste tekitamise eelduseks oleva detailplaneeringu tegemise eelduseks olevad tahteavaldused ja kinnisasja jagamise eelduseks olevad tahteavaldused, mida hageja (vastukostja) andma nõus ei ole. Kostja (vastuhageja) leiab, et juhul, kui kohus jätab kostja(vastuhageja) esmase nõude rahuldamata, tuleks rahuldada kostja alternatiivnõue, milles palub kostja (vastuhageja) kohtul määrata, otsuses, et asi müüakse täitemenetluses avalikul enampakkumisel alghinnaga vähemalt 4 004 000 krooni. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva hagi lahendamisel tuleb otsustada, kas kaasomand kuulub lõpetamisele ja kui kaasomand lõpetamisele kuulub, siis milline on kaasomandi lõpetamisel asja jagamise viis. Kuivõrd AÕS § 77 lg 2 kohaselt on kohus asja jagamise viisi osas seotud hageja nõudega, siis saab kohus asja lahendamisel otsustada, kas asi tuleks jagada hageja (või vastuhageja) poolt näidatud ühel viisil või jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja (või vastuhageja) ei ole välja pakkunud õiglast jagamise viisi. Seega tuleb kohtul lisaks kaasomandi lõpetamisele hinnata ka kõiki hageja ja vastuhageja poolt välja pakutud jagamise viise. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejale ja kostjale kuulub kaasomandina aadressil Xxx, xxx asuv kinnisasi, mille registriosa nr on xxx. Hagejale kuulub sellest 1/3 ja kostjale 2/3.
5.AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. Käesoleva tsiviilvaidluse raames kinnitasid menetlusosalised 10.06.2008.a kohtuistungil, et väljaspool vaidlust on see, et kaasomand tuleb lõpetada. Menetlusosalised vaidlevad üksnes kaasomandi
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12 jagamise viisi osas. Hageja leiab, et kaasomandis olev kinnisasi tuleks tervikuna müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluses, kostja (vastuhageja) vaidleb sellele vastu ja leiab, et kinnisasi tuleks
jagada selliselt, et 1/3 ehk ca 667m suurune kinnisasi jääks hagejale ja ca 1334 m suurune kinnisasi hakkaks kuuluma kostjale. Järgnevalt hindab kohus neid kahte võimalikku jagamise viisi. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et asi tuleks müüa avalikul enampakkumisel, siis hindab kohus kostja alternatiivnõuet, milles taotletakse, et kohus määraks avalikul enampakkumisel asjale alghinnaks neli miljonit neli tuhat krooni.
6.Kohus peab asja jagamise viisi otsustamisel lähtuma poolte huvide kaalumisest ja kohus on hagimenetluses seotud nende asjaoludega, mida menetlusosalised hagi alusena või vastuväidetena kohtule esitasid. Hageja tõi esile, et tema huvi on teenida vaidlusaluse kinnisasja müügist võimalikult
suurt tulu. Hageja esitas väited, mille kohaselt oleks jagamise tulemusena tekkiv ca 667m suurune
kinnisasi oluliselt vähem väärt, kui praegu kaasomandis oleva ca 2000m suuruse kinnisasja kui terviku müügist saadavast rahast hagejale jääv osa (1/3). Hageja põhjendas seda väidet sellega, et sedavõrd väike krunt sellises piirkonnas ei ole eriti atraktiivne, sest selles piirkonnas oleksid potentsiaalsed ostjad, kes oleksid nõus võimalikult suurt hinda maksma, sellised, kes sooviksid võimalikult suurele krundile ehitada võimalikult suure maja. Hageja esitas kohtule mitmeid väiteid,
mille kohaselt on tõenäosus, et 667m suurusele krundile saaks ehitada elamu, väga väike. Hageja väitel ei saaks kostja poolt välja pakutud jagamise korral krundi kujust lähtuvalt krundile maja ehitada.
