Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2008

3-24-2008 Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-18-452, p 13 teine lõik). Põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C-27/98, p-d 23 ja 25), kuid see ei tohi olla meelevaldne. VAKO tunnustab Euroopa Kohtu otsustest C-27/987 (p-d 26, 32, 34) ja C-44/13 (p-d 35-36) tulenevalt hankija põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see kehtetuks, kui menetlusse on jäänud vaid üks pakkuja. Nimetatud Euroopa Kohtu otsuste sisu on avanud Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse nr 3-18-452 p-s 13, millest nähtuvalt ei ole oluline, kui palju pakkumusi riigihankes esitati (kas hinnakonkurents oli olemas), vaid kui palju jääb pakkujaid lõpuks menetlusse (kui mitu pakkujat on võimelised riigihankelepingut täitma). Seega on konkurentsi puudumisena käsitatav olukord, kus erinevatel põhjustel on hankemenetlusse jäänud vaid üks pakkuja, millise juhtumiga on tegemist ka praegu. Vaidlustaja ei väidagi, et hankijal oleks kohustus igal juhul hankeleping sõlmida, aga vaidlustaja väidab, et põhjendused, millega hankija õigustab menetluse kehtetuks tunnistamist, ei ole reaalsed, kontrollitavad ega võimalda järeldada, et riigihankega jätkamine pole võimalik. Konkurentsi puudumise väite esitamisel ei pea hankija põhjendama lisaks seda, et riigihankega jätkamine ei ole objektiivselt võimalik. Isegi juhul, kui hankijal on põhimõtteline võimalus jõuda vaidlustajaga hankelepingu sõlmimiseni, ei pea hankija seda võimalust kasutama. Konkurentsi puudumise põhjendusega haakuvad otseselt ka hankija põhjendused seoses kohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-dele 9.1 ja 11.2 antud tõlgendusega, kuna riigihankesse jäi pärast nende TK punktide tõlgendamist vaid üks vastav pakkumus. See, et vaidlustaja ja kohtud tõlgendasid TK tingimusi hankijast erinevalt, ei tähenda tingimata vajadust riigihange kehtetuks tunnistada (hankijal pole keelatud hankelepingu sõlmimine ainsa pakkujaga, kelle pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon ja kelle suhtes puuduvad kõrvaldamise alused). Samas ei saa olla vaidlust, et haldusasjas nr 323-2608 tehtud kohtulahenditest nähtuvalt on hankija sõnastanud TK tingimused viisil, et sellele vastab riigihankes vaid üks pakkumus. Antud juhul on hankija korduvalt kinnitanud, et ei soovinud kehtestada TK-s selliseid tingimusi, mis algusest peale välistavad ühe turul oleva tootja tooted ja loovad konkurentsieelise vaidlustaja pakutavatele toodetele. Hankija otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta TK p-de 9.1 ja 11.2 sõnastus hankija tegelikule vajadusele, millest on selgelt mõistetav, et hankija on oma soovide väljendamisel RHAD-s eksinud. Vaidlustaja pädevuses ei ole öelda, et TK p-d 9.1 ja 11.2 on sõnastatud hankija vajadusi arvestades ja peavadki olema operatsioonilaudade hankimisel alati just sellises sisus. Juhtumitel, kus hankija eksimuse tõttu on tarvis RHAD-d muuta või täiendada, on lubatav riigihanke kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. VAKO leiab, et arvestades vähest konkurentsi riigihanke eseme valdkonnas, on riigihanke kehtetuks tunnistamiseks piisav põhjendus hankija eesmärk muuta uue riigihanke tehnilises kirjelduses esitatavaid tingimusi operatsioonilauale selliselt, et hankija vajadustele ja riigihanke alusdokumentidele vastava pakkumuse saaksid esitada vähemalt kaks pakkujat.

