Osaühing Balti Intermed kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja- Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks riigihankes nr 261546.
Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Osaühing Balti Intermed vaidlustus sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks riigihankes nr 261546
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing Balti Intermed, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – sihtasutus PõhjaRegionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula
Asja läbivaatamise vorm
Eesti
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Balti Intermed kaebus rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.09.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
avaldas 03.07.2023 avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse kaks ettevõtjat: Osaühing Balti Intermed ja AB Medical Group Eesti osaühing (ABMG).
3.PERH tunnistas 06.10.2023 vastavaks ja edukaks ABMG pakkumuse.
4.Osaühing Balti Intermed esitas 16.10.2023 otsusele riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega taotles ABMG pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.
5.VAKO jättis 07.11.2023 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Osaühing Balti Intermed esitas VAKO otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus rahuldas 19.12.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-2608 kaebuse ja tühistas VAKO ja vastustaja otsuse, järeldades, et ABMG pakkumus on mittevastav. PERH poolt esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 13.02.2024 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
6.PERH tegi 18.03.2024 otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks.
7.Osaühing Balti Intermed esitas 28.03.2024 otsusele vaidlustuse. VAKO rahuldas vaidlustuse 23.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 54-24/261546 ja tunnistas vastustaja otsuse kehtetuks. VAKO selgitas otsuse punktis 12, et „vaidlustatud otsusest ega hankija vastustes vaidlustusele toodud põhjendustest ei nähtu, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esineks põhjendatud vajadus“. PERH ei esitanud VAKO otsusele kaebust.
8.PERH tegi 20.05.2024 uue riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse, tuginedes RHS § 73 lg 3 p-le 6 ja väitele, et menetluse kehtetuks tunnistamiseks esineb põhjendatud vajadus.
9.Osaühing Balti Intermed esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja- Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamist riigihankes nr 261546.
10.Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse VAKO 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks riigihankes nr 261546 ja tunnistas vastustajaks sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH).
11.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18.07.2024 ning kaebaja esitas täiendavad seisukohad 12.08.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Vastustaja otsusest ei nähtu põhjendatud vajadust menetluse kehtetuks tunnistamiseks. VAKO on ebaõigesti asunud vastupidisele järeldusele, jättes seejuures sisuliselt kõik kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud argumendid arvestamata.
13.Põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, kuid ei tohi olla meelevaldne.
13.1.Eelmises otsuses ei viidanud vastustaja ühelegi nendest põhjendustest, millele ta viitab nüüd. Vastustaja põhjendus oli toona, et TK on mitmeti tõlgendatav ning seda tuleb läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks täpsustada. VAKO tuvastas, et see põhjendus on meelevaldne. Vastustaja ei viidanud toona konkurentsi puudumisele, oma majanduslikele võimalustele ega sellele, et kehtiv tehniline kirjeldus (TK) ei vasta tema tegelikele vajadusele. 2(9)
3-24-2008
13.2.Vastustaja soov riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on tingitud tahtmisest sõlmida leping AMBG-ga, millise tahte realiseerimiseks on vastustaja kahe aasta vältel, mil on kaebaja olnud hankelepingu esemele konkureerides edukas positsioonis, järjepidevalt erinevaid õigusvastaseid võimalusi otsinud.
13.3.RHS § 3 p 5 järgi tuleb riigihange viia läbi mõistliku aja jooksul. Vastustaja on üritanud riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid hankida alates 2022. aasta keskpaigast. Vastustaja tunnistas kehtetuks esimese menetluse ning soovib nüüd korraldada operatsioonilaudade saamiseks juba kolmanda menetluse. Kaebaja on olnud kaks aastat olukorras, kus ta on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid vastustaja ei soostu pakkumust edukaks tunnistama ega hankelepingut sõlmima. Vastustaja järjepidevast tegevusest kumab läbi soov mitte sõlmida kaebajaga lepingut.
14.Vastustaja pole selgitanud oma vajaduste muutmist.
14.1.Vastustaja on seoses vaidlusaluse riigihanke kehtetuks tunnistamisega koostanud 6 dokumenti: kaks otsust ja neli vaidlustusmenetlustes esitatud seisukohta. Mitte üheski dokumendis ei ole vastustaja selgitanud, kuidas on tema vajadused võrreldes kehtiva TK-ga muutunud. Seda heitis esimeses vaidlustusmenetluses ette ka VAKO.
