2-08-57932/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Ida maksu-ja tollikeskuse 22.08.2008.a maksuotsusest nr 12-5/273 ilmneb, et 14.01.2008 esitas võlgnik revisjoniaktile eriarvamuse, kuid ei leidnud kinnitust tehingute toimumine OÜga Nortek PKR ja OÜ-ga Lapreta. Eeltoodu alusel võib lugeda tuvastatuks, et võlgnikul on kohustusi 649 514.39 krooni. Y Maksejõetuse tekkimise põhjused ja aeg Võlgnik alustas majandustegevust 1999. a ja osteti seadmed õlifiltrite ja harjade tootmiseks. 2004. majandusaasta tegevuse tulemuseks oli kahjum summas 198 063 krooni 2005.a oli keskmine tööliste arv 22 inimest, kellest 11 olid invaliidid, nendest 8 inimest nägemispuuetega. Ei saa nõustuda võlgniku väitega pankrotiavalduses ja 07.09.08 seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta „ OÜ Est Filterplus majandustegevus kuni 2006,a oli stabiilne... seoses käibe vähenemisega OÜ-l Est Filterplus tekkisid maksuvõlad.” Perioodil jaanuar 2005 kuni veebruar 2006 on võlgniku raamatupidamises kajastatud OÜ Est Filterplus poolt väljastatud arveid OÜ-le Lapreta kokku summas 19 254 835,85 krooni. Ajutine haldur, on uurinud neid tehinguid mitmekülgselt ja kasutanud talle seadusega antud võimalusi, arvesse võtnud kõik asjas kogutud tõendid ja hinnanud neid ning leidnud, nagu ka maksuhaldur, et kaupu ja teenuseid ei müüdud, kuigi võlgniku raamatupidamises on tehingud kajastatud kaupade ja teenuste müümisena. OÜ Est Filterplus oma raamatupidamises ( zurnaal 16 – „ostjad „) sulgenud bilansikontoga 60 („ hankijad „). Seega on võlgnik kajastanud 17 785 880,15 krooni kui tasutud summad tasaarvelduse teel.. Võlgnikul ei teki tasaarveldamisvõimalust 17 785 880,15 krooni ulatuses. OÜ Est Filterplus on ebaseaduslikult maha arvanud ja ebaõigesti deklareerinud perioodi 01.01.2005 – 31.12.2006 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu summas 2 926 942 krooni võrra. OÜ Est Filterplus ei ole OÜ Nortek PKR arvetel näidatud kaupa ja teenust soetanud ning OÜu Est Filterplus poolt tehtud väljamaksed kuludokumentidel näidatud kaupade ja teenuste

osas ei ole leidnud kinnitust. OÜ Est Filterplus on oma raamatupidamises teadlikult kajastanud tegelikkuses mitte asetleidnud tehinguid OÜ-ga Nortek PKR ja OÜ-ga Lapreta. Tuleb asuda seisukohale, et võlgnik oli juba 2005 majandusaasta lõpuks maksejõuetu, ja maksejõuetus on püsiv. Seejuures oli võlgniku juhtkond TsÜS § 36 kohaselt kohustatud kas suurendama omakapitali, esitama pankrotiavalduse või vähemalt algatama likvideerimismenetluse juba detsembris 2005.a., kuid likvideerimismenetlus alustati alles 23.05.2008.a. Võlgniku juhtkond ei võtnud ette midagi, selle asemel asus korduvalt ja eksitavalt parandama võlgniku majandusseisundit põhjendamatute ja ebaseaduslike bilansikannetega, millest oli juttu eespool. Võlgniku 07.01.2008.a eriarvamus revisjoniakti kohta ei toetu faktilistele asjaoludele, vaid tõstetakse revisjoni läbiviimise kohta menetluslike probleeme ning ei nähtu arusaama tegelikusest. Võlgnik ei ole 2005 – 2007 majandusaasta aruandeid käesoleva päeva seisuga viinud vastavusse tegelikult toimunud majandustehingutega. Ülaltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, pole võimeline oma vara arvelt rahuldama võlausaldajate nõudeid, ja selline seisund on püsiv, ning kohtul on võlgniku majanduslikku seisundit arvestades alust välja kuulutada võlgniku pankrot. YI Tagasivõitmise võimalused Seega on tõenäoline võlgniku varasse OÜ- le Nortek PKR arveldusarvele tasutud summa 1 359 514,42 krooni vähemalt osaline tagasivõitmine. Maksurevisjoni käigus ( vt maksuotsus leht 5 ) on tuvastatud, et OÜ Est Filterplus raamatupidamisandmed ( müügiarved ) ei kajasta, et oleks toimunud kauba või teenuse müük OÜ-le Nortek PKR, seega ei tekkinud ka tasumise kohustust. OÜ-l Nortek PKR ei olnud arvetel näidatud kaupa võõrandanud ja teenust osutanud, kuna kaup puudus ja teenust osutada ei saanudki. Ilmselt on tegemist heale tavale mittevastava, ebamõistlikult suure summa 1 359 514, 42 krooni ülekandmisega, sisuliselt kinkega, mille maksmisega kahjustati võlausaldajate huve ja on seega tagasivõidetav. Seega on tõenäoline võlgniku varasse OÜ-le Nortek PKR tasutud summa 1 359 514.42 krooni vähemalt osaline tagasivõitmine. YII Ajutise halduri tasu Ajutise halduri Gennadi Mihelson`i poolt on OÜ Est Filterplus ( likvideerimisel ) pankrotimenetluse käigus alates 09. septembrist 2008.a teostatud järgmised tööd ja toimingud ning tekkinud järgmised kulud :

Kokku ajutise halduri poolt teostatud tööde maht on 18 tundi, tunnitasu 1000.- krooni ( 18 x 1000.- ) s.o. 18 000.- krooni ja muud pankrotimenetluse kulud ( büroo ja admin.kulud, postikulud, telefoni, arvuti, koopiamasina, auto jne kasutamine, kantseleitarbed ) kokku 3500.- krooni. Ajutine haldur palub mõista tema kasuks välja ajutise halduri tasu kokku 21 500.00 krooni. IV Kohtuistung Võlgniku esindaja kohtuistungil taotles OÜ Est Filterplus pankroti väljakuulutamist. V Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2). Võlgniku maksejõuetust kinnitavad kohtule esitatud tõendid ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Kohus leiab, et võlgniku OÜ Est Filterplus suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaline seis ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid. 08.09.2008 esitas võlgnik kohtusse pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur Gennadi Mihelson on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina. PankrS § 23 kohaselt on õigus ajutisel halduril saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Vastavalt PankrS § 23 pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohtule on esitatud taotlus välja mõista ajutise pankrotihalduri kulud vastavalt esitatud arvestusele. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasu koos kuludega summas 21500 krooni.