7.Kostja leidis, et kinnisasi tuleks kaasomandi lõpetamisel jagada seetõttu, et ta soovib sinna elama asuda ja sinna oma kodu rajada. Praegusel kujul on kinnisasjal üks maja, kus kaks peret elada ei saa. Kostja leiab, et asjaolud, mis õigustaksid temal sinna elama jäämist seisnevad muuhulgas ka selles, et kostja sai kinnisasja kaasomandiosa kinkelepingu alusel ja kinkelepingu tingimuseks oli kinnisasja eelmise omaniku, M V eest hoolitsemine, hagejal ei ole kunagi olnud kinnisasja otsest valdust ja hageja pidi kinnisasja omandamisel teadma, et sellel elab vanainimene, kes on oma osa teda hooldavale inimesele ära kinkinud. Kostja leiab, et tema huvi rajada vaidlusalusele kinnisasjale kodu kaalub üles kasumi teenimisele orienteeritud äriühingu huvi teenida kasumit. Kostja esindaja vastas 11.09.2008.a kohtuistungil hageja vastuväidetele, mis seondusid sellega, et jagamise tulemusel tekkival, hagejale jääval krundil ei saaks olema ehitusõigust, et ehitusõiguse puudumine on oluline aga see ei ole jagamist segavaks faktoriks.
8.Need on need huvid, millest lähtuvalt peab kohus jagamise viisi üle otsustades lähtuma. Kohtu hinnangul on kõik omanikud, sõltumata sellest, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, võrdsed ning see, et hageja lähtub kasumi teenimise eesmärgist, ei mõjuta hagi lahendamist. Omandipõhiõigus on konstitutsiooniliselt kaitstud hüve, mis kaitseb muuhulgas ka õigust teenida kasumit omandi võõrandamisel. Samuti on konstitutsiooniliseks põhiõiguseks ettevõtlusvabadus. Iga omanik otsustab oma suva järgi, millisel viisil ja millistest kaalutlustest lähtuvalt ta oma täielikku õiguslikku võimu asja suhtes realiseerib ning see, et üks kaasomanikest soovib oma omandiõigust kasumi teenimise eesmärgil maksma panna, ei tähenda, et tema omandiõigus oleks vähem kaitstud.
Kohus nõustub hageja vastuväidetega vastuhagile selles osas, et jagamise tulemusel tekkiv ca 667m suurune uus kinnisasi, mis hakkaks kuuluma hagejale, oleks eelduslikult oluliselt vähem väärt, kui see
raha osa, mida saaks ca 2 000m suuruse kinnisasja kui terviku müügist. Seda juhul, kui 667m suurusele krundile üleüldse ehitada saaks. Täna puudub hageja ja kostja vahel vaidlus selles, et hetkel sellisele krundile ehitada ei saaks ja kohus saab praegusel hetkel vaidlust lahendades lähtuda üksnes sellest olukorrast, mis praegu valitseb. Praegusel hetkel vaidlust lahendades ei saa kohus jätta arvestamata neid riske, mis kaasnevad sellega, et avaliku õiguse kohaselt ei ole suure tõenäosusega nii väiksele krundile atraktiivse suurusega elamu ehitamine võimalik. Kohtu hinnangul on kostja huvi rajada endale kodu igati kaitsmist vääriv, kuid käesoleva vaidluse raames tuleb otsustada, kas kostjal on mingi erihuvi rajada endale kodu just vaidlusaluse kinnisasja jagamise tulemusena tekkivale kinnisasja osale, sest kostja kodu rajamise eesmärki on võimalik saavutada ka selliselt, et vaidlusalune kinnisasi võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja kostja sealt saadud raha eest omandab endale jõukohase kinnisasja.
