1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2025 määrus osaliselt osas, millega kohustati Taavi Tsakuhhinit hüvitama menetlusabikulud täies ulatuses, ja teha selles osas uus määrus, millega vabastada Taavi Tsakuhhin menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest 70% ulatuses ja mõista Taavi Tsakuhhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 297 eurot ja 86 senti. Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2025 määrus ülejäänud osas muutmata.
Lõpetada Taavi Tsakuhhini (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.
Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses pärast PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.
3.3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) Saamata nõue Omega Invest OÜ (10866568) 1 952,03 € Bondora AS (11483929) 11 333,95 € B2 Impact OÜ (11542046) 6 980,72 € PlusPlus Capital AS (11919806) 994,43 € Aktiva Finance Group OÜ (10746479) 646,24 € Svea Finance AS (11200943) 1 898,12 € Kokku: 23 805,49 € Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3.4.Määrata pankrotihalduri Küllike Miti tasuks Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetluses 1000 eurot, millele lisandub käibemaks220 eurot, kokku 1220 eurot ja mõista see summa välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
Anda Taavi Tsakuhhinile (pankrotis) hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 992,88 eurot, sh käibemaks 179,04 eurot. Vabastada Taavi Tsakuhhin menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest 70% ulatuses ja mõista Taavi Tsakuhhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 297 eurot ja 86 senti. Taavi Tsakuhhinil tuleb tasuda 297,86 eurot nelja osamaksega järgmiselt: - 75 eurot 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest; - 75 eurot 60 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest; - 75 eurot 90 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest; - 72,86 eurot 120 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS), EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), kohustusliku viitenumbriga 99925700019047.
3.6.Pankrotihalduri tasust 227,12 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.
3.7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 992,88 eurot, sh käibemaks 179,04 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535. 3.8 Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. 2
3.9 Lõpetada Taavi Tsakuhhin (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes 17. aprillil 2023 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda Taavi Tsakuhhinit pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Jätta määruskaebusmenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MAAKOHTU MÄÄRUS
1.Tartu Maakohus lõpetas 25. juuni 2025 määrusega Taavi Tsakuhhini (võlgnik, määruskaebuse esitaja) pankrotimenetluse raugemise tõttu, ühtlasi lõpetas kohus kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Sama määrusega määras kohus kindlaks pankrotihalduri tasu ning andis võlgnikule selle osaliseks tasumiseks hüvitamiskohustusega menetlusabi 992,88 eurot (sh käibemaks) ning mõistis summa võlgnikult riigi kasuks välja. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole täitnud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ettenähtud kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega (FIMS § 47 lg 1). Kohtu hinnangul ei teinud võlgnik pankrotimenetluse ajal piisavalt pingutusi tööle asumiseks, vaid elas Töötukassa, kohaliku omavalitsuse ja lähikondsete toetustest ega panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisse. Võlgnik rikkus kohustust mitte varjata oma tulusid ja vara (FIMS § 47 lg 2), kui takistas pankroti väljakuulutamisele järgneva viie kuu jooksul pankrotihalduril teha vanemahüvitisest kinnipidamisi suunates maksed välisriigi krediidiasutuse kontole ja arveldades selle kaudu. Samuti on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve internetikasiinodes hasartmängude mängimisega – raisanud vara FIMS § 45 lg 3 p 4 mõistes, mis on FIMS § 49 lg 5 teise lause järgi alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Maakohus märkis, et menetluse ajal on võlgnikul õigusrikkumiste tõttu tekkinud juurde uusi rahalisi kohustusi suuremas summas, kui ta on pankrotivõlausaldajate nõudeid täitnud. Seetõttu lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 49 lg 8 alusel ja keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotihalduri tasu katmiseks täies ulatuses ja pankrot kuulutati välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määras kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Kuna kohus lõpetas menetluse jättes võlgniku vabastamata täitmata jäänud kohustustest, tuleb võlgnikul FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 alusel riigile menetlusabi kulu hüvitada täies ulatuses.
