PÄIVILA TALU FIE Kalev Kann kaudu hagi Piimandusühistu E-Piim vastu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamises
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Piimandusühistu E-Piim apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PÄIVILA TALU FIE Kalev Kann kaudu (registrikood 10210980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kostja: Piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot,
Kohtuistungi toimumise aeg
12.11.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Alar Eiche ja kostja esindaja vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 18.06.2018 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata hageja nõuded kostja vastu kostja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 p 12 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Võtta vastu hageja hagist loobumine kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1-7 kehtetuks tunnistamise või alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõuetes ja lõpetada nendes nõuetes menetlus. Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamiseks. Rahuldada hageja nõue kostja vastu ja tuvastada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisus. Muuta maakohtu poolt määratud
3.1.Jätta läbi vaatamata PÄIVILA TALU hagi Piimandusühistu E-Piim vastu kostja juhatuse 17.06.2016 koosoleku otsuse nr 7 p 12 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks.
3.2.Võtta vastu PÄIVILA TALU loobumine hageja nõudes Piimandusühistu E-Piim vastu tunnistada Piimandusühistu E-Piim 18.11.2016 üldkoosoleku otsused nr 1-7 kehtetuks või alternatiivselt tuvastada nende tühisus ja lõpetada menetlus nendes nõuetes.
3.3.Jätta rahuldamata PÄIVILA TALU nõue Piimandusühistu E-Piim vastu tunnistada kehtetuks Piimandusühistu E-Piim 18.11.2016 üldkoosoleku otsus nr 8.
3.5.Rahuldada PÄIVILA TALU nõue Piimandusühistu E-Piim vastu ja tuvastada Piimandusühistu E-Piim 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisus.
3.6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta kummagi poole enda kanda.
3.7.Jätta rahuldamata PÄIVILA TALU vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotlus määrata kindlaks ja mõista välja menetluskulude suurus apellatsiooniastmes. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.12.2016 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, mida täpsustas 02.02.2017 avalduses ja palus tühistada kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 hagejat puudutavas osas ja alternatiivselt tunnistada kehtetuks sama otsus hagejat puudutavas osas. Ühtlasi esitas hageja 19.12.2016 nõude tühistada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku kõik vastuvõetud otsused, s.h otsus, millega jäeti muutmata kostja juhatuse 17.06.2017 otsus nr 7, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Hageja leidis, et tema väljaarvamine kostja liikmete hulgas on materiaalselt vale ja formaalselt mitteõiguspärane ning tugines hagis peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja on kostja liige; - 17.06.2016 kostja juhatuse otsusega arvati hageja ühistust välja; - hageja sai 22.06.2016 teate enda väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast; - väljaarvamisteates viidati mh ka kostja 21.04.2016 üldkoosoleku protokollile; - hagejale ei väljastatud 17.07.2016 taotluse alusel 21.04.2016 üldkoosoleku protokolli koos lisadega ja 17.06.2016 juhatuse otsust nr 7;
2(20)
