X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) hagi Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu E-Piim õigusjärglane) vastu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.06.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, esindajad ringkonnakohtus registrikood 10210980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kostja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu EPiim õigusjärglane, registrikood 14922341), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Pilleriin Peedosk Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.06.2022 kohtuotsuse lõppjäreldus muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, hageja) esitas 21.07.2016 Pärnu Maakohtule hagi Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (Piimandusühistu E-Piim õigusjärglane, kostja) vastu 21.04.2016 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
1.1.Hageja tugines asjaolule, et kostja 21.04.2016 toimunud üldkoosolek otsused on tühised või alternatiivselt kehtetud järgmistel põhjustel: - hagejal ei lubatud viitega kostja põhikirjale viibida koosolekul koos lepingulise esindajaga ja ta sunniti politseiga ähvardamisel lahkuma; - kostja vastava põhikirjalise piirangu eesmärk on vältida pahauskselt ja heade kommete vastaselt hageja juhatusele ja nõukogule ebamugavate küsimuste esitamist; - täidetud ei olnud kvoorumi nõuet ehk kohal oli 145 liikmest üksnes 71, kuna: a) A. Eiche osales üldkoosolekul hageja õigusnõustajana ja hageja koosolekul ei osalenud, b) esindatud ei olnud Sepa ja Tika Talud; - üldkoosolekul ei viibinud notarit; - protokollida poleks tohtinud külaline C; - üldkoosoleku päevakorra p 1 ettekandmist ja hääletamist ei toimunud, seda ei lisatud üldkoosoleku dokumentide hulka; hääletuse korral ei oleks kokku tulnud kvoorumit, sest nõukogu ja juhatuse liikmed ei oleks saanud nimetatud päevakorrapunkti eest hääletada; - 2015. majandusaasta konsolideeritud aruande kinnitamiseks puudus vajalik kvoorum; - nõukogu liikmeks ei saanud põhikirja p-st 4.13 tulenevalt valida Y, sest ta on TÜ Mulgi Piim juhatuse liige; kuna Y ei saanud üldkoosolekul iseenda poolt hääletada, puudus nõukogu liikme valimisel kvoorum; - hageja 30.09.2015 taotlust teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ei menetletud üldkoosolekul õiguspäraselt, st kostja juhatus eiras hageja palvet panna see üldkoosolekule arutamiseks ja hääletusele kuni samasisulise vaidluse jõudmiseni ringkonnakohtusse tsiviilasjas nr 2-15-17842.
1.2.Äriregistri andmetel tekkis Piiratud vastutusega SCE E-Piim piimandusühistu E-Piim piiriülese ühinemise teel Läti ühistuga LPKS „Piena ceļš”. Hageja seab kahtluse alla piiriülese ühinemise õiguspärasuse. 2(11)
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - üldkoosoleku päevakorra p 1 oli informatiivne kostja juhtorganite ettekanne, mille liikmed võtsid teatavaks; - üldkoosolekul viibis notar, kes kontrollis liikmete volitusi nende registreerimisel ja koostas tähelepanekute aruande; - üldkoosolekust võttis osa 74 liiget 145-st, sh esindaja vahendusel ka hageja: - üldkoosolekul arutati läbi kuus päevakorrapunkti, viie päevakorrapunkti osas võeti vastu otsused, kuid kohapeal ei avaldanud keegi eriarvamusi, samuti ei palutud protokollida vastuvõetud otsuste suhtes vastuväiteid; - Y esindas üldkoosolekul tulundusühistut Mulgi Piim, kes on samuti ühistu liige ja kelle juhatuse liige Y on; - Y esmakordselt kostja nõukogu liikmeks valimine ei tähenda TÜS § 44 mõttes „olemasoleva nõukogu liikme tegevuse kontrollimist või hindamist“, mistõttu ei kohaldu TÜS §-s 44 toodud hääleõiguse piirang tulundusühistule Mulgi Piim; - hageja ei esitanud vastuväidet Y nõukogu liikmeks valimise otsusele, mistõttu ei saa ta selle kehtetuks tunnistamist nõuda.
