Vene-Balti Sadam OÜ hagi Evir Shipping Company Ltd ja Nordic Shipping Group AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vene-Balti Sadam OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Vene-Balti Sadam OÜ (registrikood 10669603, asukoht Kopli 103, Tallinn), esindaja adv Andres Aavik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Evir Shipping Company Ltd (registri number C39687, asukoht 198, Old Bakery Street, Valetta, Malta), esindaja adv Iivi Otto Kostja Nordic Shipping Group AS (registrikood 11281485, asukoht Sõpruse pst. 159A, Tallinn), esindaja adv Kai Amos
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. mai 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
23.08.2007 esitas Vene-Balti Sadam OÜ Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt saabus 08.11.2006 laev FIONA hagejale kuuluvasse sadamasse. Laeva FIONA seismise eest oli hagejal tekkinud kaimaks, mis tulenevalt laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 74 lg 1 p 4 on merivõlg ning mis lõppes laeva sundenampakkumise tulemusel. Hageja leiab, et laeva
sundenampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi ning palub tunnistada kehtetuks 04.06.2007 toimunud enampakkumise täiteasjas nr 008/2006/1237 ja jätkata täitemenetlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel.
2.Hageja sai enampakkumisest teada 14.08.2007. LAÕS § 87 lg 1 p 3 järgi tuleb sundenampakkumisest teatada teadaolevatele merivõlaga tagatud nõude omanikele. Merivõlaga tagatud nõude omanik on täitemenetluse osaline TMS § 5 lg 1 mõttes, kellele TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur kätte toimetama vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti otsused kohtutäituri tegevusest peale tsiviilkohtumenetlusele vastavat menetlusdokumentide kättetoimetamist. Kohtutäitur seda ei teinud, mis on käsitletav TMS nõuete olulise rikkumisena ja toob kaasa enampakkumise tühistamise. Kohtutäiturile oli teada laeva asukoht, kuid ta ei teavitanud hagejat laeva arestimisest ega sundenampakkumisest seaduses sätestatud korras. Sundenampakkumise teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei võta ära asjaosalise õigust saada õigeaegselt teavet kõigi täitetoimingute kohta. Kohtutäitur on rikkunud oluliselt seadust merivõlaga tagatud õiguste väljaselgitamisel ja nendest teatamisel. Kohtutäitur pidi välja selgitama, kas laeval lasuvad merivõlad, kuna lähtuvalt LAÕS § 72 lg 3 ei kanta merivõlga laevakinnistusraamatusse. LAÕS § 87 lg 3 tulenevalt peab enampakkumise kuulutuses sisalduv ettepanek õigustest teatamiseks sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele. Kohtutäitur ei ole järginud kethivate rahvusvaheliste kokkulepetega ettenähtud laeva sundmüügi korda. Rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni (koostatud 06.05.1993 Genfis, edaspidi konventsioon) art 11 lg-te 1, 2 ja 3 järgi peab enne laeva sundenampakkumist osalisriigi pädev asutus tagama, et sundenampakkumise teade saadetakse merivõlgade pidajatele. Nimetatud teade peab olema kirjalik ning see edastatakse tähitud postiga või elektrooniliselt või muul sobival viisil, mis võimaldab teate vastuvõtmist kinnitada. Ainult pärast sellise kirjaliku teate saatmist tuleb vastav teade sundenampakkumist korraldavas riigis avaldada ajakirjanduses või teistes väljaannetes. Hageja ei saanud kohtutäiturilt mitte ühtegi teadet, mis on ette nähtud seadustes ja nimetatud konventsioonis.
3.Kohtutäitur andis alusetult välja õiendi et kõik koormatised on kustutatud. Tulenevalt LAÕS § 93 lg 2 kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, kustutatakse kohtutäituri väljastatud tõendi alusel kõi koormatised eeldusel, et sundenampakkumisest on nõuetekohaselt teavitatud kõiki õigustatud isikuid. Vastavalt konventsiooni art 12 lg-le 1 lõppevad kõik laeval lasuvad koormatised ainult juhul, kui sundenampakkumine toimub seaduste ja konventsiooni art 11 ja 12 kohaselt. Seega ei saa lugeda hageja merivõlga kustutatuks, arvestades kohtutäituri poolt enampakkumise korraldamisel toimunud seaduserikkumisi ja nõuetekohaselt kõigi õigustatud isikute enmpakkumisest teavitamata jätmist.