14.2.Praeguses, tühistamist taotletavas VAKO otsuses, on VAKO asunud justkui seisukohale, et vastustaja ei peagi vajaduste muutmist põhjendama. VAKO on uues otsuses seega eiranud eelmist, jõustunud otsust, millega VAKO nõudis, et vastustaja selgitaks, milliseid muudatusi on RHADis vaja teha, et hanketingimused oma tegelike vajadustega kokku viia.
14.3.Kaebaja ei ürita ette öelda, millised on vastustaja vajadused ehk kuidas peaksid TK p-d 9.1 ja 11.2 sõnastatud olema. TK p-de 9.1 ja 11.2 sisu üle toimus kohtuvaidlus. Viidatud tingimustes on sätestatud kaalunõuded õlaoperatsioonide lauaplaadile (TK p 9.1) ja ekstensiooniseadmega lauaplaadile (TK p 11.2). Kaebaja peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et vastustaja „vajaduseks“ on see tõlgendus, mille ta esitas kohtumenetluses. Nimelt, juhul, kui vastustaja vajadustele vastaks tõlgendus, mille ta esitas TK p-dest 9.1 ja 11.2 kohtumenetluses, ei oleks TK-s mis tahes nõudeid sellele, kui rasket patsienti peab olema operatsioonilaudadel võimalik opereerida. Üksnes keskmisel plaadiosal – millele väitis vastustaja TK p-des 9.1 ja 11.2 sätestatud kaalunõuded kohalduvat – ei tehta ega tohigi teha patsiendiga ühtegi toimingut. Kaebaja jaoks on eluliselt ebausutav, et Eesti suurima haigla jaoks ei olegi oluline, kui rasket patsienti operatsioonilaual opereerida tohib.
15.Põhjendus eelarveliste kulude piiramise vajaduse kohta ei ole realistlik.
15.1.Vastustaja väited, et tema majanduslikud võimalused on muutunud, on paljasõnalised. Eelmises otsuses vastustaja sellele ei tuginenudki, küll aga väitis seda vaidlustusmenetluses. Vastustaja väidete paljasõnalisust heitis ette ka VAKO. Vastustaja ei ole oma kaalutlusi selles osas kuidagi nüüd rohkem põhistanud ega tõendanud.
15.2.Vastustaja väidab, et 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusest lähtuvalt on 2024. aasta majandustulemiks planeeritud 5,6 miljoni euro suurune kahjum. See, et nõukogu on planeerinud majandustulemiks kahjumi, ei tähenda, et iga riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine saaks sel põhjusel automaatselt olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest ja uue menetluse alustamisest. Vastustaja ei ole millegagi põhistanud, et tal puuduvad konkreetseks soetuseks rahalised vahendid, samuti ei ole ta viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid.
15.3.Selleks, et üldse jõuda järelduseni, et kokkuhoiu saavutamiseks tuleb korraldada uus menetlus, peaks vastustajal olema selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse. Vastustaja ei ole seda vastuses vaidlustusele selgitanud, viidates 3(9)
3-24-2008 üksnes võimalusele, et osade toodete soetamine tuleb edasi lükata ning osade toodete mahtusid vähendatakse. Millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse, vastustaja selgitanud ei ole. Kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Vastustaja üldsõnaline väide, et võib-olla vähendatakse mahtusid, ei ole samuti loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja kohustatud ostma ainsatki toodet.
15.4.Vastustaja nõukogu koosoleku 13.02.2024 otsus oli tehtud juba enne eelmist vastustaja otsust, millega ta tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks (18.03.2024). Vastustaja ei viidanud eelmises otsuses sõnagagi majanduslikele põhjustele.
15.5.Oluline on märkida ka seda, et hetkel on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kaebaja tooted. Kui vastustaja sõlmib lepingu ABMG-ga, tuleb tal kõik operatsioonilauad välja vahetada, kuna kaks erinevat operatsioonilauasüsteemi omavahel ei ühildu. Seega on eluliselt ebausutav, et vastustaja eesmärk riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on leida kokkuhoid – sellist kokkuhoidu ta ABMG-ga lepingu sõlmimisel ei saavuta –, mille tõttu tõenäoliselt vastustaja sellele ka eelmises otsuses ei viidanud.
