Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. september 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-2478
Tsiviilasi
Ulvi Mäesalu hagi Viljandi Linnavalitsuse distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ulvi Mäesalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Ulvi Mäesalu (isikukood XXXXXXX) Vastustaja (kostja)- Viljandi linn (registrikood 75005222), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 12. märtsi 2008. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes Ulvi Mäesalu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
vastu
Tartu
võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Ulvi Mäesalu esitas Tartu Maakohtule hagi distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks.
Viljandi
Linnavalitsuse
vastu
Hagiavalduse kohaselt määras Viljandi Kunstikooli direktor Toomas-Vahur Lihtmaa 20.06.2006 Ulvi Mäesalule distsiplinaarkaristusena noomituse. 21.06.2006 kirjutas hageja direktori käskkirjale vastuväite. 20.10.2006 pöördus hageja distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks Viljandimaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni. Viljandimaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 13.12.2006 otsusega töövaidlusasjas nr 2093/9.13-02 lõpetati menetlus aegumise tõttu. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 20.12.2006. Hageja leidis, et tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-st 11 lg 2 on rikutud töötajate distsiplinaarkaristuse seadust, sest Viljandi Kunstikooli direktori käskkirjal puudub süüteo toimepaneku aeg ning faktid õpilaste korduva mitterahuldava käitumise kohta. TDVS § 6 lg 1 ja § 11 lg 2 on aluseks hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ning ebaseaduslikult määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Viljandi Linnavalitsus vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi aegunud, kuna tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg-st 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud ITLS § 6 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud juhul (töölepingu lõpetamise vaidlustamise või palga maksmise nõudes). TDVS § 23 lg 1 kohaselt töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest.
Tartu Maakohus luges 12. märtsi 2008 otsusega hagi aegunuks ning jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud ITLS § 6 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud juhul. TDVS § 23 lg 1 sätestab, et töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. TDVS § 23 lg 1 kohaselt töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Hageja ei ole nimetanud asjaolusid, mis takistasid tal hagi õigeaegselt kohtule esitamist. Seega tuleb kohaldada hagi aegumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 449 lg 3 tulenevalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS U. Mäesalu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega lugeda hagi esitatuks tähtaegselt ning menetleda tsiviilasja sisuliselt. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta SA TÜK Silmakliiniku teatise hagejale esmaabi korras SA TÜK Silmakliinikus 05.08.2006 tehtud silmaoperatsiooni kohta.
Hagi esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel, kuna silmaoperatsiooni tõttu ei olnud hagejal võimalik arvutiga töötada ning varem esitada järgmisi olulisi tõendeid: 1) töövõimetuslehe koopia 12.05.2006 kuni 17.05.2006 ning 04.10.2006 kuni 06.10.2006; 2) ajalehe Sakala artikkel, mis tõendab, et distsiplinaarkaristuse määramise koosolekut ei toimunud; 3) Viljandi Linnavalitsuse teatis; 4) hageja abikaasa Ants Mäesalu surmatunnistuse koopia; 5) Viljandi Kunstikooli direktori ja hageja vahel 26.09.2005 sõlmitud tööleping nr 5; 6) Viljandi Kunstikooli õpetaja ametijuhend; 7) kriminaalmenetluse lõpetamise määrus; 8) psühholoog Ene Raudla arve hageja poja Ants-Oskar Mäesalu psühholoogilise nõustamise kohta. Viljandi Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti kohaldanud hagi aegumist. TDVS § 23 lg 1 kohaselt töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Vastavalt TDVS §-le 13 on distsiplinaarkaristus kustunud kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvetes karistuse määramise päevast määratud uut distsiplinaarkaristust. Hagejale määrati distsiplinaarkaristus 20.06.2006 ning hageja tööleping on koondamise tõttu lõppenud 16.03.2007. Seega on hageja karistus kustunud.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on oma lõppjärelduselt õige ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi aegumise küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada TDVS § 23 lg 1 sätestatud ühekuulist aegumistähtaega ning et hageja on nimetatud tähtaja mööda lasknud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsÜS §-dest 142 lg 1 ja 143 ei saa hageja enam taotleda kohtus oma rikutud õigustele kaitset, kui hagi on aegunud ja kostja on sellele kohtumenetluses viidanud. Käesoleval juhul ei esine ka asjaolusid, millised toonuksid kaasa hagi aegumise peatumise või katkemise TsÜS §-de 158-169 järgi. Põhjendatud ei ole apellandi väited, mis seonduvad temal esinenud mõjuvate põhjustega aegumistähtaja möödalaskmisel, ning tema taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 näeb ette võimaluse ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaega. TDVS § 23 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kohtusse (töövaidlust lahendavasse organisse) pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Kuna hagi aegumise tähtaega ei ole võimalik ennistada, siis ei oma hagi aegumise küsimuse lahendamisel õiguslikku tähtsust ka see, millistel põhjustel hageja ei olnud suuteline esitama õigeaegselt töövaidluskomisjonile avaldust talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise kohta, ning kohus ka ei pidanud andma hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Maakohus on oma põhjendustes küll ebaõigesti viidanud sellele, et hageja ei ole nimetanud asjaolusid, mis takistasid tal töövaidluskomisjonile avaldust õigeaegselt esitamast, kuid see ei ole viinud maakohut asja ebaõigele lahendamisele. Põhjendatud ei ole ka apellandi need väited, et maakohus ei ole otsitud põhjustel asja sisuliselt arutanudki ning et aegumise küsimuse pidanuks maakohus lahendama sisuliselt kohe pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Nagu eespool on märgitud, ei saa hageja tulenevalt TsÜS §-dest 142 lg 1 ja 143 hagi aegumise korral taotleda enam oma rikutud õigustele kaitset. TsMS § 449 lõikes 3 sätestatakse, et kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise
kohaldamise taotluse suhtes, ning kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Nimetatud regulatsioonist ei tulene, et kohus peab võtma hagi aegumise osas vaheotsusega seisukoha kohe või mingi mõistliku aja jooksul pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus saab TsÜS §-st 143 tulenevalt asuda hagi aegumise küsimust lahendama menetluse kestel siis, kui hageja on esitanud kohtule taotlused aegumise kohaldamiseks ning selles osas vaheotsuse tegemiseks. Asjaolu, et käesoleval juhul on maakohus teinud vaheotsuse aegumise küsimuses ca 1 aasta hiljem kostjalt vastava taotluse saamist, võib olla maakohtule küll menetluskorralduslikult etteheidetav, kuid see ei saa tuua tagajärjena kaasa olukorda, kus aegumist ei saaks enam kohaldada ning kohus ei saaks teha TsMS § 449 lõikes 3 sätestatud vaheotsust. Kuna käesoleval juhul tuvastas maakohus vaheotsusega, et hagi on aegunud, siis puudus maakohtul tulenevalt TsMS § 449 lg 3 alus asuda hindama hageja nõude sisulist põhjendatust. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.