4.Hageja leiab, et enampakkumise läbiviimise menetluse puudused annavad alust kahelda kohtutäituri erapoolikuses enampakkumise läbiviimisel. TMS § 9 lg 1 p 6 keelab kohtutäituril sellisel juhul täitemenetlust läbi viia.
5.01.10.2007 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjatena Evir Shipping Company Ltd ja Nordic Shipping Group AS.
6.23.04.2008 kohtuistungil loobus hageja hagist kohtutäitur Mati Kadaku vastu ning nimetatud kostja vastu lõpetas kohus menetluse 02.05.2008 määrusega. Kostjate vastuväited
7.Kostja Evir Shipping Company Ltd hagi ei tunnistanud. Hagi esemeks on nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja täitemenetluse jätkamiseks. Sellist nõuet ei saa esitada kostja vastu. Kostja ostis laeva enampakkumisel. Hagejal ei saa kostja vastu seoses
enampakkumisega olla ühtegi nõuet, kuna TMS § 223 lg 2 kohaselt saab AÕS § 80 või alusetu rikastumise sätete alusel nõude esitada ainult isik, kellelt laev sundvõõrandati. Ainus nõue, mida saaks TMS § 223 lg 2 alusel esitada ostja vastu, on asja väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel või alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja pole kunagi olnud laeva omanik mistõttu ei saa tal omandit laeva suhtes tekkida ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjel. Kuna hageja ei ole ühelegi AÕS § 80 või alusetu rikastumise sätete aluseks olevale asjaolule tuginenud, siis ei ole Evir Shipping Company Ltd õige kostja.
8.Kostja Nordic Shipping Group AS hagi ei tunnistanud, leides, et ta ei ole enampakkumisega seotud. Menetluse edasine käik
9.07.03.2008 esitas hageja kohtule hagi muutmise avalduse, milles palus kostjatelt välja mõista laeva sadamas seismisega tekkinud võlgnevuse: kostjalt Nordic Shipping Group AS põhivõlg 116 379, 25 krooni ja kostjatelt solidaarselt põhivõlg 248 536, 38 krooni ning lisanduv viivis. Kohus leidis, et nimetatud avaldusega on muudetud nii hagi alust kui ka eset ning uus hagi määrati 18.03.2008 määrusega iseseisvaks menetluseks tsiviilasjana nr 2-08-10129 (kd II, t lk 589-591). Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja nõuab TMS § 223 lg 2 p-st 2 tulenevalt enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja täitemenetluse jätkamist. Vaidlustamata asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Mati Kadak 15.12.2006 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu avalduse alusel võlgnikule Fiona Shipping Company Ltd kuuluva laeva FIONA. Kordusenampakkumisel müüdi laev 04.06.2007 Evir Shipping Company Ltd-le (kd I, tlk 45-49). Täitemenetluse jätkamise nõudeõigus on tulenevalt TMS § 223 lg 2 p 2 sissenõudjal. Hageja ei olnud täiteasjas nr 008/2007/982 sissenõudjaks.
11.Hageja loobus nõudest kohtutäituri vastu ning kohus lõpetas kohtutäituri suhtes menetluse. Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Täitemenetluse jätkamist saab nõuda üksnes kohtutäiturilt, kes korraldab täitedokumentide täitmist. Seetõttu jättis kohus õigusliku hinnangu hagis toodud enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise asjaoludele ja esitatud tõenditele andmata. Hagi rahuldamata jätmisel jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palus kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti 18.03.2008 määrusega hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest käesolevas tsiviilasjas ning eraldas iseseisvaks menetluseks. Samuti ei andnud kohus hagejale võimalust nimetatud määruse peale kaebuse esitamiseks.