2.2.Hageja koostas esindajale kohapeal kirjaliku volikirja, ulatas selle notarile ning lahkus ise koosolekult. Üldkoosolekule jäeti mulje, et hageja volitas esindajat enda õigusi teostama, kuid hiljem asus hageja väitma, et tema esindajal puudus volitus ühistu liikme õiguste teostamiseks ning volitus oli mõeldud üksnes „õigusnõustamiseks“. Kostja, notar ja üldkoosolekul viibinud ühistu liikmed mõistsid hageja esindaja volitust selliselt, et hageja esindaja esindas hagejat. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 30.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.1.Maakohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020 kohtumääruses toodud seisukohtadega tsiviilasjas nr 2-10-756, mille kohaselt ei ole ÄS § 4331 lg 3 Eesti tulundusühistu piiriülese SCE asutamisel, sh ka ühinemise teel, kohaldatav.
3.2.Juriidilise isiku organi tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2 ning tulundusühistu üldkoosoleku otsuse tühisust reguleerib erinormina TÜS § 521.
3.2.2.Hageja ei ole selgitanud, milline üldkoosolekul vastuvõetud otsus ei vasta headele kommetele ja milles see mittevastavus seisneb. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.
3.2.3.TÜS § 46 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kostja põhikirja p 4.2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on üle poole liikmetest. Täiendavaid häälteenamuse nõudeid otsuste vastuvõtmiseks põhikiri ei sisalda. Osalejate nimekirjast nähtub, et ühistul on 145 liiget ja nimekirjas on märgitud 74 allkirja.
3(11)
Osalejate nimekirjale on lisatud 27 volikirja. Nimekirjast nähtub, et 74 üldkoosolekul osaleva või esindatud ühistu liikme hulka ei ole arvatud M Tika Talu FIE. Sepa Talu esindaja (FIE) N allkirjastatud volikirjas on märgitud, et Sepa Talu volitab Muusika Talu, T, esindama ennast ühistu liikmete üldkoosolekul 12.11.2015. Samas nähtub volikirjast, et Sepa Talu FIE N on volikirja allkirjastanud 20.04.2016, st üks päev enne üldkoosoleku toimumise aega. Ilmne on, et 20.04.2016 volikirja allkirjastades ei olnud N tahe anda volitus Sepa Talu esindamiseks üldkoosolekul, mis toimus ca aasta enne volikirja allkirjastamist, vaid ta tahe oli volitada end järgmisel päeval toimuval üldkoosolekul. N on avaldanud, et 20.04.2016 koostatud kirjalik volikiri on Muusika Talu esindajale antud eesmärgiga esindada Sepa talu 21.04.2016 üldkoosolekul. Osalejate nimekirjast nähtub, et Muusika Talu esindas N 20.04.2016 allkirjastatud volikirja alusel üldkoosolekul Sepa Talu. Seega Sepa Talu oli 21.04.2016 üldkoosolekul esindatud.
3.2.4.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (volikiri, protokoll, osalejate nimekiri, helifail ja selle stenogramm) alusel järgmised asjaolud: - hageja koostas volikirja, millega volitas A. Eichet esindama end üldkoosolekul õigusküsimustes; - osalejate nimekirjas 36. real on hageja juures märgitud “esindaja” ja allkiri; - hageja esindaja esitas võttis sõna pea kõigis päevakorrapunktides, esitas küsimusi, taotles kande tegemist protokolli. Nimetatust järeldas maakohus, et hageja esindaja osales ja tegutses hageja esindajana kõigi ühistu liikmele kuuluvate õigustega. Seega oli üldkoosolekul kohal või esindatud 74 ühistu liiget, st 51,04% liikmetest, mis on rohkem kui pool ühistu liikmetest. See omakorda tähendab, et liikmete esindatuse nõue oli täidetud ja üldkoosolek võis otsuseid vastu võtta. Selleks, et üldkoosoleku otsus oleks vastu võetud, peab selle poolt hääletama üle poole koosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (TÜS § 47 lg 1). Kostja põhikiri suuremat häälteenamuse nõuet ette ei näe. Üldkoosoleku protokolli ja notari tähelepanekute aruande andmetel hääletas otsuste 1–4 poolt üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest. Seega oli hääletamise nõue otsuste 1–4 vastuvõtmisel täidetud, st et otsuste vastuvõtmisel ei rikutud kvoorumi nõuet koosoleku läbiviimiseks ega ka nn hääletamise kvooruminõuet.
