Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-1081
Kohtuasi
X hagi Delfi Meedia AS-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja Delfi Meedia AS (endine ärinimi AS Ekspress Meedia, registriood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11. aprilli 2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081 muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 21. jaanuaril 2022 (täpsustatud 3. veebruaril 2022) Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i (endise ärinimega AS Ekspress Meedia, kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks. Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged ja au teotavad faktiväited. Juhul, kui kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet ei rahulda, palus hageja tuvastada, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avaldati 26. jaanuaril 2012 ajalehes Eesti Ekspress artikkel „X luuletas endale prominentse eluloo“ (artikkel). Artikli juures avaldati ka hageja foto. Artikkel on käesoleva ajani kättesaadav Eesti Ekspressi veebilehel. Veebilehel avaldatud artikli pealkiri on „X mõtles endale prominentse eluloo välja“. Artiklis tsiteeritakse veebilehel www.nikolai.ee avaldatud hageja elulugu, milles oli kirjutatud, et hageja on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist, tal on töökogemus peaministri Y nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Artiklis nimetatakse eluloos avaldatut tõele mittevastavaks ja luuletamiseks, millist seisukohta justkui toetavad Tallinna linna, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Keeleinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajate ütlused, et hageja ei ole nendes asutustes töötanud. Seejuures ei ole hageja oma eluloos väitnud, et ta on nimetatud asutustes töötanud, vaid et hagejal on vastavate asutustega seotud töökogemus. Hageja leiab, et kostja on artiklis avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet. Kostja on vaidlusaluses artiklis avaldanud, et hageja on valetaja, kes on esitanud oma eluloos valeandmeid. Kostja ei pöördunud hageja poole, et saada artiklis avaldatud asjaolude kohta hageja selgitusi ega kontrollinud piisava hoolsusega artiklis avaldatud väiteid. Hageja sai artiklist teada alles 2020. aastal kohtumenetluse käigus, kus vastaspool viitas veebilehel Vikipeedia (Vikipeedia) avalikult kättesaadavale infole hageja kohta. Hageja kontrollis esitatud viidet, mille tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini „X“, mis viitas vaidlusalusele artiklile. Hageja ei jälginud järjepidevalt Eesti meediaväljaandeid ega otsinud enda kohta avaldatud artikleid ja uudiseid, mistõttu ei olnud ta enne viidatud kohtumenetlust artikli avaldamisest teadlik. Kostja põhjendused, miks hageja oleks pidanud vaidlusalusest artiklist teada saama selle ilmumise ajal, on meelevaldsed ja tõendamata. Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb vajaduses tuvastada kostja õigusrikkumine juhul, kui hageja esitatud sooritusnõue jääb rahuldamata seetõttu, et see on aegunud. Artiklis avaldatud andmete ebaõigsuse ja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et ta saaks paluda artikli kasutajatel korrigeerida tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid. Seega on hagejal õiguslik huvi ka juhul, kui hageja ei saavuta kohtuotsusega vaidlusaluste andmete ümberlükkamist.
Hageja nõuded ei ole aegunud. Aegumise hindamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 või § 150 lg-t 3, mille kohaselt aegub õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus kohaldada aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et ta sai vaidlusaluse artikli ilmumisest teada alles 2020. aastal. Hageja on avaliku elu tegelane ning aktiivne ühiskonnategelane, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei saanud artiklist teada selle ilmumise ajal. Kostja leiab, et hageja nõuded on tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 aegunud. Hageja on avalikul veebilehel www.nikolai.ee avaldanud üldsusele, et tal on töökogemus peaminister Y nõuniku ametis, Sotsiaalministeeriumis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sisekaitseakadeemias, Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning et ta on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist. Kostja on neid väiteid käibes vajaliku hoolsusega kontrollinud ning tuvastanud, et väited on kas kõik või suuremas enamuses valed. Sellest tulenevalt on kostja teinud ka järelduse, mis kajastub vaidlusaluses artiklis („X luuletas endale prominentse eluloo“ ja „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ ning „Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.”). Seega ei ole kostja hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja esitas 12. oktoobri 2022 seisukohas taotluse hageja tuvastusnõude läbivaatamata jätmiseks õigustatud huvi puudumise tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30. detsembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata ning ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja sooritusnõudena esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue aegunud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul kohaldub TsÜS § 150, kuna poolte õigussuhte saab kvalifitseerida kahju õigusvastaseks tekitamiseks. Hagi kohtusse esitamise ajaks ei olnud möödunud artikli avaldamisest TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud kümneaastane tähtaeg. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendite põhjal on võimalik asuda seisukohale, et hageja oli teadlik vaidlusaluse artikli ilmumisest vähemalt 23. veebruaril 2012, s.o ajal, kui ta andis konkreetsed suunised vaidlusaluse artikli osas hagi esitamiseks. Seega sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 23. veebruaril 2012. Kuivõrd hagi on kohtusse esitatud