13.Maakohus tegi otsuse nõude osas, mida hagejal ei ole. Kohtuotsuses märkis kohus, et hageja nõuab täitemenetluse jätkamist. Tegelikult hagejal sellist nõuet asjas ei ole. Tulenevalt TsMS § 376 lg-le 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. TsMS § 376 lg 4 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2 hagi ese on hageja nõue ja hagi alus on faktilised asjaolud. Hageja haginõude aluseks kostjate vastu nii enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kui rahalise nõude puhul seoses tasumata kaimaksuga on asjaolu, et m/l FIONA seisis
ajavahemikul 08.11.2006 kuni 02.10.2007 hageja sadamas ega tasunud kaimaksu, mis on merivõlg. Seega hageja nõude - tasumata kaimaksu saamiseks – puhul on muutunud vaid hagi ese, mitte aga hagi alus. Tulenevalt eeltoodust on maakohtu 13.05.2008 otsusega rikutud TsMS § 4 lg-t 2, mille järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vaidlustatud kohtuotsus on ebaseaduslik, kuna kohus on ise määranud hagi eseme, tehes otsuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Seega on kõik kohtuotsuse põhjendused asjakohatud.
14.Maakohus rikkus jämedalt asja läbivaatamise korda. 23.04.2008 kohtuistung viidi kohtu poolt läbi ilma asja sisulise arutamise ja kohtuvaidluseta. Sellega rikkus kohus TsMS §§ 399-402, mis näevad ette asja läbivaatamise korra kohtuistungil ja sellega rikkus kohus ka menetlusosaliste õigusi. Vastused apellatsioonkaebusele
15.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
17.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas oli hageja nõueteks enampakkumise kehtetuks tunnistamine ja täitemenetluse jätkamine, mille kohta tegi maakohus ka otsuse. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud nõuetest loobunud. Seda ei teinud hageja ka 23.04.2008 kohtuistungil, kuigi kohus tegi hagejale vastavasisulise ettepaneku (protokoll III kd tlk 5). Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus teinud otsuse nõude kohta, mida hagejal ei ole.
18.Hageja rahaline nõue kaimaksu saamiseks eraldati maakohtu 18.03.2008 määrusega (II kd tlk 589 - 591) iseseisvaks menetluseks õigesti. Maakohus leidis põhjendatult, et 07.03.2008 hagiavaldus ei ole hagi muutmise avaldus TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kuna hagejal ei ole õigust muuta samaaegselt nii hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid kui ka hagi eset. Ainuüksi sellest, et mõlemas hagiavalduses oli märgitud asjaoluna laev Fiona saabumine 08.11.2006 hageja sadamasse ja kaimaksu tasumata jätmine, ei piisa, et lugeda nii enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kui rahaline nõue esitatuks samal alusel. Nimetatud hagide aluseks olevad faktilised asjaolud on põhilises osas erinevad. 18.03.2008 määrus ei olnud TsMS § 660 lg 1 järgi edasikaevatav, kuna selle esitamine ei ole seaduse järgi lubatud ja määrus ei takista asja edasist menetlust. Hageja rahalise nõude menetlus jätkub eraldi tsiviilasjas nr 2-08-10129. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada tema õiguste rikkumist seonduvalt rahalise nõude eraldi menetlemisega.
19.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse üldsõnalise väitega, nagu oleks tsiviilasja kohtuistungil läbivaatamisel rikutud menetlusnorme määral, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, milliseid konkreetseid menetlusosaliste õigusi asja läbivaatamisel rikuti ja mil viisil mõjutasid rikkumised kohtuotsuse tegemist. Kohtuistungi protokollist (III kd tlk 4 – 6) nähtuvalt esitas hageja oma seisukohad selle kohta, millise nõude juurde ta jääb ning tal oli võimalus avaldada eelmenetluses avaldamata seisukohti. Hageja nõustus sisulise arutamise
lõpetamisega ega avaldanud soovi täiendada asja arutamist. TsMS § 402 lg 1 sätestatu kohaselt kuulab kohus kohtuvaidluse ära menetlusosalise soovil. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks sellist soovi avaldanud.
20.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.