16.Põhjendus konkurentsi puudumise kohta on meelevaldne.
16.1.VAKO väidab otsuses, et ta tunnustab Euroopa Kohtu otsustest C-27/987 ja C-44/13 tulenevat vastustaja põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks, kui menetlusse on jäänud vaid üks pakkuja. VAKO teeb otsustest ebaõigeid järeldusi. Ainuüksi ühe pakkuja menetlusse jäämine ei saa automaatselt õigustada menetluse kehtetuks tunnistamist.
16.2.Riigihankes toimus hinnakonkurents. Pakkumuse esitas kaks pakkujat, kellest ühe pakkumus on mittevastav. Riigihanke eeldatav maksumus on 7 600 000 eurot. Kaebaja pakkumuse maksumus (eeldatav seadmete ja hoolduse summaarne kogumaksumus) on sellest rohkem kui poole väiksem ehk 3 527 910 eurot. Isegi maksimaalne seadmete, korralise hoolduse ja remondifondi summaarne kogumaksumus jääb alla riigihanke eeldatava maksumuse, s.o 7 598 010 eurot. Seega pakub kaebaja TK-le vastavaid tooteid ning odavamalt, kui vastustaja eeldas.
16.3.Oma varasemas praktikas ei ole vastustaja tunnistanud menetlust kehtetuks isegi siis, kui esitatakse ainult üks pakkumus. Meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja. Vastustaja on seda varem korduvalt aktsepteerinud, kuid nüüd väidab esmakordselt, et hindamisele peab kindlasti jõudma mitu pakkumust. See viitab, et tegelik põhjus menetluse kehtetuks tunnistamisel seisneb mujal kui selles, et vastavaks tunnistati üks pakkumus. Vastustaja (hankija) seisukohad
17.1.riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada;
17.2.halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 2-23-2608 TK p-de 9.1. ja 11.2. tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele ning
17.3.hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise ajaga (03.07.2023).
18.Hankija ei ole riigihanke menetlust kehtetuks tunnistanud meelevaldselt.
4(9)
3-24-2008
19.Tõele ei vasta kaebaja etteheide, nagu oleks hankija tunnistanud riigihanke menetluse kehtetuks meelevaldselt, sest hankija soovivat väidetavalt lepingut sõlmida üksnes AB Medical’iga. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankija poolne põhjendatud vajadus ning tegemist ei ole ühelgi juhul meelevaldse ega „otsitud põhjendustel“ tehtud otsusega.
19.1.Kaebaja heidab hankijale muu hulgas ette, et hankija 18.03.2024 otsuses ei viidanud hankija mitte ühelegi nendest põhjendustest, millele hankija viitas oma 20.05.2024 otsuses. Hankija mõistis pärast VAKO 23.04.2024 otsuse saamist, et oli oma 18.03.2024 otsuses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt põhjendanud ning tegi seetõttu uue otsuse. Ei vasta tõele, et hankija ei ole oma 20.05.2024 otsuses viidanud mitte ühelegi põhjusele, mis oli kajastatud hankija 18.03.2024 otsuses. Hankija viitas nii oma 18.03.2024 otsuses kui ka sellele järgnenud vaidlustusmenetluses asjaoludele, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingis halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes TK pdele 9.1. ning 11.2. kohtute poolt antud tõlgendused ning hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud. Vastab tõele, et hankija majanduslike võimaluste olulist muutumist ei olnud hankija paraku korrektselt oma 18.03.2024 otsuses välja toonud, kuid viitas sellele.
20.Riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada.
20.1.RHAD-i ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema pakkuja, s.o nii kaebaja kui ka AB Medical’i, pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele ning TK-d koostades oli hankija eesmärgiks sätestada RHAD-is tingimused, mille järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. Haldusasjas nr 2-23-2608 tehtud ringkonnakohtu otsuse tulemusena selgus, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 2.8. ning selle alapunkte) ning ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Riigihankes, kus TK-s kehtestatud tingimuste põhjal on võimalik vastavaks tunnistada vaid ühe pakkuja pakkumus, ei ole võimalik tagada RHS § 3 punktis 3 toodud üldpõhimõtte järgimist.