3.2.5.Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei saa olla tühised põhjusel, et: - päevakorrapunktis 1 märgitud nõukogu aruannet üldkoosolekul ette ei kantud ning hääletust ei toimunud; - üldkoosolekul ei viibinud notar, kuigi koosolekul valiti PÜ E-Piim nõukogu liikmeks Y, kes on TÜ Mulgi Piim juhatuse liige. Hageja väitel ei menetletud tema 30.09.2015 taotlust õiguspäraselt, mistõttu päevakorrapunktis 6 vastuvõetud otsus nr 5 on tühine. Enne üldkoosolekut oli kõigil kostja liikmetel koosoleku kutses märgitust tulenevalt võimalik tutvuda otsuste eelnõudega. Kostja liikmetel oli võimalik tutvuda ka hageja 30.09.2015 kirjaga. Üldkoosolekul kandis hageja oma volitatud esindaja kaudu 30.09.2015 kirja suuliselt ette. Seega oli hageja ära kuulatud ja ühistu liikmed olid enne otsuse vastuvõtmist täielikult informeeritud. Hageja 30.09.2015 kirjas sisalduvad taotlused on ammendavad vastused saanud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade (kutse) annab tunnistust, et selles on märgitud kõik TÜS § 41 lg-s 2 sätestatud kohustuslikud andmed - nii üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht kui päevakord.
4(11)
Samuti on märgitud muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud - meeldetuletus võtta vajadusel kaasa volikiri ning mitut liiget saab üks liige esindada. Osalejad hääletasid otsuse eelnõu poolt ning otsus võeti vastu. Otsuse poolt hääletas 71 häält, vastu 1 hääl ja erapooletuks jäi 2 häält. Seega ei rikutud üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust ega põhikirja, mistõttu puudub alus üldkoosolekul vastuvõetud otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks. Asjaolu, et kostja juhatus ei saatnud vaatamata hageja vastavale palvele hageja 30.09.2015 teabe saamise taotlus koheselt üldkoosolekule, ei anna alust vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Tuvastatud asjaolusid kogumis arvestades ei ole otsused nr 1-5 tühised TÜS § 521 lg 1 ja/või lg 2 alusel.
3.3.Otsuste kehtetuks tunnistamisel tugineb hageja samadele väidetele ja asjaoludele. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib erinormina TÜS § 52.
3.3.1.Üldkoosolekul olid täidetud TÜS § 46 lg-s 1 ja põhikirja p-s 4.2 sätestatud nõuded üldkoosoleku läbiviimiseks ning TÜS § 47 lg-s 1 sätestatud häälteenamuse nõue (kvoorum). Hageja osales otsuste vastuvõtmisel volitatud esindaja kaudu, kuid TÜS § 52 lg 3 kohast vastuväidet ühegi vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei esitanud.
3.3.2.Hageja tugineb nõukogu liikme valimise otsuse kehtetuse nõudes TÜS § 51 lg-le 6 ja TõS § 1 lg 1 p-le 4 ja §-le 36. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (protokoll, notari tähelepanekute aruanne, notari kinnitus kohtule) ja isikuliste tõendite (tunnistaja D ütlused) alusel järgmised asjaolud: - koosolekul valiti kostja nõukogu liikmeks Y; - notar viibis üldkoosolekul; - koosoleku protokolli tõestas notar oma büroos 26.04.2016 ning selle juures viibisid koosoleku juhataja ja protokollija, kes kirjutasid protokollile ja notari tähelepanekutele alla notari juuresolekul. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole seetõttu vastuolus TÜS § 51 lg-ga 6 ega TõS § 1 lg 1 pga 4 koosmõjus §-ga 36.