3(13)

3-24-2008 viidanud toona konkurentsi puudumisele, oma majanduslikele võimalustele ega sellele, et kehtiv TK ei vasta tema tegelikele vajadusele. Vastustaja soov riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on tingitud tahtmisest sõlmida leping AMBG-ga. Vastustaja on üritanud riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid hankida alates 2022. a keskpaigast. Vastustaja tunnistas kehtetuks esimese menetluse ning soovib nüüd korraldada operatsioonilaudade saamiseks juba kolmanda menetluse. Kaebaja on olnud kaks aastat olukorras, kus ta on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid vastustaja ei soostu pakkumust edukaks tunnistama ega hankelepingut sõlmima. Vastustaja pole üheski dokumendis selgitanud oma vajaduste muutumist võrreldes kehtiva TK-ga, nagu nõudis esimeses vaidlustusmenetluses ka VAKO, et vastustaja selgitaks, milliseid muudatusi on RHAD-s vaja teha, et hanketingimused oma tegelike vajadustega kokku viia. Hetkel vaidlustatud otsuses on aga VAKO asunud justkui seisukohale, et vastustaja ei peagi vajaduste muutmist põhjendama, eirates eelmist jõustunud otsust. Kaebaja peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et vastustaja vajaduseks on see tõlgendus, mille ta esitas kohtumenetluses, kuna sel juhul ei oleks TK-s mis tahes nõudeid sellele, kui rasket patsienti peab olema operatsioonilaudadel võimalik opereerida. Üksnes keskmisel plaadiosal – millele väitis vastustaja TK p-des 9.1 ja 11.2 sätestatud kaalunõuded kohalduvat – ei tehta ega tohigi teha patsiendiga ühtegi toimingut. Vastustaja põhjendus eelarveliste kulude piiramise vajaduse kohta ei ole realistlik. See, et PERH-i nõukogu on 13.02.2024 koosoleku otsusega planeerinud majandustulemiks kahjumi, ei tähenda, et iga riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine saaks sel põhjusel automaatselt olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest ja uue menetluse alustamisest. Vastustaja ei ole millegagi põhistanud, et tal puuduvad konkreetseks soetuseks rahalised vahendid, samuti ei ole ta viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid. See eeldaks, et vastustajal oleks selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse. Millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse, vastustaja selgitanud ei ole. Kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Vastustaja üldsõnaline väide, et võib-olla vähendatakse mahtusid, ei ole samuti loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja kohustatud ostma ainsatki toodet. Kokkuhoid ei ole ABMG-ga hankelepingu sõlmimise korral ka võimalik, kuna hetkel kasutatakse PERH-is kaebaja tooteid. Teise pakkujaga lepingu sõlmimisel tuleks kõik operatsioonilauad välja vahetada, kuna kaks laudade süsteemi koos ei toimi. VAKO otsuse põhjendus konkurentsi puudumise kohta on samuti meelevaldne, riigihankes oli hinnakonkurents ja kaebaja pakkus TK-le vastavaid tooteid ning odavamalt, kui vastustaja riigihanke eeldatava maksumuse põhjal eeldas. Oma varasemas praktikas ei ole vastustaja tunnistanud menetlust kehtetuks isegi siis, kui esitatud on ainult üks pakkumus ja meditsiinisektoris ongi tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja.

4(13)

3-24-2008 halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes TK p-dele 9.1 ja 11.2 kohtute poolt antud tõlgendused ning hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud. RHAD ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema pakkuja, s.o nii kaebaja kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele ning TK-d koostades oli hankija eesmärgiks sätestada tingimused, mille järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. Haldusasjas nr 2-23-2608 tehtud ringkonnakohtu otsuse tulemusena selgus, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt, mille tõttu on võimalik vastavaks tunnistada vaid ühe pakkuja pakkumus ega ole võimalik järgida konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Konkurentsi puudumise tõttu tunnistas hankija kehtetuks ka käesolevale eelnenud operatsioonilaudade hanke. Käesolevas riigihankes leevendas hankija TK tingimusi, kuid kohtumenetluses selgus, et konkurents ei olnud endiselt tagatud. Hankides tooteid, mis n-ö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallim, ei ole tagatud riigihanke üldpõhimõtete (RHS § 3 p-d 3 ning 5) täitmine. Hankija ei vaja antud riigihanke tulemusena operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike lisaseadmetega oleks vähemalt 250 kg (TK p-d 9.1 ja 11.2), niivõrd suure kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva ning seni ei ole mitte ükski patsient jäänud vajaliku tervishoiuteenuseta. Kohtud ega ka kaebaja ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, nagu oleks hankija pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses selgitama, kuidas ta kavatseb TK-d muuta. Õigusaktid ega kohtupraktika ei näe ette kohustust põhjendada RHAD plaanitavaid muudatusi detailselt, hankija on 20.05.2024 otsuses piisavalt selgitanud TK muutmise vajadust tulenevalt nii kohtute antud tõlgendusest kui hankija majanduslike võimaluste muutumisest. Hankija majanduslikud võimalused on võrreldes riigihanke väljakuulutamise ajaga oluliselt muutunud ja nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. a eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata. Hankija nõukogu 13.02.2024 koosoleku otsus allkirjastati protokollija ning kõigi nõukogu liikmete poolt enne VAKO 23.04.2024 otsuse tegemist, mistõttu ei ole hankija majandusliku olukorra oluline muutumine „otsitud“ põhjus, vaid reaalne ja kontrollitav.

