3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Nikolai Stelmachi kanda.
4.Määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Nikolai Stelmachilt Delfi Meedia AS-i kasuks välja 1310 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
1.Nikolai Stelmach (hageja) esitas 21. jaanuaril 2022 (täpsustatud 3. veebruaril 2022) Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i (endise ärinimega AS Ekspress Meedia, kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks.
2-22-1081 Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged ja au teotavad faktiväited. Juhul, kui kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet ei rahulda, palus hageja tuvastada, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avaldati 26. jaanuaril 2012 ajalehes Eesti Ekspress artikkel „Stelmach luuletas endale prominentse eluloo“ (artikkel). Artikli juures avaldati ka hageja foto. Artikkel on praeguseni kättesaadav Eesti Ekspressi veebilehel. Veebilehel avaldatud artikli pealkiri on „Stelmach mõtles endale prominentse eluloo välja“. Artiklis tsiteeritakse veebilehel www.nikolai.ee avaldatud hageja elulugu, milles oli kirjutatud, et hageja on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist, tal on töökogemus peaminister Juhan Partsi nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Artiklis nimetatakse eluloos avaldatut tõele mittevastavaks ja luuletamiseks, mis seisukohta justkui toetavad Tallinna linna, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Keeleinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajate ütlused, et hageja ei ole nendes asutustes töötanud. Seejuures ei ole hageja oma eluloos väitnud, et ta on nimetatud asutustes töötanud, vaid et hagejal on vastavate asutustega seotud töökogemus. Hageja leiab, et kostja on artiklis avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet. Kostja on vaidlusaluses artiklis avaldanud, et hageja on valetaja, kes on esitanud oma eluloos valeandmeid. Kostja ei pöördunud hageja poole, et saada artiklis avaldatud asjaolude kohta selgitusi, ega kontrollinud piisava hoolsusega artiklis avaldatud väiteid. Hageja sai artiklist teada alles 2020. aastal kohtumenetluse käigus, kui vastaspool viitas Vikipeedias avalikult kättesaadavale infole hageja kohta. Hageja kontrollis esitatud viidet, mille tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini „Nikolai Stelmach“, mis viitas vaidlusalusele artiklile. Hageja ei olnud enne kohtumenetlust artikli avaldamisest teadlik. Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb vajaduses tuvastada kostja õigusrikkumine juhul, kui hageja esitatud sooritusnõue jääb rahuldamata seetõttu, et see on aegunud. Artiklis avaldatud andmete ebaõigsuse ja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et hageja saaks paluda artikli kasutajatel korrigeerida tema kohta avaldatud valeandmeid. Seega on hagejal õiguslik huvi ka juhul, kui hageja ei saavuta kohtuotsusega vaidlusaluste andmete ümberlükkamist. Hageja nõuded ei ole aegunud. Aegumise hindamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 või § 150 lg-t 3, mille kohaselt aegub õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates tuli hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Hageja ei tõendanud, et ta sai vaidlusaluse artikli ilmumisest teada alles 2020. aastal. Hageja on avaliku elu tegelane ning aktiivne ühiskonnategelane, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei saanud artiklist teada selle ilmumise ajal. Kostja leiab, et hageja nõuded on tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 aegunud. Hageja on avalikul veebilehel www.nikolai.ee avaldanud üldsusele, et tal on töökogemus peaminister Juhan Partsi nõuniku ametis, Sotsiaalministeeriumis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sisekaitseakadeemias, Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning ta on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist. Kostja on neid väiteid käibes vajaliku hoolsusega kontrollinud ning 2(7)
2-22-1081 tuvastanud, et väited on kas kõik või suuremas osas valed. Sellest tulenevalt on kostja teinud ka järelduse, mis kajastub vaidlusaluses artiklis („Stelmach luuletas endale prominentse eluloo“, „Stelmach mõtles endale prominentse eluloo välja“ ning „Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.”). Seega ei ole kostja hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja esitas 12. oktoobri 2022. a seisukohas taotluse jätta hageja tuvastusnõue läbi vaatamata õigustatud huvi puudumise tõttu.