- juhatuse otsuse lisaks olid juhatuse kaalutlused ja hageja väljaarvamisel juhatusest tugines juhatuse kostja põhikirja p-dele 2.14.3. ja 2.14.7.; - 21.07.2016 esitas hageja kaebuse üldkoosolekule juhatuse otsuse peale, millega ta ühistust välja arvati; - 04.11.2016 teatega, mille hageja sai kätte 07.11.2016, kutsus kostja juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku 18.11.2016; - vastuseks 11.11.2016 avaldatud soovile tutvuda 18.11.2016 koosoleku materjalidega, võimaldati seda hagejale 16.11.2016; - 16.11.2016 puudus materjal päevakorrapunktide 1-3 kohta, olid 5 eelnõud otsuste 2, 3, 5 kohta; - ühistu 18.11.2016 üldkoosolekul ei loetud ette kostja juhatuse otsust nr 7, hageja kaebust, juhatuse seisukohta kaebuse suhtes ega juhatuse motiive hageja väljaarvamiseks; - juhatuse otsust ei antud hagejale ka üldkoosoleku toimumise päeval ja see saadeti hagejale väljavõttena protokollist 21.11.2016; dokument on koostatud ST poolt, sellel pole juhatuse liikmete allkirja; - päevakorrapunkti nr 4 alguses otsustati päevakorraväliselt hääletada selle üle, et anda hageja ärakuulamiseks aega 10 minutit; - päevakorra p-s 5 pandi ilma sisulist arutelu avamata hääletamisele otsuse projekt juhatuse 17.06.2016 otsuse jõusse jätmiseks hageja osas; - hageja väljaarvamine pandi hääletusele ühistu juhatuse poolt kohapeal loodud negatiivses toonis ja juhatusele sobilikul viisil; - ühistu 18.11.2016 üldkoosolek jättis kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata; - vastuseks hageja 28.11.2016 taotlusele edastada talle 18.11.2016 üldkoosoleku protokolli ja selle kõigi lisade ärakirjad (sh salvestuse saamiseks), edastas kostja 30.11.2016 e-kirjaga protokolli ilma lisadeta, lisad anti üle 01.12.2016 akti alusel; - protokolli lisaks olev helifail on moonutatud ja protokoll ei vasta tegelikkusele; - 18.11.2016 üldkoosolekul ei loetud kokku poolthääli, vaid ainult vastuhäälte arv ja erapooletud hääled ja seega ei vasta üldkoosoleku protokollis sisalduvad hääletustulemused (poolt, vastu, erapooletud) tegelikkuses kajastatule, kus poolt hääled on välja toodud numbriliselt. Hageja ei ole rikkunud 20.06.2016 teates „Piimandusühistust E-Piim väljaarvamise kohta“ viidatud sätteid ja kostjal ei olnud alust hagejat ühistust välja arvata. Hageja ei ole kirjutanud „Võrumaa Teatajas“ 14.04.2016 ilmunud artiklit, selle kirjutanud ajakirjanik ei arvestanud hageja parandustega. Hageja ei andnud „Võrumaa Teatajale“ nõusolekut kohtumenetlusele viitamiseks. Kohtuvaidlustest rääkimine ei oleks ka ühistu halvustamine. Ajakirjanduses välja öeldud piimandusega seotud mõtteavaldused ei saa olla aluseks isiku ühistust väljaarvamiseks. Hageja õiguslik käsitlus TÜS rakendamise kohta ei riku ühistu mainet. Hageja esindajale omistatud tsitaadid 21.04.2016 üldkoosolekul on kontekstist välja rebitud või pole neid kunagi öeldud. Ühistu üldkoosolekul esitatud küsimusi ja peetud diskussiooni ei saa lugeda ühistust kahjustavaks. 07.05.2018 toimunud kohtuistungil loobus hageja osaliselt hagist. Hageja taotleb tunnistada kehtetuks tema väljaarvamise aluseks olev kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 talu puudutavas osas ja alternatiivselt tühistada eelpoolnimetatud juhatuse otsus hagejat puudutavas osas. Samuti taotleb hageja tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata talu kaebus kostja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 kehtetuks
3(20)