3-24-2008 mitte ainult, olukorda, kus hankemenetlusse on jäänud vaid üks pakkuja ja selle tulemusena ei ole konkurentsi võimalik efektiivselt ära kasutada, samuti hankija vajaduste muutumist ja majanduslikku konteksti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus asjas nr 3-18-452 p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaidlust ei saa olla selles, et haldusasjas nr 3-23-2608 toimunud vaidluse tulemusena oli tekkinud olukord, kus kaebaja oli hankemenetluses jäänud ainsaks pakkujaks. Hankija on sellest tulenevalt pidanud vajalikuks hankemenetlus lõpetada, sest sellises olukorras ei ole võimalik tagada RHS § 3 p-s 3 toodud üldpõhimõtet (konkurentsi efektiivne ärakasutamine). Kohtud on tunnustanud sellises olukorras hankija põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks ning seda ka olukorras, kus algselt on hankemenetluses olnud rohkem pakkujaid. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja viide, et hankes oli esitatud kaks pakkumust ja hinnakonkurents oli olemas, nagu ka väide, et kuivõrd kaebaja pakkumuse maksumus oli hanke eeldatavast maksumusest (7 600 000 eurot) märksa väiksem, oli kaebaja pakkumus sedavõrd soodne, et hankija vahendite võimalikult efektiivne kasutamine oleks olnud igal juhul saavutatav. Hankija on kohtule esitatud vastuses märkinud, et on riigihangete registris riigihanke eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud, märkides riigihanke eeldatava maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse. Asjakohased ei ole kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, kus hankemenetlust ei ole sarnases olukorras kehtetuks tunnistatud ega sellele, et meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja. Hankemenetluse lõpetamise vajadust saab hinnata vaid konkreetse hangitava toote või teenuse kontekstis. Käesoleval juhul on hankija selgitanud, et temale teadaolevalt on hankija vajadustele vastavaid operatsioonilaudu võimelised tarnima vähemalt kaks pakkujat, mistõttu soovib hankija, et hankemenetluses oleks võimalik osaleda mõlemal pakkujal ja seeläbi oleks tagatud ka konkurents. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja väitega selles, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine konkurentsi puudumise tõttu on „otsitud põhjus“, mis on suunatud eelkõige hankija soovile sõlmida ilmtingimata leping üksnes hankes osalenud teise pakkujaga. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et kuivõrd hankija kasutab praegu kaebaja tarnitud operatsioonilaudu, ei olevat isegi võimalik hankida teise pakkuja pakutavaid tooteid, sest need ei ühildu olemasolevatega. Selline väide viitab pigem sellele, et kaebaja enda sooviks on iga hinna eest konkurentsiolukorda vältida – see aga ei ole kooskõlas hankemenetluse üldpõhimõtetega. Pealegi on hankija selgitanud, et enamus kasutusel olevatest laudadest on soetatud enam kui 10 aastat tagasi ning nende eeldatavat eluiga arvestades tuleb need lähiaastatel välja vahetada. Kaebaja ei saa asuda hankija eest tema vajadusi hindama. Eeltooduga haakub ka vaidlustatud otsuses toodud teine põhjendus, kus eelneva vaidluse tagajärjel on ilmnenud, et hankemenetluse tehnilist kirjeldust tuleb tõlgendada selliselt, et hangitavad operatsioonilauad ei vastaks hankija vajadusele. Hankija on selgitanud, et käesoleval juhul tekiks olukord, kus hankija peaks hankima tooteid, mis n-ö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest kallimad. Hankija on seejuures õigesti viidanud, et ei kaebaja ega ka kohtud ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Asjaolu, et hankija ei ole suutnud hanketingimusi oma vajadustele vastavalt sõnastada, ei tekita kaebajale õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimiseks olukorras, kus hankijal ei ole selliste omadustega toodete järele vajadust. Põhjendatud ei ole kaebaja viide sellele, et hankija ei ole otsuses piisava põhjalikkusega välja toonud, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Sellise üksikasjaliku kirjelduse toomine ei ole otsuse põhjendatuse kontrollimiseks vajalik. Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud 6(13)