3.3.3.Seoses päevakorrapunktis 1 nimetatud nõukogu aruande esitamisega 2015. a tegevuse kohta tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (protokoll, notari tähelepanekute aruanne, koosoleku kokkukutsumise kutse) ja isikuliste tõendite (tunnistaja D ütlused) alusel järgmised asjaolud: - päevakorrapunktis 1 otsuseid vastu ei võetud, koosolek võttis juhatuse ja nõukogu aruanded teadmiseks; - majandusaasta aruande ja nõukogu otsuste eelnõudega sai eelneval kokkuleppel tutvuda. Kostja põhikiri, TÜS ega RPS ei sätesta kohustust, et nõukogu aruanne eelmise aasta tegevuse kohta tuleb ühistu üldkoosolekul suuliselt ette kanda, seda hääletada või lisada nõukogu aruanne ühistu majandusaasta aruande materjalide hulka. Kuna otsust vastu ei võetud, ei saa see olla vastuolus seaduse ja/või kostja põhikirjaga. Seega puudub TÜS § 52 lg 1 kohane alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
3.3.4.Ühistu 2015. majandusaasta konsolideeritud aruande kinnitamiseks oli vajalik kvoorum, mistõttu ei ole otsused kehtetud. Üldkoosoleku otsuste 1 ja 2 hääletamine ei toimunud vastuolus TÜS §-ga 44. TÜS § 72 lg-te 1–21 kohaselt on ühistu majandusaasta aruande koostamine ning selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga üldkoosolekule esitamine juhatuse ülesanne. Sisult sama mõte sisaldub ka kostja põhikirja p-des 4.16.4. ja 4.16.5. TÜS § 44 alusel piiratakse otsuste 1 ja 2
5(11)
hääletamisel juhatuse liikmete hääleõigust, kuid mitte nõukogu ega nende poolt esindatud ühistu liikmete hääleõigust. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel (protokoll, osalejate nimekiri) järgmised asjaolud: - otsus võeti vastu 73 häälega; - üldkoosolekul osales kaks kostja juhatuse liiget - S ja L, keda koosolekust osavõtjatena 74 üldkoosolekul osalenud liikme hulgas ei registreeritud ja kes ei saanud osaleda hääletamisel.
3.3.5.Y sai nii TÜ Mulgi Piim kui E-Piima liikme esindajana ja tema nimel hääletada üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, sh ka nõukogu liikme valimisel. Otsus nr 4 ei ole vastuolus E-Piima põhikirja p-ga 4.13, TÜS § 51 lg-ga 6 ega ka TÜS §-ga 44. Hageja esindaja väidetavalt esitatud eriarvamus ei ole vastuväide TÜS § 52 lg 3 mõttes. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (kostja põhikiri, TÜ Mulgi Piim põhikiri, osalejate nimekiri) alusel järgmised asjaolud: - kostja põhikirja p 4.13 kohaselt ei või nõukogu liikmed olla mõne teise sarnase eesmärgiga või tegevusalaga ühistu liikmeks või äriühingu omanikuks või aktsionäriks; - kostja eesmärk on ühistu liikmete majandushuvide toetamine ja soodustamine ning tema tegevusaladeks on ühistu liikmete poolt toodetud piima varumine, töötlemine ja toodangu turustamine, piima tootmise ja töötlemise arendamises ja tulukuse suurendamine; - TÜ Mulgi Piim eesmärk on ühendada Viljandi maakonna piimatootjad nende ettevõtluse edendamiseks; - Y viibis üldkoosolekul TÜ Mulgi Piim esindajana ja TÜ Mulgi Piim on E-Piim ühistu liige; Maakohus järeldas asjaoludest, et ühistute tegevusalad on erinevad ja üksnes seetõttu, et mõlemad tegelevad piimandusega, ei saa pidada TÜ Mulgi Piima eesmärki ja tegevusala sarnaseks PÜ EPiim omadega PÜ E-Piim põhikirja p 4.13 mõttes. Hageja pole tõendanud, et Y on TÜ Mulgi Piim liige.