tunnistamiseks talu puudutavas osas ning alternatiivselt tühistada 18.11.2016 üldkoosoleku otsus talu puudutavas osas. Üldkoosoleku otsuste nr 1-7 vaidlustamisest hageja loobub, kuid jääb varem esitatud vastuväidete juurde, mis puudutavad 18.11.2016 vastuvõetud üldkoosoleku otsuseid nr 6 ja 7. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja põhiväited menetluses olid järgmised: - ühistu juhatuse 17.06.2016 protokollilise otsuse (protokoll 7) p 12 kehtetuks tunnistamiseks puudub alus; - hageja võis tutvuda juhatuse 17.06.2016 otsuse p-ga 12; - hageja lepingulise esindaja 21.04.2016 üldkoosolekul öeldud tsitaate ei ole moonutatud; - ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei ole hageja õigusi rikutud; - hagejal puudub otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus (TÜS § 52 lg 3), kuna ta pole esitanud vastavat vastuväidet; - kostja ei kohtle oma liikmeid ebavõrdselt; - hageja ja tema esindaja kiuslike ning etteregistreerimata küsimuste esitamine ning provotseerivad teemapüstitused venitavad üldkoosoleku planeeritud aega ning takistavad teiste liikmete elukorraldust; - hageja on algatanud neli põhjendamatut kohtuvaidlust mh selleks, et tekitada ühistule tööd juurde; - hageja esitab meedia vahendusel kostjat mustavaid väiteid ja kostja peab sellega oma põhiülesannete kõrval tegelema; - hagejale tagati 18.11.2016 üldkoosolekul ärakuulamisõigus. Hageja arvati välja kostja liikmete hulgast kostja põhikirja p-de 2.14.3 (liige kahjustab ühistu mainet ning liige oluliselt takistab ühistu tegevust) ja p 2.14.17 (esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks) alusel. Kostja põhikirja p 2.14.7 ei täpsusta, mis on „muu mõjuv põhjus“, mistõttu on kostja selle mõiste sisustanud hea usu põhimõttega ja käesolevas asjas esitatud asjaoludega, mis annavad koosmõjus aluse hageja ühistust väljaarvamiseks. Korraldusliku otsusena nr 6 pandi hääletamisele hageja ettekandeks antav aeg, millele hageja esindajal vastuväiteid ei olnud ning ka ükski ühistu liige ei hääletanud otsuse nr 6 vastu. Päevakorrapunkt 4 nägi ette üksnes Kalev Kanni seisukohtade ärakuulamise. Protokollist nähtuvalt võimaldas kostja hageja esindajal ettekandega jätkata ka pärast 10 minuti möödumist ning hageja jõudis lugeda ette pea kõik seisukohtade punktid. Juhatus ei pidanud ette kandma oma 17.06.2016 otsuse p 12 ja selle lisaks olevad kaalutlusi. Kostja ei muutnud üldkoosolekul päevakorda ega lisanud päevakorda otsuste eelnõusid sellest liikmeid eelnevalt teavitamata. Päevakorras välja toomata otsused (nr 1, 5 ja 6) kandsid korralduslikku iseloomu ja neist ei tulnud teavitada. Kostja 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused sisalduvad üldkoosoleku protokollis (TsÜS § 1 lg 1 p 5). Dokumendid on autentsed. Kostja võtab omaks ühe vormilise eksimuse, mis puudutab 18.11.2016 protokolli lisa 4, kus nimetatud „PÄIVILA TALU kaebus nr 1-6/955 ja sellele lisatud kirjavahetus“ all on tegelikult hageja 18.11.2016 seisukohad nr 1-6/1560, mille hageja esitas protokolli lisaks üldkoosolekul kohapeal. Seega on üldkoosoleku protokolli lisa 4 pealkiri kogemata ekslik. Hageja 21.07.2016 kaebus nr 1-6/955 ei ole lisatud 18.11.2016
4(20)
üldkoosolekul lisana, vaid sellega oli võimalik kõigil liikmetel tutvuda enne üldkoosoleku toimumist. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi, tunnistas kehtetuks hageja kostjast väljaarvamise aluseks oleva kostja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 hagejat puudutavas osas; tunnistas kehtetuks kostja üldkoosoleku 18.11.2016 otsuse nr 8, millega jäeti jõusse kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 ning jäeti rahuldamata hageja 21.07.2016 kaebus nr 1-6/955 tema kostjast väljaarvamise osas. Menetluskulud jättis maakohus 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Hageja arvati ühistust välja kostja juhatuse 17.06.2016 protokollise otsusega nr 7. Väljaarvamise põhjuseks on toodud ühistu põhikirja