9.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud selliseid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostjal oleks erihuvi rajada oma kodu just vaidlusaluse kinnisasja jagamise tulemusena tekkivale kinnisasjale. Vastuhagi esmase nõude saaks kohus aga rahuldada üksnes juhul, kui kostja suudaks kohtule usutavaks muuta selle, et kostjal on kinnisasja reaalosadeks jagamiseks erihuvi, mis kaalub piisaval määral üles hageja huvi teenida võimalikult suurt kasumit, sest kinnisasja jagamise tulemusena
hagejale jääva ca 667m suuruse kinnisasja müümisel tekiks hagejale eelduslikult arvestatav
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12 negatiivne varaline diferents võrreldes sellega, kui asi müüakse tervikuna. Kostja esitas väite, et ta omandas kinnisasja kaasomandiosa kinkelepingu alusel, milles sisaldus kohustus hoolitseda kinnisasjal elava pr M V eest ja et hageja pidi kinnisasja omandades arvestama, et sellele soovib kostja elama asuda. Kohtu hinnangul on kõik kaasomanikud asja omandamise viisist sõltumata, võrdsed. Ka kostja pidi kinnisasja kaasomandi mõttelist osa omandades arvestama, et kinnisasjal on veel teinegi kaasomanik, kes soovib tema osa võimalikult kasulikult kasutada või seda muul viisil realiseerida. Kohtu hinnangul ei esinenud kostja jaoks asjaolusid, mille alusel oleks kostja võinud või saanud eeldada või loota, et ta saab sellele kinnisasjale elama jääda. Selline võimalus oli üks paljudest, kuid kostja pidi arvestama ka sellega, et kinnisasjal on teine kaasomanik ja seetõttu on võimalus vaidlusalusele kinnisasjale või selle osale elama asuda, üks paljudest, mille realiseerimisega ei saa kaasomanik ette arvestada vaid see sõltub teisest kaasomanikust. Kohtu hinnangul ei anna see asjaolu, et kostja leppis kinkijaga kokku, et ta kohustub kinkija eest kingi saamise eest vastutasuna hoolitsema, kostjale hageja ees mingit eelist. Kahe isiku (kostja ja kinnisasjal asuva maja varasema valdaja pr M V ) vahelisest lepingust ei saa kolmandale, lepingu pooleks mitteolevale isikule (hageja) tekkida negatiivseid tagajärgi. Kinnisasja 2/3 kaasomanik ei saa talle kuuluva osa võõrandamisega halvendada teise kaasomaniku olukorda ega asetada teda halvemasse olukorda. Kohus uuris 10.06.2008.a kohtuistungil kostja käest, kas vaidlusalune kinnisasi on kostja koduks ja kostja kinnitas, et ei ole, sest seal elamine ei ole võimalik kuna kinnisasjal asuv maja on suhteliselt elamiskõlbmatu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et olukord, kus kohus vastuhagi esmast nõuet ei rahulda, ei loo olukorda, kus kostja peaks oma kodust välja kolima. Kostja ei ole sellel kinnisasjal elanud. Seega saab kostja huvi, rajada endale kodu saavutada ka seeläbi, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha osast omandab kostja endale sobiva ja jõukohase kodu. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tuleks kaitsta kostja huvi just sellele kinnisasjale kunagi kodu rajada. Seda kostja soovi võiks arvestada olukorras, kus see ei tekitaks hagejale negatiivset tagajärge, kuid käesoleval juhul leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud arvestataval määral asjaolusid, mis viitavad sellele, et kinnisasja jagamine looks hagejale oluliselt kahjulikuma tagajärje kui kinnisasja tervikuna müümine.
10.Hageja väitis, et ta pakkus kostjale võimalust kinnisasi tervikuna turuhinna eest ära osta. Sellest hoolimata ei jõudnud kostja ja hageja selles osas kokkuleppele. Hageja ja kostja ei saavutanud kokkulepet ka kohtumenetluse käigus. Kohus märgib, et kostjal on võimalik ka konkreetne kinnisasi avalikul enampakkumisel omandada.
11.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse kinnisasja reaalosadeks jagamise tagajärjel tekkiva kinnisasja müügi korral saaks hageja suure tõenäosusega arvestatavalt vähem raha, võrreldes tervikkinnisasja müümisel saadava ostuhinna osaga. Seetõttu tekiks kinnisasja jagamise korral hagejale oluline negatiivne tagajärg. Kuivõrd kostjal on huvi rajada endale kodu, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu jaoks usutavaks muutnud erihuvi rajada endale kodu just vaidluse kinnisasja jagamise tagajärjel tekkivale kinnisasja osale, siis ei ole kohtu hinnangul selliseid kostja kaitsmist väärivaid huvisid, mida tuleks kaitsta hageja huvide arvelt, et kostja saaks just sellele kinnisasjale elama kolida. Kohtu hinnangul väärib kaitsmist kostja huvi rajada endale kodu, kuid seda huvi saab kohtu hinnangul kaitsta ka selliselt, et kostja saab asja kui terviku müügist osa, mis kuulub talle kaasomandiosa suurusest lähtuvalt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi esmane nõue tuleb jätta rahuldamata.