3.3.6.Hageja väidete osas, et üldkoosolekul ei menetletud hageja 30.09.2015 taotlust õiguspäraselt (päevakorrapunkt 6), viitas maakohus oma eelnevatele seisukohtadele ja järeldas, et üldkoosolekul vastuvõetud otsus nr 5 ei ole vastuolus ÄS § 172, § 1721 ja/või § 1712 lg-6. Kokkuvõttes puudus alus üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
3.4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning määras, et nende rahaline suurus tuleb TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.21.04.2016 koosoleku otsused on tühised ainuüksi seetõttu, et hagejat sunniti koosoleku alguses jõuga lahkuma. Seda ei ole kajastatud notari tähelepanekute aruandes ega koosoleku protokollis. Tunnistaja D andis valeütlusi, et koosolekul ei räägitud sõnagi politsei kutsumisest. Vastupidist kinnitavad nii helisalvestise stenogramm, kui ka kostja nõukogu 31.05.2016 koosoleku protokolli väljavõte. Kui hageja soovis D-lt istungil küsida, kas ta on tutvunud hageja õiguste rikkumist kinnitavate kohtuotsustega ja kas nõukogu on võtnud seisukoha kohtuotsuste osas, kõrvaldas kohus need või ütles küsimuste lubamisel, et tunnistaja ei pea nendele vastama. Maakohus jättis analüüsimata hageja poolt 18.04.2022 teesides tunnistaja ütluste kohta väljatoodud vastuolud. 6(11)
4.2.Pärast hageja koosolekult väljaviskamist puudus koosolekul kvoorum. A. Eichel oli volitus hageja esindamiseks kitsalt õigusküsimustes, mis ei laienenud hääletamisõigusele. Sepa Talu volitus oli väljastatud Maasika Talule osalemiseks 12.11.2015 üldkoosolekul, tegemist ei olnud eksimusega. Sellisel viisil volitaja poolt tagantjärele antud heakskiitu ei saa arvestada, kuna heakskiit on antud volikirja suhtes, mitte üldkoosoleku otsuste suhtes. 21.04.2016 protokolli pole notar hiljem parandanud ega täiendanud, millest tulenevalt ei saa lugeda nn hilisemat Sepa Talu heakskiitu tõendikõlbulikuks ka juhul, kui selline heakskiitmine olnuks õiguspärane.
4.3.Üldkoosoleku käiku peaks õiglaselt kajastama ametlik protokoll. Koosoleku helisalvestis ja helisalvestise stenogramm ei lange kokku ametliku protokolliga. Koosoleku algul protokollijat ei valitud, nimetatud, määratud ega tutvustatud. Protokollijaks olnud kostja lepinguline esindaja saanuks koosolekul osaleda vaid külalisena, mitte protokollijana, kuna maakohtus oli pooleli hageja teabenõude arutamine (tsiviilasi 2-15-17842). Kui protokollijat ei valita, määrata ega nimetata, toob see rikkumine kaasa otsuste tühisuse. Kui protokollijal esineb huvide konflikt, ei saa ta olla protokollija.
4.4.Y TÜ Mulgi piim liikmena ei saanud kandideerida nõukogu liikmeks tulenevalt kostja põhikirja p-st 4.13. Hageja õigusnõustaja viitas koosolekul sellele, kuid sellega ei arvestatud. Notari tähelepanekute aruandes puudub viide, et notar oleks kontrollinud Y vastavust kostja põhikirja p-le 4.13. Maakohtu otsuses on esmakordselt ja üllatuslikult leitud, et hageja pole tõendanud, et Y oli TÜ Mulgi Piim liige. Üldkoosoleku helisalvestise stenogramm kinnitab, et A. Eiche sõnavõttu Y osas on moonutatud.
4.5.Koosoleku helisalvestis ja stenogramm tõendavad ka, et kostja nõukogu aruannet ei loetud ette, mis on vastuolus kostja poolt kohtule väidetuga, 21.04.2016 üldkoosoleku ametliku protokolliga ja notari tähelepanekute aruandega. ÄS § 333 lg 1 kohaselt vaatab nõukogu majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. TÜS § 72 lg 2 kohaselt esitab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või vandeaudiitori aruanne. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande. Seega on üldkoosoleku läbiviimisel rikutud mitmeid nõukogule määratud seadusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt ei saanud hääletusele panna 2015. majandusaasta konsolideeritud aruannet.
4.6.Üldkoosolekul poolthääli kokku ei loetud. Nimetatu on tõendatud helisalvestisega. D valetas selle kohta vande all ütlusi andes. Notari tähelepanekute aruande kohaselt loeti iga hääletuse järgselt hääled koosoleku juhataja poolt kokku. Koosoleku helisalvestis tõendab, et D valetas ka selle kohta, et notari kohalolekust teavitati üldkoosolekul osalejaid. Hageja taotles maakohtult notari tunnistajana ülekuulamist, millega kohus algselt nõustus ja seejärel sellest keeldus. Hageja esitas maakohtule taotluse notari mobiiltelefoni positsioneerimiseks ajal, mil toimus 21.04.2016 koosolek. Hageja palus kontrollida, kas notar on kasutanud koosoleku toimumise ajal
7(11)
temaga seotud pangakaarte, millest kohus keeldus. Notari tähelepanekute aruanne on täis vastuolusid helisalvestisega, mis viitab sellele, et notarit koosolekul ei viibinud.