p 2.14.3 (liige kahjustab ühistu mainet ning liige oluliselt takistab ühistu tegevust) ja/või p 2.14.17 (esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks). Tegevusteks, mis annavad aluse hageja väljaarvamiseks ühistust on kostja arvates alljärgnev: 1) hageja vajalikkus kahelda kostja töökorralduses ja tegevuste õigsuses; 2) hageja ülim kriitilisus kostja tegevuse suhtes; 3) ekslik ja kostjast halba muljet jätvad väited „Võrumaa Teatajas“; 4) hageja esinemine kostja kagupiirkonna 14.04.2016 koosolekul erinevate valeväidete ja etteheidetega, mis olid kostja suhtes ründavad, vastutöötavad ja pahatahtlikud; 5) hageja esinemine lepingulise esindaja vahendusel 21.04.2016 üldkoosolekul mitmete kostjat halvustavate väidete ja küsimuste ning kostja juhtorganite tegevuse väidetavale õigusvastasusele pidevalt ja sihilikult vihjeid tehes, samuti hageja poolt küsimuste esitamine päevakorda eirates; 6) hageja pahatahtlik, provotseeriv tegevus, mis häirib üldkoosoleku tegevust. Kostja osundab, et üldkoosolek on nõudnud hageja väljaarvamist nii 21.04.2016 kui ka 18.11.2016 üldkoosolekul, samuti kostja volinike koosolekul 2013 ning nõukogu 31.05.2016 koosolekul. Kuigi hageja ühistust väljaarvamisteates on öeldud, et väljaarvamise põhjenduste loetelu ei ole ammendav, on välistatud olukord, kus kostja on väljaarvamisteates reserveerinud endale õiguse tulla välja üha uute etteheidetega hageja aadressil. Kuigi hageja on olnud kostja tegevuse suhtes kriitiline, see on põhjustanud ühistu juhtorganitele lisatööd ning kostjal on olnud erinev nägemus piima hinnastamise küsimuses, ei ole selline hageja tegevus aluseks ühistust väljaarvamiseks (pöördumine õiguskantsleri ja Veterinaar- ja Toiduameti poole). Liikmelt ei saa võtta õigust kontrollida kostja töökorraldust ja tegevuse õigsust ning nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hageja tegevusele peavad sellega kaasnema tagajärjed. „Võrumaa Teatajas“ 14.04.2016 ilmunud artiklist „Rõuge Päivila talu piimatootja käib EPiimaga kohut“ jääb ekslik mulje nagu pooled käiksid artikli ilmumise ajal kohut piima tootmise küsimuse osas. Samas ei saa valeks lugeda artiklis sisalduvat selle kohta, et hageja käib kostjaga kolmandat aastat kohut, kuna 09.07.2013 juhatuse otsusega arvati hageja ühistust välja, järgnes kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-13-50793), mille lahend jõustus 29.07.2015. Seejärel jätkus viimatinimetatud tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramise menetlus, milles tehtud lahend ei olnud artikli ilmumise ajaks veel jõustunud. Ajakirjaniku e-kirjad ei kajasta hageja vastuväiteid ning ka ajakirjaväljaannetest sõltumatu Pressinõukogu otsusega jäeti hageja kaebus artikli osas rahuldamata. Olukorras, kus kohtumenetluses peetud kohtuvaidlused on seni lahenenud jõustunud kohtuotsustega hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine käsitletav ühistu halvustamise või tema maine kahjustamisena. Kohtumenetlus on olnud avalik ning nimetatud asjaolu kajastamine ei
5(20)
saa olla kostja mainet kahjustav. Tsiviilasja nr 2-15-17842 puutuvalt on väljaarvamisteates märkimata, et kohus kohustas 29.04.2016 määrusega kostja juhatust andma hagejale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud kostja üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ja nende lisad, mis võib tekitada kahtlust, et ühistu liikmed ei oma täielikku informatsiooni poolte vahelistest kohtuvaidlustest. Ka tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 ei ole hageja õigusvastaselt käitunud. Ajaleheartiklist nähtub nagu süüdistaks hageja