12.Järgnevalt hindab kohus seda, et kui asi müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse raames, kas siis saaks kohus rahuldada kostja alternatiivnõude ja määrata asjale kui tervikule alghinna. Hageja lõplikuks nõudeks 11.09.2008.a kohtuistungil jäi lõpetada kaasomand ja müüa kinnisasi tervikuna avalikul enampakkumisel täitemenetluse raames. Hageja ei taotlenud algnikka määramist. Kostja jäi oma alternatiivnõude juurde, hoolimata sellest, et kohus selgitas kostjale, et vastavalt TMS §-le 74 määrab täitemenetluses kinnisasja müümisel kinnisasja alghinna täitur ja et sellist võimalust, et alghinna määraks kohus ei näe ette ei täitemenetluse seadustik ega ka muu õigusakt, sealhulgas ka mitte asjaõigusseadus. Kohus leiab, et kostja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et alghinna kindlaksmääramise nõude õigust ei näe ükski seadus ette. Seetõttu ei põhine kostja sellesisuline nõue õiguslikul alusel. Veelgi enam, hageja ja kostja leidsid, et juhul, kui kohus otsustab, et asi tuleks võõrandada enampakkumisel, tuleb seda teha täituri poolt, täitemenetluses. Kohtu hinnangul ei näe täitemenetluse seadustik nö vabatahtliku enampakkumise, so sellise enampakkumise, mis toimuks muu, kui täitedokumendi alusel, läbiviimist ette. Kohtu hinnangul saab kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ainult kehtiva täitedokumendi alusel (TMS § 2). Täitemenetluse läbiviimisel peab kohtutäitur lähtuma üksnes kehtivast õigusest, st eelkõige
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12 täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse seadustik näeb §-s 74 ette, et juhul, kui kohtutäitur on õigustatud ja kohustatud kinnisasja enampakkumist läbi viima, siis määrab vastava hinna täitur. Samas paragrahvis on ette nähtud ka hinna vaidlustamise võimalused kuni kohtu poolt eksperdi määramiseni välja. Sellist võimalust, et kinnisasja enampakkumise alghind määratakse mingil muul moel, kui TMS §-s 74 sätestatud viisil, kehtiv õigus ette ei näe. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul jätta kostja alternatiivnõue rahuldamata. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb nii esmase kui ka alternatiivnõude osas jätta rahuldamata.
13.Järgnevalt käsitleb kohus menetluslikke küsimusi. Käesoleva menetluse käigus leidis kohus, et riigilõiv, mida kostja peab vastuhagi esitamisel tasuma, tuleb arutada lähtuvalt hagihinnast 1 200 000 krooni. Kostja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu osalise tasumise osas, kohus rahuldas taotluse osaliselt, so selliselt, et kostja pidi tasuma vastuhagi esitamisel riigilõivu 41250 krooni asemel kokku 10 000 krooni. TsMS § 192 lg 3 kohaselt mõistetakse hagejalt (antud juhul vastuhagejalt) hagi (antud juhul vastuhagi) rahuldamata jätmise korral välja kohtukulud, sh ka riigilõiv, riigi kasuks. Sellest tulenevalt tuleb vastuhagejalt riigi kasuks välja mõista 31250 krooni. Vastava küsimuse lahendab maakohus peale asja jõustumist määrusega eraldi, menetluskulude summaarse kindlaksmääramise menetluses. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kõik, nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud, sh ka riigi kasuks väljamõistmisele kuuluva vastuhagi lõivu osa, mille osas kohus vastuhagejale menetlusabi andis, kostja (vastuhageja) kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.