21.jaanuaril 2022, on hageja sooritusnõue TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja ületamise tõttu aegunud. Aegumise peatumist ja katkemist maakohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et hageja on esitanud tuvastusnõude esemena sama nõude, mis on esitatud sooritusnõudena. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes veenvalt põhistanud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud, kuna tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud. Seega tuleb hageja tuvastusnõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuivõrd vaidlustatud otsusest ei selgu, miks tuleb aegumist puudutavas küsimuses kohaldada TsÜS § 150, mitte aga TsÜS § 149. Hageja on põhjendanud, miks VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet ei ole võimalik mõista kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, kuid maakohus ei ole hageja käsitlust analüüsinud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude aegumise hindamisel tuli kohaldada TsÜS § 150. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, vaid on nõudnud kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille esitamiseks ei ole oluline, kas kostja on õigusvastaselt käitunud või kas ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale kahju tekitatud. Ka kostja on nõustunud hageja seisukohaga, käsitades hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõuet mittevaralise kahju heastamise meetmena. Heastamine ei ole aga kahju hüvitamine. Kuna praegusel juhul tuleb hageja nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149, siis ei ole ka oluline, millal hageja artiklist teada sai. Maakohus on hageja tuvastushuvi nõude lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust, jättes vaidlustatud otsuses hageja väited analüüsimata. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 368 lg-t 1, kui leidis, et hagi aegumise tõttu on lõppenud ka hageja tuvastushuvi. Hageja on selgitanud, et hagejale on õigussuhte tuvastamine vajalik selleks, et ta saaks kohtuotsuse alusel nõuda Vikipeedias teda puudutavate ebaõigete andmete muutmist. Hageja ei saa nõuda Vikipeedialt andmete ümberlükkamist, kuna seal üksnes refereeritakse allikaid ja neis sisalduvat infot. Asjaolu, et hageja sooritusnõue kostja vastu võib olla aegunud, ei tähenda, et hageja ei saaks kasutada kohtulahendit artiklile tehtud viite kustutamiseks või täiendamiseks Vikipeedias. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue kostja vastu andmete ümberlükkamiseks on aegunud ning kas hagejal on tuvastusnõude – kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid – esitamiseks õiguslik huvi. Maakohus leidis, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud ning tuvastusnõue tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium hindab maakohtu järelduse kontrollimisel esmalt seda, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud (I) ja hindab seejärel, kas hagejal on ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise vastu õiguslik huvi (II). Lõpetuseks jaotab kolleegium menetluskulud. I
8.Maakohus leidis, et andmete ümberlükkamise nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 järgi ning tegemist on kahju õigusvastase tekitamise nõudega, mille aegumistähtaega reguleerivad TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. Kolleegium ei nõustu hageja
apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Maakohus on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsÜS § 150 lg-t 1 (nõude aegumistähtaeg on kolm aastat kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamisest). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
8.1.Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse artikli ilmumisest teadlik hiljemalt
23.veebruaril 2012, mistõttu on hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mis esitati kohtusse 21. jaanuaril 2022, aegunud (maakohtu otsuse p 6.3). Maakohtu tuvastatud asjaolusid ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja leiab jätkuvalt, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole olemuselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, kuna selle kohaldamise eelduste hulgas ei ole õigusvastasust ega kahju. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