kostjat suurtootjate eelistamises väiksemate ees ning kõlvatus konkurentsis. Tegemist ei ole mitte hageja tsitaadiga, vaid ajakirjaniku tõlgendusega, mis ei saaks olla aluseks hageja väljaarvamisele. Vaidlust ei ole selles, et hageja on juba pikka aega soovinud selgust ühistu liikmetele piimahinna kujunemisel. Kostja on selgitanud, et kohtleb kõiki ühistu liikmeid võrdselt ning vastavalt sõlmitud piima müügilepingule ja tüüptingimustele. Hageja leiab, et seni, kuni võetakse välja konfidentsiaalsusnõue tüüptingimustest ühistu liikme jaoks, ei ole võimalik avalikustada ühistu liikmete seas kõiki sõlmitud lepingud, saada aru, mida tähendab tüüptingimustes juhatusele antud voli muuta poolte kokkuleppel lepingut tüüptingimusi muutmata ja tagada, et ühistu liikmeid koheldakse võrdsete tingimuste olemasolul võrdselt. Muuhulgas on ühistu müügilepingu tüüptingimuste lisas 1 selgitanud, et ühistu juhatus saab Juustupiimale lisada juhatuse otsusega kuni 10% lisatulu, kuid konfidentsiaalsusnõude tõttu ei ole võimalik täpsemalt teada, kas see nii on ja keda see puudutab. Hageja seisukohta toetab „Maalehes“ 12.04.2018 ilmunud artikkel, kus erialaspetsialist AS on välja toonud ühistu piimahindade erinevuse. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla AS poolt väidetu, jääb selgusetuks, miks ta peaks ühistut alusetult arvustama. Ka ei ole teada, et PÜ E-Piim oleks viimatinimetatud artikli osas esitanud vastulauset. Ei ole vaidlust, et tootjatele tasutakse toodetud piima eest vastavalt piima kvaliteedile (vastavalt põllumajandusministri 30.07.2008 määrusele nr 79), kuid kõnealuses artiklis osundab hageja vajadusele määrata toorpiima kvaliteediklassid sertifitseeritud labori, mitte tootja (nende hulgas E-Piim) poolt, viidates üldisele olukorrale Eesti seadusandluses ning kohtu arvates ei ole põhjendatud selle arvamuse esitamine kostja maine kahjustamisena. Hageja on selgitanud, et tema ettepanek on olnud, et piima kvaliteediklassi võiks määrata sõltumatu organisatsioon, et ei tekiks võimalikku huvide konflikti. Seega on hageja algatanud diskussiooni, kuidas parandada olukorda Eesti piimanduses. PÜ E-Piim infokirjast nr 102 nähtuvad järgmised piimahinnad: juustupiim-0,230; eliit sort0,210; kõrgem sort-0,210, I sort-0,150; II sort-0,06 ja sorditu-0,06 eurot, mis annavad aluse järeldada, et hageja poolt nimetatud keskmine piimahind on reaalne. Artiklist nähtub hageja poolt nimetatud keskmine piima hind, mitte juustupiima hind nagu kostja on osundanud. Hageja on esitanud 18.11.2016 üldkoosoleku stenogrammi, millest nähtub, et JM on ise 18.11.2016 üldkoosolekul tunnistanud, et ei ole suutnud maksta kogu aeg kõrgeimat piimahinda. Ostu-müügilepingu tüüptingimuste lisa 6 „Pealelaadimistasu“ alusel on tasu ühe laadimiskorra eest 6,39 eurot (kd 5, tl 127). Nimetatud laadimistasu ei olene piima kogusest, seega on arusaadav hageja selgitus, et juhul, kui piimakogused on väiksemad, on koguse mõistes transpordikulud suuremad ning seetõttu on suurtootjatel ka paremad transporditingimused. Seega ei ole vale hageja arvamus, et väiketootjate kulud on transpordile suuremad. Hageja väited, mis ilmusid „Võrumaa Teatajas“ ei anna alust tema väljaarvamiseks ühistust. 14.04.2016 kagupiirkonna koosoleku protokollist nähtub, et hageja on küsinud kostja menetluskulude suuruse kohta ja nimetanud võimaliku suurusjärgu 79 tuhat eurot. Hageja on
6(20)