4.7.Hagejal puudub selgus, kas menetlusse on astunud õige isik. Kuna maakohus ei ole teinud kostja kaasamiseks määrust ja tulundusühistu piiriülene ühinemine on ebaseaduslik, tuleb ringkonnakohtul kaasata uus kostja. Tulenevalt õiguslikust situatsioonist on arusaamatu, kas kostja kuulub asendamisele (menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 mõttes), või on tegemist uue kostja kaasamisega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hagi aluseks saavad olla üldkoosoleku otsuste tühisuse osas TÜS § 521 lg 1 p-d 1-3 või lg 2 (otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; ei vasta headele kommetele, on oluliselt rikutud ÜK kokkukutsumine korda; muul seadusega ettenähtud juhul), kehtetuks tunnistamise osas TÜS § 52 lg 1 (vastuolu põhikirjaga).
7.Maakohus tuvastas õigesti, et koosolekul võeti vastu 5 otsust: - kinnitati ühistu 2015. a majandusaasta aruanne; - otsustati 2015. a kasumi jaotamine; - kinnitati 2016. a audiitoriks P; - kinnitati nõukogu liikmeks Y; - tehti otsused, mille kohaselt ei lubatud hagejal tutvuda erinevate ühistu dokumentidega ega anda talle teavet. Kui kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis kehtetu saab olla üksnes Y nõukogu liikme valimise otsus.
8.Maakohus tuvastas, et päevakorra p 1 osas pealkirjaga „PÜ E-Piim juhatuse ja nõukogu aruanne 2015.a tegevuse kohta“ otsust vastu ei võetud, see oli informatiivne. Kolleegium nõustub maakohtuga, et otsust, mida hääletusele ei pandud ega vastu ei võetud, ei saa vaidlustada.
9.Pooled tõlgendavad erinevalt kostja põhikirja p-i 2.9.1, mille kohaselt on ühistu liikmel õigus üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu osa võtta. Hageja leiab, et liige võib üldkoosolekul osaleda koos esindajaga, kostja sellega ei nõustu.
9.1.Sõltumata sellest, kuidas kostja põhikirja tõlgendada, ei ole praegusel juhul hageja õigusi oluliselt rikutud.
9.2.Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust asjaolu, kuidas hageja oma esindajat subjektiivselt volitada tahtis (kas õigusnõustamiseks või osalemiseks). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja oli üldkoosolekul oma esindaja poolt esindatud, ja ei korda neid. Hageja esindaja jättis üldkoosolekule mulje, et ta esindab hagejat: registreeris end osalejate
8(11)
lehel ja märkis end seal esindajaks, hääletas otsuste vastuvõtmisel (tema hääl on ka 74 hääle hulgas); võttis korduvalt sõna hageja nimel. Esindajale antud volikirjast “õigusnõustamiseks“ pole sellises olukorras võimalik järeldada, et hageja esindaja volitused olid piiratud. Isegi kui leida, et hageja ei olnud üldkoosolekul esindatud, siis piisas otsuste vastuvõtmiseks ka 73 häälest (73 + 72 = 145).
10.Heade kommete vastasuse hindamisel (käituda heade kommete vastaselt ei saa) on oluline otsuste sisu. Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlustatud otsused ei saa olla heade kommete vastased.
11.Ringkonnakohus mõistab hageja etteheiteid kostja pahausksest käitumisest viisil, et hagejal paluti lahkuda, tõlgendades põhikirja esindusõiguse punkti vääralt ja ähvardades teda politseiga.
11.1.Hageja esindaja tehtud helisalvestiselt ei ole kuulda, et koosoleku juhataja oleks hagejat ähvardanud politsei kutsumisega. Hageja on ringkonnakohtu nõuet täites näidanud 08.12.2022 menetlusdokumendis, et kaks korda hüüdis hääl saalist „kutsuge politsei“. Tähendust ei oma, kuidas hageja lahkuma sunniti - kas protokollija põhikirjale antud tõlgenduse tõttu või saalist kostvate hüüatuste „kutsuge politsei“ tulemusel. Nimetatut ei pidanud kajastama notar oma tähelepanekute aruandes ega ühistu koosoleku protokollis. Hagejal on õiguskaitsevahend võimalus vaidlustada otsused.