20.2.Konkurentsi puudumine oli põhjuseks, miks hankija tunnistas kehtetuks ka riigihankele eelnenud riigihanke „Operatsioonilauad“ (viitenumber 237875). Uues, vaidlusaluses riigihankes leevendas hankija hanketingimusi, kehtestades riigihanke tingimused selliselt, et riigihankes saaks osaleda ka teisi pakkujaid, kuid tulenevalt halduskohtu ja ringkonnakohtu tõlgendusest TK p-de 9.1. ning 11.2. osas haldusasjas nr 2-23-2608 ei olnud konkurents riigihankes taaskord tagatud, sest jõustunud ringkonnakohtu otsuse järgselt oli kaebaja ainus pakkuja, kelle pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama.
20.3.Kaebaja viited hankija varasematele hangetele ning nendes tehtud otsustele ei ole asjakohased, kuivõrd antud juhul on vaidluse all hankija otsus riigihankes „Operatsioonilauad 2“ viitenumbriga 261546. Samuti on asjakohatu kaebuse p-s 2.34. viidatu, mille kohaselt „Meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja“. Antud juhul on riigihankes hankija soovitud toodetele vähemalt kaks sobivat pakkujat, seega on vastav väide sisutühi ja tuleb jätta tähelepanuta.
20.4.Hankides tooteid, mis nö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallimad, ei ole tagatud riigihanke üldpõhimõtete (RHS § 3 p-d 3 ning 5) täitmine. Hankija ei vaja antud riigihanke menetluse tulemusena operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike lisaseadmetega vähemalt 250 kg (vt TK p-te 9.1. ning 11.2.), niivõrd suure kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva ning seni ei ole mitte ükski patsient jäänud vajaliku tervishoiuteenuseta. Kohtud ega ka kaebaja ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või AB Medicali poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Hankijal on 5(9)
3-24-2008 Riigikohtu praktika kohaselt õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest, kusjuures on rahvatervise valdkonnas hankija kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamisel eriti suur.
20.5.Meelevaldne on kaebaja väide nagu oleks hankija pidanud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuses selgitama, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Hankijale teadaolevalt ei näe ei õigusaktid ega kohtupraktika ette hankijale kohustust põhjendada RHAD-is plaanitavaid muudatusi detailselt. Hankija on 20.05.2024 otsuses selgitanud piisavalt TK muutmise vajadust (erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid põhjendusi ei pidanud VAKO piisavaks). Nagu hankija on selgitanud, siis tuleb hankijal kaaluda TK muudatusi nii kohtute poolt esitatud seisukohti ja tõlgendusi arvestades kui ka hankija majanduslike võimaluste muutumist arvesse võttes.
21.Riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud võimalused. Hankija nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. aasta eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. aasta majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum. See tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Hankija nõukogu 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsus allkirjastati protokollija ning kõigi nõukogu liikmete poolt enne VAKO 23.04.2024 otsuse tegemist, mistõttu ei ole hankija majandusliku olukorra oluline muutumine hankija poolt „otsitud“ põhjus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, vaid reaalne ja kontrollitav. Hankija saab raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmida vastavalt hankija eelarvelistele võimalustele.
22.Hankija märgib siinjuures, et on riigihangete registris riigihanke eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud märkides riigihanke eeldatava maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse. Sellega on põhjendatav ka riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste ning riigihankes märgitud eeldatava maksumuse niivõrd suur vahe (nt kaebaja pakkumuse maksumuse ning riigihanke eeldatava maksumuse vahe on 4 072 090 eurot).
23.Hankija ei ole põhjendamatult viivitanud riigihanke menetluse läbiviimisega. Antud juhul on riigihanke läbiviimise kestus olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest, kuivõrd hankija poolt riigihanke menetluse käigus tehtud otsustele on esitatud vaidlustused ning vastavad menetlused võtavad hankijast mittetulenevatel põhjustel paratamatult aega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinkohal VAKO 27.06.2024 otsuse põhjendustega ei pea vajalikus neid siinkohal korrata.
