Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2008.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-21307 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1550/05)
Tsiviilasi
V T hagi L G vastu pärandvara osa tunnistamise ja kinnistusraamatus kande muutmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V T (isikukood xxx, elukoht xxx) L G (isikukood xxx, asukoht Narva-Jõesuu Hooldekodu, aadress xxx)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Jätta läbi vaatamata V T hagi L G vastu pärandvara osa tunnistamise ja kinnistusraamatus kande muutmise nõudes. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
Asjaolud 30.11.2005.a esitas V T kohtule hagi L G vastu pärandvara osa tunnistamise ja kinnistusraamatus kande muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja surnud A G poeg. Pärast ema surma jäi abikaasade ühisvara – korteriomand aadressil xxx ja aiamaatükk aadressil A/Ü Ivuška, xxx. A G abikaasa L T astus mainitud vara ainuisiklikku omandisse. Hageja palus tunnistada tema osa pärandvaras (korteriomand ja aiamaatükk), mis on jäänud pärast tema ema A G surma ning muuta kinnistusraamatus kanne, kinnistades hageja osa.
22.03.2005.a koostatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt surnud A G pärandavara, mis koosnes 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist Narva linnas Hariduse 28-49 ja 1⁄2 mõttelisest osast kinnistust Narva linnas AÜ Ivuška xxx, oli üle läinud tema abikaasale L G. Menetluse käigus selgus, et korter aadressil xxx oli müüdud 08.11.2005.a (seega enne hagi esitamist kohtule) 110 000 krooni eest. Selle kohta oli koostatud ostu-müügileping müüja L S, kes omandas korteri kinke teel, ja ostja I R vahel. Osa müügihinnast, summas 60 000 krooni oli kantud Rahandusministeeriumi kontole L G Narva-Jõesuu Hooldekodus ülalpidamiseks. Kohus saatis hagejale korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koopia ning palus esitada kirjalik arvamus. 30.01.2007.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse pärandvara osa tunnistamiseks (aiamaatükk aadressil Narva, a/ü Ivuška, xxx), kinnistusraamatus aiamaatüki Narvas, A/Ü Ivuška, xxx kohta kande muutmiseks, kinnistades hageja osa ja kahju 27 500 krooni nõudes. Hagiavaldus oli esitatud L G ja L G vastu. Hageja väidetel L.G ja L.Š petmistegevusega on hagejale tekitatud materiaalne kahju 27 500 krooni (1/4 osa 110 000 kroonist), mida hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt. 24.01.2008.a määrusega jättis kohus täiendatud hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 15 päeva hagi nõuete täpsustamiseks ja nõuetekohase hagiavalduse koos tõenditega ja selle ärakirjadega kostja jaoks esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kui hagejal on vaidlus päritud vara omandiõiguse üle, siis võib ta esitada hagiavalduse pärija vastu omandiõiguse tunnustamiseks pärandvara osale ja pärandvara jagamiseks. Hagiavalduses tuleks hagejal määrata temale kuuluva pärandvara osa. Kohus selgitas ka, et enne hageja omandiõiguse pärandvara osale tunnistamist ei saa lahendada teisi tekkinud vaidlusi (materiaalse kahju nõue), seega L S ei saa olla kostjaks. Kui hageja leiab, et L G pärandi vastuvõtmisel teadlikult esitas notarile ebaõiged andmed on hagejal õigus pärimisseaduse § 140 alusel esitada müüdud pärandvara arvel saadu väljanõudmiseks. Hageja lepingulise esindaja taotlustel kohus mitmel korral pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega, kuid korralikku hagiavaldust ega haginõuete täpsustamise avaldust kohtule esitatud ei olnud. 26.02.2008.a teatas hageja lepinguline esindaja, et alates 22.02.2008.a loobus ta V T esindamisest, kuna nad ei jõudnud kokkuleppele esinduse suhtes ja õigusabiteenuste osutamise lepingut ei ole sõlmitud. 07.04.2008.a määrusega keeldus kohus täiendatud hagiavaldust menetlusse võtmast. 07.04.2008.a saatis kohus hagejale kirja, milles selgitas hagi nõuete täpsustamise vajadust ja andis aega hagi nõuete täpsustamiseks ning täpsustatud nõuetega hagiavalduse kohtule esitamiseks. 05.06.2008.a hagejale saadetud kirjas andis kohus veel täiendavalt aega hagi
nõuete täpsustamiseks ning hoiatas, et kohtunõude täitmata jätmisel võib kohus TsMs § 423 lg 1 p 1 ja 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata. Viktor Timofejev ei ole kohtunõuet täitnud. Kohtule ta ei vastanud. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusest või et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Antud sätted on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohus leiab, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda. Kohus korduvalt palus hagejal täpsustada hagi nõudeid, selgitades talle, et esitatud nõudeid ei ole võimalik menetleda. Hageja ei täpsustanud haginõudeid, seega ei ole võimalik saavutada hageja õiguste ega huvide kaitsmise eesmärki ning käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 426 lg 1 hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitas kohtule hagi 30.11.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleerinud kohtukulude jaotamist hagi läbi vaatamata jätmise korral. Seega kohaldamise kuuluvad 01.01.2006.a jõustunud TsMS sätted. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.