11.2.Tunnistaja D ütluste andmise ajaks (06.07.2021) oli koosolekust möödunud juba üle viie aasta. Tunnistaja D võis hüüatusi saalist „kutsuge politsei“ mitte tähele panna või sellised asjaolud unustada isegi siis, kui seda koosolekule järgnenud nõukogu koosolekul arutati. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei oma nimetatud asjaolu määravat tähendust asja lahendamisel, mistõttu ei pidanud kohus analüüsima ka hageja teesides esitatud väiteid tunnistaja ütluste vastuolude kohta. Samuti kõrvaldas maakohus asjakohaselt tunnistaja ülekuulamisel hageja esitatud küsimused varasemate kohtuotsuste kohta, kuna need ei oma tähendust praeguse asja lahendamisel.
11.3.Hageja ei ole asjas esile toonud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et kostja põhikirja p 2.9.1 on vastu võetud põhjusel, et takistada hagejal kostja juhtorganitele üldkoosolekul ebamugavaid küsimusi esitada.
12.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et Sepa Talu andis Maasika talule volituse vaidlusalusel koosolekul osalemiseks, ja ei korda seda. Maakohus tuvastas, et volikiri anti üks päev enne vaidlusaluse 21.04.2016 koosoleku toimumist, volitaja jättis volikirja ekslikult varasema koosoleku kuupäeva ja on kinnitanud, et andis volituse esindamiseks 21.04.2016 koosolekul. Tegemist ei ole tagantjärele heakskiiduga volikirjale, vaid kohus on N tahteavaldust volituse andmisel tõlgendanud (TsÜS § 75 lg 1 mõttes).
13.Üldkoosoleku ametlik protokoll ei pea kokku langema ei hageja esindaja tehtud helisalvestisega ega selle põhjal koostatud protokolliga. Notari tähelepanekute aruandel puudub õiguslik tähendus. Nende tõendite alusel saab hinnata, kas protokollis on jäetud midagi olulist kajastamata.
14.Koosoleku protokollija on tehniline töötaja, kellele ei laiene põhikirja sätted. Seetõttu ei saa protokollijat pidada külaliseks kostja põhikirja mõttes. Protokollija valimist, määramist ega tutvustamist ei näe ette kostja põhikiri ega õigusaktid. Seetõttu ei saa nende protseduuride
9(11)
tegemata jätmine tuua kaasa vastuvõetud otsuste kehtetust. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et protokollija oli kostja esindajaks hageja vastu teises, parajasti pooleli olevas kohtuasjas.
15.Protokollija ei esindanud hagejat, mistõttu ei ole võimalik rääkida huvide konfliktist. Kui hageja peab silmas, et protokollija ei olnud erapooletu tema suhtes, võis seetõttu protokolli midagi valesti märkida või märkimata jätta, oli hagejal seda võimalik tõendada muude tõenditega.
16.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja ei esitanud vastuväidet Y nõukogu liikmeks valimise osas. Protokollist (I kd, tl 70-82) nähtub, et hageja esindaja tõstatas küsimuse Y vastavusest nõukogu liikme ametikohale seonduvalt põhikirja p-ga 4.13. Kolleegiumi hinnangul piisab sellest otsuse vaidlustamise eeldusena ka siis, kui hageja esindaja ei nimetanud seda koosolekul otsesõnu protokolli kandmist vajavaks vastuväiteks.
17.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et Y ei saanud valida kostja nõukogu liikmeks, kuna ta oli TÜ Mulgi Piim liige.
17.1.Iseenesest on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus nimetatud osas menetlusõiguse normi sellega, et asus üllatuslikult otsuses seisukohale, et Y ei olnud TÜ Mulgi Piim liige. Kuna see asjaolu oli üks hageja nõude rahuldamise eeldusi, tulnuks pooltega vastavat asjaolu piisavas ulatuses arutada ja välja selgitada, kas kostja vaidlustab seda asjaolu. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja ei vaidlustanud seda asjaolu, kuid ei võtnud seda ka omaks. Poolte vaidluse kese keskendus küsimusele, kas tulundusühistu E-piima ja TÜ Mulgi Piima tegevusvaldkonnad ja eesmärgid on sarnased.
