Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-55196

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu xxx seaduslik esindaja esitas 25.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 27.08.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk’i.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on osaühing xxx püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 2007.a majandustegevuse tulemuseks oli 12,5 miljoni suurune kahjum. Seisuga 21.08.2008 on äriühingul kohustusi kokku 36 882 675 krooni ja vara 242 352 969 krooni. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on võlgniku juhatuse liikmed välja toonud asjaolu, et 2007.a suvelsügisel hakkasid kinnisvarade hinnad langema, mistõttu võlgnikul tekkis kinnisvara müümisega raskusi. Selle tagajärjel müüdi võlgniku poolt ehitatud 13 eramaja xxx (arendusprojekt P-13) 30 % planeeritust madalama hinnaga. Seejärel otsustas võlgniku juhatus loobuda edaspidistest arendusprojektidest ning suunata kõik oma jõud uute töövõtu tellimuste saamisele, kuid kinnisvaraturu seisundist tulenevalt ei osutunud saadud tellimuste

2-08-55196 maht piisavaks äritegevuse normaalseks jätkamiseks. 2008.a augustiks oli selgunud, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt palub avalduse esitaja välja kuulutada võlgniku pankrot.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Osaühing xxx on äriregistrisse kantud 23.11.2004. perioodil 23.11.2004-18.01.2005 oli võlgniku ärinimi osaühing xxx. Kuni 10.06.2005 oli võlgniku osakapitali suuruseks 40 000 krooni, 10.06.2005-30.11.2005 oli osakapitali suuruseks 240 000 krooni ja alates 30.11.2005 on osakapitali suuruseks olnud 495 000 krooni. käesoleval ajal on osaühingul kolm juhatuse liiget: xxx (isikukood xxx) alates 28.01.2005, Natalia Sereda (isikukood 47704080234) alates 18.03.2005 ja Tamara Nesterova (isikukood xxx) alates 30.11.2005. Alates 30.11.2005 on võlgnikul üks osanik: xxx. Äriregistri andmetel on võlgnikul kaks kehtivat kommertspanti: esimene järjekoht, pandisumma 2 000 000 krooni, pandipidaja AS Hansapank, algus 24.01.2008; teine järjekoht, pandisumma 1 400 000 krooni, pandipidaja AS SBM Pank, algus 21.04.2008. 2005. ja 2006. majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks üldehitustööd, samuti projekteerimine. 2007. aasta majandusaasta aruande kohaselt on nimetatud tegevusaladele lisandunud taarapaviljonide ja ehitussoojakute tootmine; samuti märgitakse, et 2007. a suvel lõpetati 2006. aasta kevadel alustatud köögimööbli tootmine. Ajutise halduri andmetel tegeles võlgnik muuhulgas arendusprojektidega – eramajade ehitus xxx (13 eramaja) ning ridaelamute ehitus xxx (2 ridaelamut). Võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud. xxx on müüdud, xxx ridaelamuboksist on 10 osas sõlmitud notariaalne leping, mille kohaselt võlgnik kohustus püstitama hoone, jagama kinnistu korteriomanditeks ja müüma kinnistuste jagamisel tekkiva korteriomandi ostjale (ostjate ettemaks 10–20% kokkulepitud lõpphinnast). Ühel juhul on lihtkirjalikus vormis sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll. Võlgnikul oli/on kohustus lõpetada ridaelamute ehitus 2008. aasta suvel lõpul ja sügisel (erinevates lepingutes on tähtajad erinevad). Ostjale pidi üle korteriomand üle antama ilma siseviimistluseta, karbi kujul. Hetkel on ridaelamute ehitus pooleli, ehitustegevust ei toimu (üks ridaelamu on nn katuse all, teisel on valmis ehitatud I korrus ja II korrus on pooleli). Majandusaasta aruannetest nähtub, et 2005. aastal on olnud võlgnikul kasum 1 047 405 krooni ja 2006. aastal kasum 2 163 696 krooni, siis 2007. aastal oli võlgnikul juba väga oluline kahjum – 12 519 906 krooni. 2008. aasta VIII kahjum oli 5 200 000 krooni. Omakapital muutus negatiivseks 2007. aastast, kui võlgniku kulud ületasid oluliselt tulusid. Seega maksejõuetus tekkis 2007. aastal. Pärast seda on maksejõuetus üksnes süvenenud. Võlgniku enda seletusel tekkisid tal raskused kinnisvara müügiga 2007. aasta suvel-sügisel, kui kinnisvaraturul algas hindade langus. Võlgniku väitel oli firma sunnitud müüma 13 eramaja xxx ca 30% odavamalt planeeritust. Ühe põhjusena on võlgnik märkinud ka Lätis asutatud filiaali tegevuse ebaedu. Maksejõuetuse põhjustele peab vastuse andma edasine pankrotimenetlus. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu ega rasked juhtimisvead. Ilmselgelt on võlgnik viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Eriti taunitavaks tuleb pidada seda, et võlgnik ei ole arvestanud vajadusega kanda pankrotiavalduse jooksvaid kulusid. See muudab keeruliseks pankrotimenetluse läbiviimise ja tõenäoliselt tingib osa vara kiirmüügi vajaduse või vajaduse võtta laenu (mis toob kaasa täiendavad kulud).