3.Harju Maakohus jättis 30. detsembri 2022. a otsusega hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata ning ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja sooritusnõudena esitatud valeandmete ümberlükkamise nõue aegunud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul kohaldub TsÜS § 150, kuna poolte õigussuhte saab kvalifitseerida kahju õigusvastaseks tekitamiseks. Asjas esitatud tõendite põhjal on võimalik asuda seisukohale, et hageja oli teadlik vaidlusaluse artikli ilmumisest vähemalt 23. veebruaril 2012, s.o ajal, kui ta andis konkreetsed suunised vaidlusaluse artikliga seoses hagi esitamiseks. Seega sai hageja kahjust ning kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 23. veebruaril 2012. Kuivõrd hagi on kohtusse esitatud 21. jaanuaril 2022, on hageja sooritusnõue TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja ületamise tõttu aegunud. Aegumise peatumist ja katkemist maakohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et hageja on esitanud tuvastusnõude esemena sama nõude, mis on esitatud sooritusnõudena. Hageja ei ole õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes veenvalt põhistanud. Hageja on õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud, kuna tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud. Seega tuleb hageja tuvastusnõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja arvates rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kuivõrd maakohtu otsusest ei selgu, miks tuleb aegumist puudutavas küsimuses kohaldada TsÜS § 150, mitte aga TsÜS § 149. Hageja on põhjendanud, miks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet ei ole võimalik mõista kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, kuid maakohus ei ole hageja vastavat käsitlust analüüsinud. Maakohus on ekslikult leidnud, et nõude aegumise hindamisel tuli kohaldada TsÜS § 150. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, vaid on nõudnud kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõue tuleneb seadusest. Selle esitamiseks ei ole oluline, kas kostja on õigusvastaselt käitunud või kas ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale kahju tekitatud. Ka kostja on nõustunud hageja seisukohaga, käsitades hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõuet mittevaralise kahju heastamise meetmena. Heastamine ei ole aga kahju hüvitamine. Kuna praegusel juhul tuleb hageja nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149, siis ei ole ka oluline, millal hageja artiklist teada sai. Maakohus on hageja tuvastushuvi nõude lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust, jättes vaidlustatud otsuses hageja väited analüüsimata. Samuti kohaldas maakohus valesti TsMS § 368 lg-t 1, kui leidis, et hagi aegumise tõttu on lõppenud ka hageja tuvastushuvi. Hageja on selgitanud, et õigussuhte tuvastamine on vajalik selleks, et ta saaks kohtuotsuse alusel nõuda Vikipeedias teda 3(7)
2-22-1081 puudutavate valeandmete muutmist. Hageja ei saa nõuda Vikipeedialt andmete ümberlükkamist, kuna seal üksnes refereeritakse allikaid ja neis sisalduvat infot. Asjaolu, et hageja sooritusnõue kostja vastu võib olla aegunud, ei tähenda, et hageja ei saaks kasutada kohtulahendit artiklile tehtud viite kustutamiseks või täiendamiseks Vikipeedias.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2023. a otsusega maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei rikkunud maakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme ning kohaldas tuvastatud asjaoludele õigesti TsÜS § 150 esimest lõiget, mille järgi on nõude aegumistähtaeg kolm aastat kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamisest. Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse artikli ilmumisest teadlik hiljemalt 23. veebruaril 2012, mistõttu on aegunud hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mis esitati kohtusse
21.jaanuaril 2022. Maakohtu tuvastatud asjaolusid ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et VÕS § 1047 lg 4 ei sätesta kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, kuna selle kohaldamise eelduste hulgas ei ole õigusvastasust ega kahju. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda avaldajalt andmete ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Maakohtu seisukohta, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, kinnitab sätte asukoht VÕS-i
