Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.augustil Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-9374
Tsiviilasi
AL`i hagi EL`i vastu nõudes tunnistada AL EL ́i ainupärijaks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AL, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Hageja esindaja: advokaat Ants Nõmmik Kostja: EL, isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
07.augustil 2008.a. kohtuistungil
Rahuldada hagi. Tunnistada AL xxxxx xxxxxxx xxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) ainupärijaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud 17.augustil 1974.a. abiellusid EL (xxxxxxxxxxxx) ja LL (xxxxxxxxxxxx) ning xx.xx.xxxx.a. sündis neil poeg AL (xxxxxxxxxxxx). 03.aprillil 1993.a. andis OÜ Estonia välja L L’ile osatähe nr 20256 väärtuses 34 161.00 krooni. 10.veebruaril 1995.a. ostis EL korteri xxxxx xxxxxxxx xx xxx. Nimetatud korterisse asusid elama EL ja AL ning viimane elab seal tänaseni. 10.oktoobril 1995.a. suri LL. 26.märtsil 1996.a. tegi LL õde EL (sündinud
xx.xx.xxxx a.) avalduse LL pärandi vastuvõtmiseks seaduse järgi. Avalduses kinnitab kostja EL, et vend LL testamenti ei teinud, pärandvaraks on tööosak Estonia kolhoosi (praegune osaühing) varas ning peale avaldaja teisi TsK §-s 536 nimetatud pärijaid ei ole. 19.aprillil 1996.a. väljastas notar Ene Nuka seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (pärimistoimik nr 172-1996), kus notar tõendab, et LL kogu vara pärijaks on tema õde EL ja et pärandvara, mille peale on tunnistus välja antud, koosneb korterist nr x xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxx, koos 1⁄4 mõttelise osaga kuurist ja kaevust ning OÜ Estonia osatähest nr 20256 jääkväärtusega 30 161.00 krooni. 21.juulil 2007.a. suri EL, AL’i ema. 05.septembril 2007.a. esitas AL notar Anu Nool’ele avalduse ema, EL, päranduse vastuvõtmiseks. 12.septembril 2007.a. avaldas notar Anu Nool pärimisteate Ametlikes Teadaannetes, andes pärijatele avalduse esitamise tähtaja 23.november 2007.a. 14.septembril 2007.a. kirjaga nr 842 teatas notar Anu Nool AL’ile, et EL pärandi vastuvõtmise kohta saab notar pärimistunnistuse väljastada alates 26.novembrist 2007.a. ning kuna EL abielus LL kuni viimase surmani 10.oktoobril 1995.a., seetõttu on kummalegi kuulunud vara nende ühisvara, s.h. ka xxxxxxxx xxx xxxxx asuv korter ning L L osa sellest korterist läheb üle tema pärijale EL’ile. Ülalesitatud asjaoludest nähtub, et LL’i vara pärimine toimus seaduse järgi, kuna LL ei jätnud testmenti. LL surma ajal (10.oktoobril 1995.a.) reguleeris seadusjärgset pärimist tsiviilkoodeks (TsK), mille § 536 lg 1 p 1 kohaselt olid esimese ringi pärijateks lapsed ja abikaasa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õed teise ringi pärijaiks. TsK § 536 lg 3 sätestab, et teise ringi pärijad kutsutakse seadusjärgsele pärimisele ainult siis, kui esimese ringi pärijad puuduvad või kui nad pärandit vastu ei võtnud. Eeltoodust järeldub, et LL seadusjärgseks pärijaks olid tema poeg AL ja abikaasa EL, kes kumbki päris 1⁄2 pärandvarast. Õde EL’il puudus pärimisõigus. TsK § 551 kohaselt tuli pärandi omandamiseks pärand vastu võtta. Pärija loeti pärandi vastu võtnuks ka siis, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loeti kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asunud (TsK § 551 lg 2 ls 2). Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et AL ja tema ema EL elasid pärandi avanemise ajal pärandvarasse kuuluvas korteris xxxxx xxxxxxx xxx. Nad jätkasid selles korteris elamist, selle valdamist ja valitsemist ka pärast LL surma. Järelikult tuleb lugeda nii AL kui ka EL pärandi vastuvõtnuks kogu ulatuses s.t. et A ja EL võtsid vastu järgmised pärandvarasse kuulunud asjad ja õigused: 1⁄2 korterist xxxxx xxxxxxx xxx, kummalegi 1⁄4 osas; korteri nr x xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx koos 1⁄4 mõttelise osaga kuurist ja kaevust, kummalegi 1⁄2 nimetatud varast; OÜ Estonia osatähe nr 20256 jääkväärtusega 30 161.00 krooni, kummalegi 1⁄2 nimetatud varast. Kuivõrd EL ei olnud esimese ringi pärija ja tegelikud pärijad A ja EL võtsid pärandvara vastu, puudus EL’il õigus pärida ja pärandvara vastu võtta. Sellest hoolimata esitas ta pahauskselt pärimisavalduse notar Ene Nuka’le, mille tulemusel notar Ene Nuka väljastas ekslikult EL’ile pärimistunnistuse. Eeltoodust järeldub, et korter nr x xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx koos 1⁄4 mõttelise osaga kuurist ja kaevust ning OÜ Estonia osatäht nr 20256 jääkväärtusega 30 161 krooni on EL’i ebaseaduslikus pahauskses valduses. Kuna EL ei ole nimetatud vara omandanud heauskselt, pole omand ka talle üle läinud. Kuna EL suri 21.juulil 2007.a. ja tema ainupärijaks on AL, siis peab EL kuulunud osa L L pärandist minema üle AL’ile.
AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest. PärS § 139 lg 2 kohaselt on pärijatel õigus nõuda asi välja ka heauskselt valdajalt, kellele pärimiseks mitteõigustatud isik on pärandvara andnud. PärS § 140 kohaselt võib isikult, kes on teadlikult esitanud notarile ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Siit tulenevalt on AL’il õigus nõuda enda tunnistamist ema EL ainupärijaks, õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist korterile nr x xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx ning OÜ Estonia osatähele nr 20256 jääkväärtusega 30 161.00 krooni, õigus nõuda nimetatud vara välja EL’i ebaseaduslikust valdusest ning omandiõiguse tunnustamist LL EL pärandatud 1⁄2 osale xxxxx xxxxxxx xxx asuvast korteriomandist. AÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxl asuva korteri nr x kohta kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande muutmist ja enda kandmist sisse omanikuna. AÕS § 65 lg 2 alusel õigus nõuda EL’i käsutusõiguse piiramiseks vastuväite kandmisest kinnistusraamatusse (korter x, xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx), kuni AL’i sissekandmiseni omanikuna. Hageja on lähtudes kostja seisukohtadest ja vastuväidetest eelistungil loobunud hagiavalduses esitatud nõuetest, täpsustades oma nõuet üknes xxxxx xxxxxxx xxx asuva korteri osas, paludes tunnistada ennast selle ainupärijaks. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta hageja nõuet osas, mis puudutab xxxxx xxxxxxx xxx asuvat korterit kinnitades, et ei ole seda osa varast soovinudki pärida, saades korteriomandi kuulumisest LL`i ja EL`i ühisvara hulka pärast hagi esitamist ning oma vastuses kohtule 30.juulist 2008.a. on ta avaldanud soovi pärandist loobuda AL`i kasuks (tl 49-51; 61-62). Ülejäänud hagi esemeks olevate nõuete osas on hageja esitanud vastuväited, kuid kuna hageja on nendest nõuetest loobunud, siis kohus nendel vastuväidetel ei peatu ning menetlus kuulub selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetamisele. Menetluse käik EL ei ole kohtuistungile ilmunud, paludes kohtul lahendada tsiviilasi tema osavõtuta, Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist TsMS § 414 lg 1 alusel. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kuna LL ei jätnud testamenti, siis toimus tema vara pärimine tema surma ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) järgi. TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgsel pärimisel esimese ringi pärijateks lapsed ja abikaasa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õed teise ringi pärijaiks. TsK § 536 lg 3 sätestab, et teise ringi pärijad kutsutakse seadusjärgsele pärimisele ainult siis, kui esimese ringi pärijad puuduvad või kui nad pärandit vastu ei võtnud. Eeltoodust järeldub, et LL seadusjärgseks pärijaks olid tema poeg AL ja abikaasa EL, kes kumbki päris 1⁄2 pärandvarast ning õde EL’il puudus pärimisõigus. TsK § 551 lg 1 kohaselt tuli pärandi omandamiseks pärand vastu võtta. TsK § 551 lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastu võtnuks ka siis, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loeti kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asunud. Hagiavalduse kohaselt elas AL ja tema ema EL pärandi avanemise ajal pärandvarasse kuuluvas korteris xxxxx xxxxxxx xxx ning nad jätkasid selles korteris elamist, selle valdamist ja valitsemist ka pärast LL surma.
Järelikult tuleb lugeda nii AL kui ka EL pärandi vastuvõtnuks korteriomandi xxxxx xxxxxxx xxx osas. Ometigi on LL`i õde, kostja EL, tunnistatud hagiavalduses toodud asjaoludel seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt LL`i kogu vara pärijaks (tl 10-11). EL suri 21.juulil 2007.a. ning PärS § 13 järgi on AL ainuke esimese ringi pärija, seega peab EL kuulunud osa LL pärandist minema üle AL’ile. Põhjendatud on hageja nõue AÕS § 80 lg 1 alusel, mille järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest. Ka on asjakohane viide PärS § 139 lg-le 2, mille kohaselt on pärijatel õigus nõuda asi välja ka heauskselt valdajalt, kellele pärimiseks mitteõigustatud isik on pärandvara andnud. PärS § 140 kohaselt võib isikult, kes on teadlikult esitanud notarile ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Kostja leiab, et mingit temapoolset pahausksust pole olnud ning alles pärast hagi esitamist sai ta teada, et korteriomand xxxxx kuulub LL`i ja EL`i ühisvara hulka, mida tal on õigus pärida. Kostja on sõnaselgelt teatanud, et ta ei soovi xxxx korteriomandit pärida ja võtab seega selles osas hagis õigeks. Seega kuulub hagi rahuldamisele osas, mis puudutab xxxxx xxxxxxx xxx asuvat korteriomandit ning AL tuleb tunnistada selle ainupärijaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on tegemist riigilõivuga, mis on senini tasumata ning mis tuleb TsMS § 179 lg 2 kohaselt kostjalt välja mõista riigi kasuks kohtu määrusega pärast antud lahendi jõustumist.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.