8.2.Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda avaldajalt andmete ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Maakohtu seisukohta, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, kinnitab sätte asukoht kahju õigusvastase tekitamise VÕS 53. peatükis. Kolleegiumi hinnangul on sellise nõude hõlmamine TsÜS §-ga 150 põhjendatud, kuna ei ole mõistlik kahju tekitanud teo toimepanemisest ja selle põhjustajast teadlikul kannatanul võimaldada esitada sellele teole põhinevaid andmete ümberlükkamise nõudeid ka veel pärast kolme aasta möödumist. Seda põhimõtet, et TsÜS § 150 hõlmab ka VÕS § 1047 lg 4 järgselt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või parandamise avaldamiseks, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest, toetab ka õiguskirjandus (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2023, koost. P. Varul jt, § 150, komm 3.1.1.b). Ka olemasolevas kohtupraktikas pole siiani asutud teistsugusele seisukohale. II
9.Maakohus hindas hageja põhjendusi tuvastusnõude esitamisel õigusliku huvi kohta ning leidis, et kuna hagi ese nii tuvastus- kui ka sooritusnõude puhul on sama ning tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud, siis on hageja õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud (maakohtu otsuse p 6.5). Kolleegiumi hinnangul on maakohus oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsMS § 368 lg-t 1 ja § 423 lg 2 p 2. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
9.1.Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ning maakohus on neid otsuse tegemisel arvestanud. Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Tuvastushuvi puhul õigusliku huvi olemasolu ei eeldata, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud välja tooma. Maakohus tegi esmalt kindlaks, kas hagejal saab olla õiguslikku huvi, seejärel leidis, et esitatud põhjendused ei ole piisavad tuvastusnõude menetlemiseks (vt ka maakohtu 7. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, mille kohaselt andis maakohus hagejale täiendava tähtaja tuvastusnõude põhjendamiseks; II kd, tl 64). Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Erinevalt TsMS § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).
9.2.Esmalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud. Asjaolu, kas tegemist on ebaõigete andmetega, peaks kohus kontrollima õiguskaitsevahendi (nt ebaõigete andmete ümberlükkamine või kahju hüvitamine) kohaldamisel (vt nt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Hageja tuvastushuvi põhjenduseks ei saa olla tema sooritusnõude võimalik aegumine (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 13.3). Kui sooritusnõue on aegunud, siis ei ole hagejal võimalik tuvastusnõude kaudu saada paremat õiguslikku seisundit. Olgu ka märgitud, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 1 tähenduses Vikipeedias avaldatud andmete avaldajaks. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Hageja ei tugine sellele, et Vikipeediale edastas andmeid kostja (vt praeguse otsuse p 9.3). Hageja soovib kohtuotsust, millega tuvastatakse kostja faktilise käitumise õigusvastasus, kasutada muus õigussuhtes. Sellest võib omakorda järeldada, et tegelikult ei ole hagejal tuvastushuvi kostja suhtes. Tuvastushuvi eeldab, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hageja nõue sellisele eeldusele ei vasta ning seetõttu tuleb eitada tuvastushagi esitamise õigust kostja faktilise käitumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
9.3.Teiseks ei saa kolleegium nõustuda hageja väitega, et tuvastusnõude rahuldamise kohtuotsusel on praktiline väljund – hageja saab kohtuotsust oma õiguse realiseerimise huvides kasutada Vikipeedias avaldatud andmete muutmiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on esitanud Vikpeediale taotluse andmete muutmiseks ning et sellest on keeldutud. Pooled on eri meelt selles, kuidas toimub Vikipeedias andmete ümberlükkamine või muutmine. Vikipeedia defineerib ennast kodulehel kui paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke (avalikult kättesaadav https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia). Pooled on üksmeelel selles, et igaüks võib Vikipeedias andmeid muuta, kuid hageja väidab lisaks, et muudatuse tegemist kontrollib administraator ning kui puudub viide allikale, nt kohtuotsusele, siis muudetakse andmed algsele kujule tagasi. Kolleegium leiab, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tal on vaja just kohtuotsust Vikipeedias kostja avaldatud artiklile viite kustutamiseks või täiendamiseks.
9.4.Lisaks ei nõustu kolleegium hagejaga ka selles, et tuvastushagiga on tal võimalik saada rehabiliteeritud või hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kuna tuvastushagi puhul peab lähtuma õiguskaitsevajadusest, siis TsMS § 368 lg 1 tõlgendusega ei saa minna nii kaugele, et tuvastushagi esitamise õigus tekib iga materiaalõigusliku vajaduse korral, kui ühtki teist hagi tuvastushagi asemel esitada ei saa. Menetluskulude jaotus
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
11.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.