53.peatükis. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise nõude hõlmamine TsÜS §-ga 150 põhjendatud, kuna ei ole mõistlik kahju tekitanud teo toimepanemisest ja selle põhjustajast teadlikul kannatanul võimaldada esitada sellele teole põhinevaid andmete ümberlükkamise nõudeid ka veel pärast kolme aasta möödumist. Sellist seisukohta toetab õiguskirjandus ning ka kohtupraktikas pole siiani asutud teistsugusele seisukohale. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 24). Hageja tuvastushuvi põhjendus ei saa olla tema sooritusnõude võimalik aegumine (vt nt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 13.3). Kui sooritusnõue on aegunud, ei ole hagejal võimalik tuvastusnõude kaudu saada paremat õiguslikku seisundit. Hageja soovib kohtuotsust, millega tuvastatakse kostja faktilise käitumise õigusvastasus, kasutada muus õigussuhtes. Sellest võib omakorda järeldada, et tegelikult ei ole hagejal tuvastushuvi kostja suhtes. Tuvastushuvi eeldab, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hageja nõue sellisele eeldusele ei vasta ning seetõttu tuleb eitada tuvastushagi esitamise õigust kostja faktilise käitumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on esitanud Vikpeediale taotluse andmete muutmiseks ning selle nõude rahuldamisest on keeldutud. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tal on vaja just kohtuotsust Vikipeedias kostja avaldatud artiklile viite kustutamiseks või täiendamiseks. Nõustuda ei saa sellega, et tuvastushagiga on hagejal võimalik saada rehabiliteeritud või hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma. Tuvastushagi puhul peab lähtuma õiguskaitsevajadusest. Seetõttu ei saa TsMS § 368 lg 1 tõlgendusega minna nii kaugele, et tuvastushagi esitamise õigus tekib iga materiaalõigusliku vajaduse korral, kui ühegi teise nõudega ei saa hagi tuvastushagi asemel esitada. 4(7)
2-22-1081
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja arvates leidis ringkonnakohus vääralt, et VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõue on kahju õigusvastase tekitamise nõue, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mitte TsÜS § 149. VÕS § 1047 lg 4 ei sätesta kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, kuna selle kohaldamise eelduste hulgas ei ole õigusvastasust ega kahju. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes selle hageja väite aegumise kohta analüüsimata. VÕS § 1047 lg-st 4 tulenev nõue on erijuhtum VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 järgi kvalifitseeritavate nõuete suhtes. Eelviidatud nõuetel on varaline iseloom, samas kui VÕS § 1047 lg-st 4 tulenev nõue on mittevaraline ja pigem tagajärje heastamisele või kannatanu rehabiliteerimisele suunatud nõue, mille eesmärk on tagada, et isiku suhtes ei oleks avalikustatud andmeid, mis on sisult ebaõiged ja mis võivad isiku suhtes kujundada avalikku meelsust, olla isikut kompromiteerivad ja avaldada teiste isikute suhtumisele sellesse isikusse sellist mõju, mis ei ole õigustatud ja mida ka ei oleks, kui valeandmed lükataks ümber. Kahju hüvitamine on majanduslik küsimus, mistõttu käibekindluse seisukohalt võib lugeda põhjendatuks, et kahjunõuded tuleb esitada lühema aja jooksul. Küsimuses, mis ei ole majanduslik, vaid kannatanu jaoks isiklik ja tema isikut riivav, ei ole põhjendatud seadusjärgsetele nõuetele kehtestatud üldise tähtaja lühendamine olukorras, kus isik soovib saada rehabiliteeritud. VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet tuleks käsitada muud liiki nõudena, kui kahjunõue. Hagejal on olemas tuvastushuvi ning kohus oleks vaatamata sooritushagi aegumisele pidanud menetlema tuvastushagi. Hageja õigustatud huvi tuvastusnõude esitamise vastu võib väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud või soovis hoiatada kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma. Lisaks saaks hageja vastava kohtulahendi alusel kõrvaldada või paluda kõrvaldada avalikest allikatest (Vikipeediast) tema kohta käivad valeandmed.