3
MÄÄRUSKAEBUS
2.Võlgnik esitas 9. juulil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlust jätkata ning mitte kohustada teda hüvitama menetlusabi kulu. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole maakohus arvestanud, et võlgnik kasvatab üksinda 3aastast last ja elab XXXXXX lähedal XXXXX. Selline erandlik olukord takistab tal sissetulekut teenida. Erialase töö tegemiseks on vaja viibida ehitusobjektil, eelduslikult Tartus, Tallinnas või Soomes. Võlgnikul puuduvad oskused teha kaugtööd. Võlgnik tunnistab, et on menetluse ajal saanud liiklustrahve. Samuti, et arveldas 2023. aastal välisriigi konto kaudu, kuna Eesti kontod olid arestitud. Siiski haldur teadis, et võlgnik saab vanemahüvitist ning halduri palvel viis võlgnik arveldused üle Swedbanki. Võlgnik tunnistab, et on hasartmänge mänginud, summad jäävad 250–300 euro juurde ning võlgnik kehtestas endale uuesti 6-kuulise hasartmängukeelu. Võlad on kiirlaenud, mis väljastati kontrollimata tema suutlikkust neid tagasi maksta ning menetluse lõpetamisega kaotab võlgnik võimaluse elu korda saada. Võlgnik on panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisse vastavalt võimalustele – haldur tegi kinnipidamisi laekunud vanemahüvitisest. Võlgniku igakuine sissetulek on lapsetoetus 80 eurot, toetus vallalt 240–340 eurot ning teda toetavad ema ja vanaema. Lapse ema tasub lapsele elatist, kuid laekumised ei ole regulaarsed ja võlg on ligikaudu 8000 eurot.
3.Tartu Maakohus kuulas 4. augustil 2025 võlgniku ära ja määras võlgnikule tähtaja kuni 1.septembrini 2025 kohtule töölepingu esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis võlgnikult riigi kasuks välja 992,88 eurot. Ringkonnakohus vabastab võlgniku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest 70% ulatuses ja ajatab menetlusabi korras hüvitatava osa tasumise riigituludesse. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 2 2 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus oma määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
5.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Võlgnik vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kohus jättis ta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja mõistis temalt riigi tuludesse välja 992,88 eurot.
6.Maakohus andis võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks hüvitamiskohustusega menetlusabi 992,88 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole võimeline kulu terves ulatuses ühekordse maksena hüvitama. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, on põhjendatud võlgnik TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetlusabikulude riigituludesse tasumise kohustusest 70% ehk 695,02 euro ulatuses. Võlgnikul tuleb 297,86 eurot Eesti Vabariigile hüvitada osamaksetega määruse resolutsioonis märgitud korras.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus ülejäänud osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu, et FIMS § 47 lg 1 nimetatud kohustuse rikkumine on vabandatav, kuna võlgnik elab maapiirkonnas ja kasvatab väikest last. Maakohus on võlgnikule tema 4
kohustusi selgitanud ning võlgnik on juba enne pankroti väljakuulutamist kinnitanud, et on teadlik kohustusest teha sissetulekutest kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks (dtl 17). Pea kolme aasta jooksul ei ole võlgnik asunud sel eesmärgil tulu teenima (dtl 165). Arvestades perekonnalt saadavat tuge ja asjaolu, et tema laps käib lasteaias, ei ole mõistlikult usutav, et võlgnikul ei ole nende aastate jooksul olnud võimalik üldse tulu teenida. Määruskaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud, et on pankrotimenetluse ajal arveldanud välisriigi konto kaudu, tekitanud juurde rahalisi kohustusi ning mänginud hasartmänge. Seega on võlgnik takistanud oma sissetulekute kontrollimist ja nendest kinnipidamise tegemist, halvendanud pankrotivõlausaldajate positsiooni ning nende nõuete rahuldamise asemel suunanud raha kulutustesse, mis ei ole vältimatult vajalikud enda ja oma pere ülalpidamiseks. Võlgniku rikkumiste tõttu on pankrotivõlausaldajad eelduslikult jäänud ilma sellest, mida nad oleksid saanud, kui võlgnik oleks kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Selliselt on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ning seda ei muuda asjaolu, et võlgnik rikkumiste kaalu ise ei taju.
8.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks nende rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.