25.RHS § 73 lg 3 p 6 järgi on hankijal õigus tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. „Põhjendatud vajadus“ on määratlemata õigusmõiste, mis annab laia diskretsiooniõiguse otsustada, millised on need asjaolud, mille esinemise korral on hankijal mõistlik ja põhjendatud hankemenetlus kehtetuks tunnistada, st käimasolev hankemenetlus tulemita lõpetada. Kuivõrd tegemist on hankija kaalutlusotsusega, on selle kohtulik kontroll piiratud. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtul on samas kohustus hinnata,
6(9)
3-24-2008 kas haldusorgan lähtus kaalutlusõiguse teostamisel asjakohastest kaalutlustest ning arvestas asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.
26.Minu hinnangul on hankija hankemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel diskretsiooniõigust kohaselt rakendanud, tuues otsuses välja piisavas ulatuses sisulisi põhjendusi, mis võimaldavad hankija otsustust sisuliselt kontrollida ning veenduda, et hankija on hankemenetluse lõpetamise otsustamisel lähtunud kohastest kaalutlustest. Seega on hankija otsust võimalik sisuliselt kontrollida ja seda ei saa pidada meelevaldseks. Otsuses toodud põhjendused võimaldavad piisaval määral mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.
27.Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on korduvalt tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Seejuures on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadusena käsitatud muuhulgas, kuid mitte ainult, olukorda, kus hankemenetlusse on jäänud vaid üks pakkuja ja selle tulemusena ei ole konkurentsi võimalik efektiivselt ära kasutada, samuti hankija vajaduste muutumist ja majanduslikku konteksti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus asjas nr 3-18-452 p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
27.1.Käesoleval juhul on hankija vaidlustatud otsuses riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel tuginenud kolmele peamisele asjaolule: 1) riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada; 2) halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-de 9.1. ja 11.2. tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele ning 3) hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise ajaga (03.07.2023).
28.Vaidlust ei saa olla selles, et haldusasjas nr 3-23-2608 toimunud vaidluse tulemusena oli tekkinud olukord, kus kaebaja oli hankemenetluses jäänud ainsaks pakkujaks. Hankija on sellest tulenevalt pidanud vajalikuks hankemenetlus lõpetada, sest sellises olukorras ei ole võimalik tagada RHS § 3 alapunktis 3 toodud üldpõhimõtet (konkurentsi efektiivne ärakasutamine). Nagu juba eelnevalt märgitud, siis on kohtud tunnustanud sellises olukorras hankija põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks ning seda ka olukorras, kus algselt on hankemenetluses olnud rohkem pakkujaid. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja viide, et hankes oli esitatud kaks pakkumust, oli hinnakonkurents olemas nagu ka väide, et kuivõrd kaebaja pakkumuse maksumus oli hanke eeldatavast maksumusest (7 600 000 eurot) märksa väiksem, oli kaebaja pakkumus sedavõrd soodne, et hankija vahendite võimalikult efektiivne kasutamine oleks olnud igal juhul saavutatav. Siinjuures viitan, et hankija on kohtule esitatud vastuses märkinud, et on riigihangete registris riigihanke eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud, märkides riigihanke eeldatava maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse.
29.Asjakohased ei ole kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, kus hankemenetlust ei ole sarnases olukorras kehtetuks tunnistatud ning sellele, et meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja. Hankemenetluse lõpetamise vajadust eelpoolviidatud alusel saab hinnata vaid konkreetse hangitava toote või teenuse kontekstis. Käesoleval juhul on hankija selgitanud, et temale teadaolevalt on hankija vajadustele vastavaid operatsioonilaudu võimelised tarnima vähemalt kaks pakkujat, mistõttu soovib hankija, et hankemenetluses oleks võimalik osaleda mõlemal pakkujal ja seeläbi oleks tagatud ka konkurents. Seejuures on hankija asjakohaselt viidanud ka sellele, et on konkurentsi puudumise tõttu kehtetuks tunnistanud ka eelmise, samade operatsioonilaudade ostmiseks välja kuulutatud hanke. Käesolevas riigihankes püüdis hankija kehtestada riigihanke tingimused selliselt, et riigihankes saaks osaleda kaebaja kõrval ka teisi pakkujaid, kuid ka seekord ebaõnnestunult, sest haldusasjas nr 2-23-2608 toimunud vaidluse tulemusena oli kaebaja ainus pakkuja, kelle pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama.