2-08-55196 Praeguseks on tööleping kehtiv 9 töötajaga, kellest 6 on puhkusel ja 3 (peadirektor, pearaamatupidaja ja jurist) on jäetud tööle, täitmaks pankrotimenetlusest tulenevad kohustusi. Augustis 2008.a lõpetati tööleping 17 töötajaga töötajate algatusel (põhjusel, et tööandja ei täitnud palga tasumise kohustust). Võlgniku raamatupidamist on peetud kuni viimase ajani ja peetakse ka ajutise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku tegevusega seotud dokumente on ca 13 jooksvat meetrit. Dokumendid on osaliselt arhiveerimiseks ette valmistatud. Võlgnikule teadaolevalt on tema osalusel käimas üks kohtuasi (2-08-51911/21). Võlgniku suhtes on käimas täitemenetlus asjas 024/2008/664 ja 014/2008/765. Ajutine haldur informeeris täitureid sellest, et pankrotimenetluse algatamisega täitemenetlused peatati. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 18 050 037 krooni ja kohustusi kokku 38 352 660 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid. Kuna ajutise pankrotihalduri aeg oma ülesannete täitmiseks oli võlgniku tegevuse iseloomu ja ulatust arvestades liiga napp, et selgitada välja tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis on eelnimetatu võimalik välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

IV Kohtuistung 10.09.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

2-08-55196 korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Osaühing xxx seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 25.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti välja kuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjused on pankrotiavalduse kohaselt tingitud kinnisvara hindade üldisest langusest. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; maksuotsus; registriväljavõtted; võlgniku 2005. a, 2006.a, 2007.a ja 2008. aasta majandusaasta aruanded, järelepärimiste vastused krediidiasutustest ja registritest ning kohtutäituritelt, registriväljavõtted, käibeandmik seisuga 27.08.2008 – 27.08.2008, e-maksuameti väljavõte, põhivara aruanne, kontode käibeandmike väljavõtted, andmed kassa ja pangakontode jäägi kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud on lõpetamata 9 töötajaga. Võlgnikul on vara kokku 18 050 037 krooni ja kohustusi kokku 38 352 660 krooni. võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 -8 845 805 krooni, seisuga 21.08.2008 on võlgniku omakapital – 12 529 706 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku maksejõuetus on püsiv ja võlgniku varalistest vahendistest piisab pankrotimenetluse kuludeks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt sai 2008.a selgeks, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aja osas on ajutine pankrotihaldur märkinud, et 2007. aastal oli võlgnikul juba väga oluline kahjum – 12 519 906 krooni. 2008. aasta VIII kahjum oli 5 200 000 krooni. Omakapital muutus negatiivseks 2007. aastast, kui võlgniku kulud ületasid oluliselt tulusid. Seega maksejõuetus tekkis 2007. aastal. Pärast seda on maksejõuetus üksnes süvenenud. Võlgniku 2007.a bilansi kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 – 8 845 805 krooni. Bilansi seisuga 21.08.2008 kohaselt on võlgniku omakapital –12 529 706 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 495 000 krooni. Järelikult ei vastanud võlgniku omakapital seaduses ja põhikirjas sätestatud nõuetele juba 31.12.2007. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2007on võlgniku omakapital olnud – 8 845 805 krooni. Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole jaanuaris 2008.a täitnud, pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 25.08.2008, seega 7 kuud seaduses ettenähtud tähtajast hiljem. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu.

2-08-55196 Kuna ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud asjaolu, et tema ülesannete täitmiseks ettenähtud aeg ei võimaldanud võlgniku tegevuse iseloomu ja ulatust arvestades välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis kohustab kohus pankrotihaldurit võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused välja selgitama edaspidise pankrotimenetluse käigus. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes toonud välja ka võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja asjaolu, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus ka nimetatud asjaolud pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu xxx pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.