3-24-2008 piisavalt TK muutmise vajadust (erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid põhjendusi ei pidanud VAKO piisavaks) ning täpsema kirjelduse välja toomine tähendaks sisuliselt juba uute hankedokumentide sõnastusele viitamist. Kolmanda põhjendusena on hankija vaidlustatud otsuses välja toonud, et riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud võimalused. Hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. a eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. a majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum. Sellest tulenevalt on igati mõistlik, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste tegemine vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses ning sellesse ei saa sekkuda ei kohtud ega kaebaja. Seetõttu ei pidanud hankija otsuses välja tooma, miks ta pidas majanduslikel kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks tunnistamist ning kuidas selle otsustusega saavutatakse vajalik kokkuhoid, samuti seda, millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse. Asjakohane ei ole kaebaja viide sellele, et kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Hankija vajadus erinevate meditsiiniseadmete ja -tarvikute järele on tõenäoliselt laiaulatuslik ning üksnes hankija pädevuses on otsustada, milliste seadmete ja tarvikute hankimist tuleb olemasolevas eelarvelises olukorras pidada prioriteetseks. Kokkuvõtvalt tuleb hankija majanduslikku võimekust pidada niivõrd oluliseks kaalutluseks, mis ainuüksi üksikult võetuna võib olla põhjendatud aluseks hankemenetluse lõpetamiseks selle kehtetuks tunnistamise läbi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-2008 teha patsiendiga ühtegi toimingut ja kui kaalunõue kehtib üksnes sellele, ei näita see midagi selle kohta, millise kaaluga patsienti laual tegelikult opereerida võib. Kohtud selgitasid oma otsuses haldusasjas nr 3-23-2608, et sellist seisukohta ei saa pidada loogiliseks ega hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks. Vastustaja majanduslike võimaluste olulist muutumist ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt põhistatud. Väite eelarveliste kulude ulatusliku piiramise vajadusest esitas vastustaja hankemenetluse esmakordse kehtetuks tunnistamise üle peetud vaidlustusmenetluses, mille kohta VAKO leidis, et see väide on üldsõnaline ning tõendamata. Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutlusi rohkem põhistatud ja halduskohtu järeldus, et hankija ei pidanud otsuses välja tooma, miks ta pidas majanduslikel kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks tunnistamist, eirab jõustunud VAKO otsust. Kuigi PERH-i nõukogu 13.02.2024 koosoleku otsus käesoleva aasta kahjumi kohta oli tehtud juba enne hankemenetluse esmakordset kehtetuks tunnistamist 18.03.2024, ei viidanud vastustaja sellele esimeses otsuses, vaid alles vaidlusaluses otsuses. Tegemist ei ole tegeliku põhjusega. Kahjumi planeerimine ei tähenda, et iga riigihanke kehtetuks tunnistamine saaks sel põhjusel olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse riigihanke kehtetuks tunnistamisest ja uue alustamisest. Samuti on PERH-i juhatuse esimees avalikult kinnitanud, et negatiivsed hinnangud haigla finantsseisule on valed, kahjum on tingitud suuremahulistest investeeringutest ja haigla ei taotlegi kasumit. Seda, et vastustaja tugineb kahjumile üksnes ettekäändena, kinnitab asjaolu, et vastustaja ei ole viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid. Selleks peaks vastustajal olema selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse. Vastustaja on aga viidanud üksnes üldsõnaliselt võimalikule vajadusele osade toodete soetamine edasi lükata või mahtusid vähendada. See põhjendus ei ole loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja kohustatud ostma ainsatki toodet. Põhjendus ei ole ka reaalne, vastustaja ei saavutaks ABMG-ga lepingut sõlmides kokkuhoidu, kuna sel juhul peaks ta kohe välja vahetama kõik haigla operatsioonilauad, kuna praegune süsteem ei ühilduks uuega, samas kui apellandilt saaks vastustaja osta amortiseerunud operatsioonilaua osi ka tükkhaaval. Halduskohus on teinud ebaõigeid järeldusi Tallinna Ringkonnakohtu lahendist haldusasjas nr 3-18-452 ja seal viidatud Euroopa Kohtu lahenditest. Euroopa Kohus ei väida otsustes nr C-27/98 ja C-440/13, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on alati õiguspärane, kui menetlusse on alles jäänud üks pakkuja, vaid üksnes selgitab, et selle tõttu ei ole menetluse kehtetuks tunnistamine välistatud. Euroopa Kohus selgitab viidatud lahendites, et hankija ei ole kohustatud viima hankemenetlust lõpuni ainult sel põhjusel, et alles on jäänud üks pakkuja. Ainuüksi ühe pakkuja menetlusse jäämine ei saa automaatselt õigustada menetluse kehtetuks tunnistamist. Halduskohus on ka ekslikult asunud seisukohale, et riigihankes puudus konkurents. Riigihankes toimus hinnakonkurents kahe pakkuja vahel, kellest ühe pakkumus oli mittevastav. Apellant ei lähtunud pakkumuse koostamisel eeldusest, et ainult tema tooted vastavad TK-le, vaid pidi arvestama hinnakonkurentsiga. Oma varasemas praktikas ei ole vastustaja samas tunnistanud hankemenetlusi kehtetuks ka olukorras, kus esitatigi ainult üks pakkumus. Täiendavalt esitatud seisukohas viitas apellant hiljutisele VAKO praktikale, mille kohaselt pelk väide, et hankija vajab lisaks kirjeldatule ka teistes mõõtudes tooteid, ei ole piisav alus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleva riigihankega seotud varasemates vaidlustes on üheselt tuvastatud, et RHAD TK ei ole mitmeti tõlgendatav, vaid ainuõigeks on loetud apellandi tõlgendus. 8(13)