7(9)
3-24-2008
30.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja väitega selles, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine konkurentsi puudumise tõttu on „otsitud põhjus“, mis on suunatud eelkõige hankija soovile sõlmida ilmtingimata leping üksnes hankes osalenud teise pakkujaga. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et kuivõrd hankija kasutab praegu kaebaja tarnitud operatsioonilaudu, ei olevat isegi võimalik hankida teise pakkuja pakutavaid tooteid, sest need ei ühildu olemasolevatega. Selline väide viitab pigem sellele, et kaebaja enda sooviks on iga hinna eest konkurentsiolukorda vältida – see aga ei ole kooskõlas hankemenetluse üldpõhimõtetega. Pealegi on hankija selgitanud, et enamus kasutusel olevatest laudadest on soetatud enam kui 10 aastat tagasi ning nende eeldatavat eluiga arvestades tuleb need lähiaastatel välja vahetada. Kaebaja ei saa asuda hankija eest tema vajadusi hindama.
31.Eeltooduga haakub ka vaidlustatud otsuses toodud teine põhjendus, kus eelneva vaidluse tagajärjel on ilmnenud, et hankemenetluse tehnilist kirjeldust tuleb tõlgendada selliselt, et hangitavad operatsioonilauad ei vastaks hankija vajadusele. Hankija on selgitanud, et käesoleval juhul tekiks olukord, kus hankija peaks hankima tooteid, mis nö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest kallimad. Hankija selgituste kohaselt ei ole tema sooviks riigihanke menetluse tulemusena hankida operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike lisaseadmetega vähemalt 250 kg, sest niivõrd suure kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva. Hankija on seejuures õigesti viidanud, et ei kaebaja ega ka kohtud ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Asjaolu, et hankija ei ole suutnud hanketingimusi oma vajadustele vastavalt sõnastada, ei tekita kaebajale õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimiseks olukorras, kus hankijal ei ole selliste omadustega toodete järele vajadust.
32.Põhjendatud ei ole kaebaja viide sellele, et hankija ei ole otsuses piisava põhjalikkusega välja toonud, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Sellise üksikasjaliku kirjelduse toomine otsuse põhjendatuse kontrollimiseks vajalik ei ole. Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud piisavalt TK muutmise vajadust (erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid põhjendusi ei pidanud VAKO piisavaks) ning täpsema kirjelduse välja toomine tähendaks sisuliselt juba uute hankedokumentide sõnastusele viitamist.
33.Kolmanda põhjendusena on hankija vaidlustatud otsuses välja toonud, et riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud võimalused. Hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. aasta eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. a aasta majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum. Sellest tulenevalt on igati mõistlik, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste tegemine vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses ning sellesse ei saa sekkuda ei kohtud ega kaebaja. Seetõttu ei pidanud hankija otsuses välja tooma, miks ta pidas majanduslikel kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks tunnistamist ning kuidas selle otsustusega saavutatakse vajalik kokkuhoid, samuti seda, millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse. Asjakohane ei ole kaebaja viide sellele, et kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Hankija vajadus erinevate meditsiiniseadmete ja -tarvikute järele on tõenäoliselt laiaulatuslik ning üksnes hankija pädevuses on otsustada, milliste seadmete ja tarvikute hankimist tuleb olemasolevas eelarvelises olukorras pidada prioriteetseks. Kokkuvõtvalt tuleb hankija majanduslikku võimekust pidada niivõrd oluliseks kaalutluseks, mis ainuüksi üksikult võetuna võib olla põhjendatud aluseks hankemenetluse lõpetamiseks selle kehtetuks tunnistamise läbi.
8(9)
3-24-2008
34.Eelnevast tulenevalt leian, et sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsus riigihankes nr 261546 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Sel põhjusel ei ole alust tühistada ka riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 10324/261546. Kaebus tuleb seega jätta tervikuna rahuldamata.
Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.