17.2.Ringkonnakohus kõrvaldas nimetatud minetuse ja võttis vastu hageja apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, millega hageja soovib tõenda Y kuulumist TÜ Mulgi Piim liikmete hulka. Kostja märkis apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, s.o TÜ Mulgi Piim 29.01.2013 üldkoosoleku registreerimislehe osas, et tõendist nähtuvalt osales Y nimetatud koosolekul Heimtali Hobusekasvatuse esindajana. Kolleegium nõustub nimetatuga, sest vastav asjaolu nähtub esitatud tõendist. Kostja kinnitas, et Y ei ole TÜ Mulgi Piim liige ja hageja ei ole vastupidist tõendanud.
17.3.Puudub vajadus hinnata, kas kostja ja TÜ Mulgi Piim tegevusvaldkonnad on sarnased, ning vastav põhjendus tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Kokkuvõttes ei valitud Y kostja nõukogu liikmeks vastuolus kostja põhikirja p-ga 4.13 ja vastav otsus on kehtiv.
17.4.Hageja esindaja viited Y sobimatusele on protokolli kantud, kuid need on põhjendamatud. Seetõttu ei tulnud nende vastuväidetega üldkoosoleku käigus arvestada. Lisaks oli hagejal õiguskaitsevahend otsuste vaidlustamise näol. Notari aruandes viidete kajastamata jätmine ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Samuti ei oma tähendust, kui protokoll ja stenogramm erinevad hageja esindaja sellekohase sõnavõtu kajastamise osas.
18.Kuna nõukogu aruannet ei pandud hääletusele, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas see loeti ette, lisati koosoleku protokollile või majandusaasta aruandele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega kostja majandusaasta aruande kinnitamise osas ja neid ei korda. Vastav otsus on kehtiv.
19.Kolleegium leiab, et otsuste poolt hääletanute häälte kokku lugemata jätmine ei anna alust otsuste vaidlustamiseks olukorras, kus see oli tuletatav koosolekul viibijate, vastu hääletajate ja erapooletuks jäänute arvu põhjal. Hageja ei ole väitnud, et vahepeal lahkus keegi saalist ja seetõttu
10(11)
ei olnud nõutavat kvoorumit. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas poolthääli kajastati notari aruandes või kas tunnistaja D ütlused on nimetatud osas usaldusväärsed.
20.Maakohus tuvastas õigesti, et üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud ja notar viibis üldkoosolekul. Kostja ei vabastanud notarit saladuse hoidmise kohustusest. Seetõttu ei saanud kohus notarit tunnistajana üle kuulata, kuigi oli varem hageja vastavasisulise taotluse rahuldanud. Asjas esitatud teised tõendid kinnitasid, et notar viibis üldkoosolekul ja seda kinnitas ka notar ise. Isegi kui tunnistaja D ütlused notari viibimisest üldkoosolekul ei ole kooskõlas helisalvestisega, ei ole maakohus teinud järeldust notari viibimise kohta koosolekul üksnes tunnistaja ütluste põhjal, vaid kõiki tõendeid nende koosmõjus hinnates.
21.Tulundusühistu E-piim piiriülese ühinemise osas jääb ringkonnakohus oma 08.12.2022 määruses toodud seisukohtade juurde. Piimandusühistu E-Piim on lõppenud ühinemisega, vastav kandeotsus on tehtud ja kostja on menetluses astunud üldõigusjärglasena piimandusühistu E-Piim asemele. Puudub vajadus uue kostja kaasamiseks.
22.Asjaolu, kas hageja 30.09.2015 taotlust dokumentidega tutvumiseks ja teabe andmiseks menetleti õiguspäraselt, ei oma tähendust asja lahendamisel. Puudub vaidlus, et hagejale otsustati dokumente ja teavet mitte anda, kuid vastav otsus ei ole seetõttu kehtetu. Hagejal on õiguskaitsevahend ja ta saab dokumentidega tutvumist või teabe andmist taotleda kohtu kaudu.
23.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad seoses sellega hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.