varasemalt teinud järelepärimise juhatusele õigusabikulude suuruse kohta, millele juhatus ei vastanud. Hiljem on kostja avaldanud selleks summaks 12 876 eurot kuludena. Antud juhul aga jäid tsiviilasja kulud kõik kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks 12 018.55 eurot, mistõttu nõustub kohus hagejaga, et enam kui kaks aastat kestnud kohtumenetluses kostja poolt nimetatud summa on väheusutav ja hagejale ei ole etteheidetav tema poolt nimetatud summa, võrrelduna Riigikohtu 13.10.2015 määrusest nr 3-2-1-146-15 nähtuva menetluskulu suurusega. Hageja väide, et üldkoosolek peab andma loa ühistule kohtuvaidluse pidamiseks, ei kooskõlas TÜS § 39 lg-ga 8, kuid õigusliku küsimuse püstitamine ei saa kahjustada kellegi mainet ning iseenesest on küsimuse püstitus õige, kuna põhjendamatu õigusvaidluse pidamisega saavad tulundusühistu majandushuvid kahjustatud. Ühistu liikmel ei ole keelatud oma mõtteid ja seisukohti avaldada ning teha ka kriitikat ühistu siseselt, seda ei saa tõlgendada maine kahjustamisena. Kostja arvamus, et väitega õigusabikulude suuruse kohta heidab hageja juhatusele halba varju, on meelevaldne. Hageja poolt esitatud helisalvestisel sõnakasutus „raiskab raha“ puudub (stenogramm kd 4 tl 14-85). Antud küsimus esitati päevakorrapunkti 1 all „PÜ E-Piim juhatuse ja nõukogu aruanne 2015 tegevuse kohta“, kus räägiti muuhulgas ühistu tuludest ja kuludest ning JM lubas vastata eraldi päevakorrapunkti all, mida nõukogu esimees SM ka tegi. Seega oli hageja esindaja küsimus kooskõlas päevakorraga. Väljaarvamisteates selgitatakse, et koosoleku kutse järgi tuleks küsimuste küsimine eelnevalt registreerida, kuna vastasel juhul ei ole võimalik juhatusel või nõukogul ühistu liikmete küsimustele vastata puuduliku ettevalmistuse tõttu. Samas on arvestatav hageja seisukoht, et kui nõukogu või juhatuse aruannet enne avaldatud ei ole, võib siiski küsimusi tekkida. Ka PÜ E-Piim põhikirjast (p 2.9.4) tuleneb, et ühistu liikmel on õigus saada ühistu juhatuselt informatsiooni ühistu tegevuse kohta. Kuigi kostja on osundanud TÜS § 28 lg-le 2, mis annab üldkoosolekule õiguse otsustada liikmele avaldatava teabe üle, ei ole informatsiooni küsimine hageja poolt talle etteheidetav. Hageja on selgitanud ning osutanud stenogrammile (kd 4, tl 39), et tema eesmärk ei olnud isiklikult informatsiooni saada, vaid muuta ühistu toimimine läbipaistvamaks. Kostja seisukoha kohaselt on A. Eiche sisuliselt heitnud üldkoosolekule ette TÜS § 28 lg-st 2 tulenevat, s.o seaduses ettenähtud otsustamisõiguse kasutamist, kuid kõnealusest stenogrammist nähtub hoopis, et A. Eiche juhib tähelepanu hääletamisel vajadusele teada, mille kohta hääletatakse. Sellele on ka tsiviilasjas 2-15-17842 kohtulahendiga tähelepanu juhitud. Neid väiteid, olgugi et need on kriitilised ja juhtorganite tegevust taunivad, ei saa lugeda ühistu mainet kahjustavaks või ühistu tegevust oluliselt kahjustavaks. Kostja on toonud välja hageja ülima kriitilisuse kostja tegevuse suhtes, viidates Jaak Kõivu sõnavõtule 21.04.2016 üldkoosolekul, kuid sõnavõtus ei ole viidatud ühelegi nimele ega konkreetsele sündmusele, mistõttu on viited hagejale kui maine kahjustajale väheveenvad. Muu mõjuva põhjuse osas jääb selgusetuks, mida peetakse hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguteks, mis ei ole kooskõlas ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-29-15 leidnud, et ühistu liikme võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub koostoimes TsÜS §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. Kuivõrd kostja ei ole viidanud ühelegi juhtorgani tegutsemisele, jääb kostja etteheide väheveenvaks selle kohta, et hageja ja tema lepinguline esindaja seavad sihilikult ja pahatahtlikult avalikult kahtluse alla ühistu juhtorganite tegutsemise õiguspärasuses.