3-24-2008

vaidles

apellatsioonkaebusele

vastu,

viidates

oma

varasematele

Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankijapoolne põhjendatud vajadus ning tegemist ei olnud meelevaldse ega „otsitud“ põhjendustel tehtud otsusega. Pärast VAKO 23.04.2024 otsuse saamist mõistis hankija, et oli otsuses asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt põhjendanud ning parandas oma eksimuse. Nii esimeses otsuses kui järgnenud vaidlustusmenetluses viitas hankija, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingisid kohtute poolt TK p-dele 9.1 ja 11.2 antud tõlgendused ning hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud. RHAD ettevalmistamisel lähtus vastustaja talle teadaolevast informatsioonist, et kahe pakkuja, s.o apellandi ja ABMG pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele ning TK-d koostades oli eesmärgiks sätestada tingimused, mille järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada, tagades ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise kooskõlas RHS § 3 p-ga 3. Haldusasjas nr 3-23-2608 tehtud kohtuotsuste tulemusena selgus, et kehtestatud tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt ning ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Vastustaja nõustub VAKO ja halduskohtu selgitustega, et määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajadus“ annab laia diskretsiooniõiguse otsustada, millised on need asjaolud, mille esinemise korral on hankijal mõistlik ja põhjendatud hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankija 20.05.2024 otsuses toodud põhjendused võimaldavad piisaval määral mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Parind, M., Simovart, M. A., Elias, S.: RHS § 73 komm. 21. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, koost. Simovart, M. A. ja Parind, M., Juura 2019 Tln.

9(13)

3-24-2008

10(13)

3-24-2008 ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele RHS § 73 lg 3 p 6 alusel, ei ole vastustaja antud juhul sellisele kaalutlusele hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osas tuginenud.

3-24-2008 otsuse C-440/13 p-s 36 sedastatut tuleb samuti mõista otsuse kui terviku ja eriti eelneva p 35 kontekstis, kust tuleneb seisukoht, et hankijatel on hankemenetluste kehtetuks tunnistamisel ulatuslik kaalutlusruum ning muu hulgas võib selline otsus põhineda ka asjaolul, et konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd asjaomase riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja võimeliseks riigihankelepingut täitma.

12(13)

3-24-2008 (allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.