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu. VÕS § 1047 lg 4 kuulub olemuselt VÕS-i peatükki, mis reguleerib nõudeid kahju õigusvastase tekitamise olukorras sõltumata kahju tekitamise õigusvastasusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse artikli ilmumisest teadlik hiljemalt 23. veebruaril 2012. Hageja esitas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kohtusse 21. jaanuaril 2022. Maakohtu tuvastatud asjaolusid hageja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 4 on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Hageja nõudis hagis ebaõigete andmete ümberlükkamist ja alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise tuvastamist, tuginedes seejuures VÕS § 1047 lg-le 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib 5(7)
2-22-1081 kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Hageja arvates avaldas kostja hagi esitamise ajal kättesaadavas artiklis tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotati hageja arvates tema au ja kahjustati tema mainet. Kohtud jätsid hagi rahuldamata, leides, et hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 1 kohane aegumistähtaeg ehk kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sõltumata lõikes üks sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet tuleks käsitada muud liiki nõudena, kui kahjunõue. Sellise nõude aegumistähtaeg peaks hageja arvates TsÜS § 149 (seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg) järgi olema kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Kolleegiumi arvates leidis ringkonnakohus õigesti, et VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 kohane aegumistähtaeg (kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest). VÕS § 1047 lg 4 paikneb VÕS-i 53. peatükis, mis kannab pealkirja „Kahju õigusvastane tekitamine“, mistõttu on õigustatud kohaldada sellest sättest tulenevale nõudele TsÜS § 150 kohast aegumistähtaega ehk deliktiliste nõuete kohta käivat aegumise erinormi. Kolleegiumi arvates on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi, ning hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest piisavalt pikk aeg, mille jooksul isik saab astuda samme nõudmaks tema kohta avaldatud valeandmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamine ei sõltu sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kannatanu peab tõendama üksnes seda, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (vt selle kohta RKTKm 01.12 2021, 2-15-18661/52 p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodu omakorda õigustab selliste nõuete suhtes lühema aegumistähtaja kohaldamist võrreldes TsÜS §-s 149 viidatud aegumistähtajaga.
12.VÕS § 1047 lg 4 kohase ebaõigete andmete parandamise või ümberlükkamise nõude kõrval võib hageja esitada VÕS § 1055 lg 1 alusel kohtule taotluse keelata kostjal avaldada õigusvastaselt hageja kohta valeandmeid. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Nimetatud sätte alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047/101, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude esitamine eeldab, et tegemist on kestva rikkumisega. Kui isiku kohta avaldatakse valeandmeid, on tegemist aga ühekordse avaldamisega. Hageja esitas nõude üksnes
6(7)
2-22-1081 ebaõigete andmete ümberlükkamiseks konkreetse avaldamise aspektist ega teinud menetluses usutavaks, et kostja soovis tema kohta avaldada uusi artikleid.
13.Riigikohus on varem selgitanud, et juhul, kui hageja esitab kostja vastu üksnes tuvastushagi, milles palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja head nime (TsMS § 368 lg 1), ei saa kohus muude eelduste täidetuse korral keelduda sellise tuvastushagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 19.2). Tuvastushagi esitamise õigust ei ole aga juhul, kui isik ei saa esitada sooritusnõuet nt põhjusel, et see on aegunud. Kui isikul on sooritushuvi, tuleb esitada sooritushagi. Hagejal ei ole vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õiguslikku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldus on vastava õigussuhte tuvastamine (RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10). Eelnevast tulenevalt jätsid kohtud õigesti hageja nõude ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks läbi vaatamata.
14.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
15.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 41,5 tundi tunnihinnaga 140-160 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kokku palub kostja mõista hagejalt välja 5860 eurot. Kolleegium leiab, et kostjate esindaja tunnitasu on asja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud, kuid kostjate lepingulise esindaja toimingute maht on põhjendatud osaliselt. Arvestades kassatsioonimenetluse piire (TsMS § 688 lg-d 3–6) ja kassatsioonkaebuses esitatud tõendusliku iseloomuga ja uute väidete hulka, peab kolleegium kassatsiooniastmes asjakohastele õigusküsimustele vastamiseks piisavaks toimingute mahuks 9 tundi, millest vastavalt menetluskulude nimekirjale on 2,5 tundi tunnihinnaga 160 eurot ning 6,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot, kokku 1310 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud 1310 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
16.Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.