7(20)
Tsiviilasjas nr 2-13-50793 ei leidnud kohtus kinnitust ükski juhatuse ja nõukogu poolt K. Kannile omistatud rikkumine. Puuduvad tõendid, et K. Kann ei oleks tegutsenud põhikirja alusel ja teiste ühistu liikmetega koos samadel alustel. Tsiviilasjas nr 2-15-17842 tehtud kohtulahend teabenõude menetluses on tehtud hageja kasuks ega anna alust hageja väljaarvamiseks ühistust. Hageja ja tema lepinguline esindaja on esitanud koosolekutel küsimusi, mis ei ole isikustatud ega solvavad, vaid seotud ühistu igapäevase tegevusega ning nende õiguste kasutamine hageja poolt ei saa kohtu arvates olla aluseks tema väljaarvamiseks. Kostja ei ole sisustanud ka hageja hea usu vastast käitumist. Kuigi kostja on väljaarvamisteates märkinud, et ühistu ja talu vahel võlasuhte jätkamine liikmelisuse näol ei ole enam mitte ühelgi juhul võimalik, on pooled pärast 2017 novembri kohtuistungit pidanud kompromissiläbirääkimisi. Hageja soov on olnud olla jätkuvalt ühistu liige ning ta on õigesti osundanud TÜS-le, mille § 1 kohaselt on tulundusühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Juhatus peab olema näoga oma liikmete poole. Mõeldav pole, et ühistu liige saab infot vaid juhatuse antud selgitusest ja ülevaadetest, sest otsused avalikustatakse vaid üldkoosolekul. Otsused, mille alusel toimuvad raha paigutamised ühistu loodud ärivõrgustikku, samuti kõik võimalikud ühinemised, uute äriühingute moodustamised ja muud ärilised tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Vastavalt TÜS § 20 lg-s 1 sätestatule arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirjaga sätestatud nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal seaduslik alus hageja liikmete hulgast väljaarvamiseks kostja põhikirja p 4.16.1, 2.14.3 ja 2.14.7 alusel ja selline otsus tuleb tunnistada kehtetuks TÜS § 52 lg 1 alusel. TÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Sellist õigust on hageja ka kasutanud, vaidlustades 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse talu puudutavas osas. Kuna kohus leiab, et juhatuse otsus hageja ühistust väljaarvamise osas tuleb tunnistada kehtetuks, siis olenemata hageja väidetest 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 õigustühisuse kohta on üldkoosoleku otsus nr 8 sisuliselt ebaõige eelnevalt toodud põhjendustel ning seetõttu kehtetu TÜS § 52 lg 1 alusel. Hageja on esitanud vastuväited otsustele nr 6 ja 7 (sõnavõttude ajalimiit ja talule dokumentide väljastamine). Hageja sai enda kinnitusel 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte 07.11.2016 ning pärast kostjaga peetud kirjavahetust on saanud üldkoosoleku eelnõudega tutvuda. Samuti on ta saanud tutvuda kostja juhatuse 17.06.2016 protokollilise otsusega nr 7 teda puudutavas osas. TÜS § 28 lg 2 kohaselt on liikmel õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Riigikohus on oma 14.12.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16 (p 15) selgitanud, et kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsusega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Ühistu juhatus pani juhatuse protokollilise otsuse väljastamise hääletamisele ühistu 18.11.2016 üldkoosolekul. Seega tekkis hagejale otsuse väljastamise õigus
8(20)
vastava otsuse vastuvõtmisest alates ning ühistu ei ole põhjendamatult takistanud hagejal tutvuda teda puudutava juhatuse 17.06.2016 otsusega. 18.11.2016 koosolekul pandi hääletamisele hagejale ettekandeks antav aeg. Väljapakutud aja osas hagejal vastuväiteid ei olnud ning üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et keegi oleks olnud selle vastu. Kuna tegemist on korraldusliku küsimusega, siis võib üldkoosolek sellise küsimuse üle TÜS § 401 lg 6 alusel otsustada ka siis, kui seda pole eelnevalt päevakorras. Nagu nähtub üldkoosoleku materjalidest, moodustas hageja liikmelisuse küsimus üksnes väikese osa üldkoosolekul arutamisele tulevatest teemadest, mistõttu on ka mõistetav, et suurema osa ajast käsitletakse teemasid, mis ei puuduta hageja liikmelisust. Hageja seisukohad koosnesid 28 punktist ning protokolli kohaselt jõudis A. Eiche 27. punkti ettekandmiseni. Seega sai hageja põhilises osas oma seisukohad ette kantud. Üldkoosoleku päevakorrast ei nähtu hageja kaebuse ettekandmine, samuti ei tulene kohustust ette kanda juhatuse 17.06.2016 protokollist otsust ei üldkoosoleku päevakorrast ega ka ühestki seadusest ning eelnevast tulenevalt ei ole hageja ärakuulamisõigust rikutud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jaotada teisiti menetluskulud. Maakohus on hagi rahuldamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel (TÜS § 52 lg 3, TsÜS 38 5, § 52 lg 3, TsÜS 38 5, § 52 lg 3, kostja põhikirja p-d 2.14.3 ja 2.14.7), rikkunud menetlusnorme, otsus on olulises osas põhjendamata ja vastuoluline, tõendite hindamisel on eksitud. Hageja arvati ühistust välja kostja juhatuse 17. juuni 2016 otsusega. Juhatuse otsuse lahutamatuks lisaks olid juhatuse kaalutlused (põhjendused), milles selgitati hageja väljaarvamise põhikirjalisi aluseid. Hageja väljaarvamine oli põhjendatud põhikirja p-i 2.14.3 (ühistu liige kahjustab ühistu mainet/ühistu liige takistab oluliselt ühistu tegevust) või p-i 2.14.7 (esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks) alusel. Hageja väljaarvamise tingis tema pikaaegne käitumine. Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti hageja käitumise aadressil ja heidab kostjale ette järgnevat: - hageja kritiseerib, et tingimused, millisena kostja oma liikmetega piimamüügilepinguid sõlmib, on ekslikud ning väärad; - kritiseerib, kuidas kostja liikmetelt varutud piima kvaliteeti kontrollib; - hageja avaldab pahameelt ajaleheartikli vahendusel; - hageja esitab koosolekutel ründavaid sõnavõtte eesmärgiga näidata kostja tegevust negatiivses valguses; - hageja vaidlustab kõiki kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid omamata selleks tegelikult reaalset huvi (21. aprilli 2016 ja 18. novembri 2016 üldkoosolekutel vastuvõetud otsused, vastavalt tsiviilasi nr 2-16-11190 ning käesolev tsiviilasi). - hageja väljaarvamist ühistust toetas 18. novembril 2016 97,9% üldkoosolekul osalenud ühistu liikmetest ja seda on nõudnud ka kostja nõukogu oma 31. mai 2016 koosolekul hageja ebamõistlikult kriitilise käitumise tõttu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on täidetud juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused TsÜS § 38 kohaselt ning üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused TÜS § 52 kohaselt. Maakohus on esmakordselt otsuses kvalifitseerinud hageja juhatuse otsuse vaidlustamise nõude TsÜS § 38 lg 1 järgi. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja juhatus tegi hageja väljaarvamist puudutava otsuse 17. juunil 2016. Hageja oleks pidanud esitama hagi juhatuse 17. juuni 2016 otsuse nr 7 punkti 12 kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 17.09.2016,
9(20)
kuid tegi seda 19.12.2016. Nõude aegumise tõttu ei olnud võimalik hagi selle nõude osas rahuldada. Kostja juhatuse otsus arvata hageja ühistust välja põhines põhikirjalistel alustel ning hageja mitme aasta vältel esinenud käitumine andis väljaarvamiseks põhjust. Hageja nõue tunnistada kehtetuks kostja 18. novembri 2016 üldkoosoleku otsus nr 8, millega jäeti juhatuse otsus jõusse, tuleb jätta samuti rahuldamata, sest hageja ei esitanud ega lasknud protokollida üldkoosolekul vastuväidet otsusele nr 8. Maakohus on hinnanud hageja käitumist üksnes põhikirja p 2.14.3 valguses ning jätnud täiesti hindamata, kas hageja aastatepikkune käitumine on käsitatav „muu mõjuva põhjusena“ liikme väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.7 tähenduses. Maakohtu põhjendused ei ole eristatavad hageja seisukohtadest. Maakohus on ekslikult jätnud kõik kostja väited hageja käitumise kohta hindamata. Maakohus tuvastas, et hageja on olnud kostja tegevuse suhtes kriitiline, see on põhjustanud kostja juhtorganitele lisatööd ning hagejal on erinev nägemus piima hinnastamise küsimuses. Selline käitumine on käsitatav ühistu maine kahjustamise ja ühistu tegevuse olulise takistamisena. Kolmandatele isikutele jääb selliste pöördumiste järgselt paratamatult mulje, et kostja tegevusega ei ole ühistu liikmed millegipärast rahul. Tegelikkuses pöördub hageja erinevate asutuste poole üksnes selleks, et kostjale vastu töötada. Maakohus tuvastab õigesti otsuse p-s 5, et „Võrumaa Teataja“ 14. aprilli 2016 artiklist jääb mulje nagu pooled käiksid kohut piima tootmise küsimuse osas, kuigi ajal, mil kõnealune artikkel ilmus, sellist vaidlust poolte vahel polnud. Võrumaa Teataja artiklit ning hageja põhjendamatult kriitilist ja negatiivse tooniga intervjuud lugesid nii ühistu liikmed, tulevased liikmed ning muud kolmandad isikud, kellele paratamatult jäi mulje, et kostja tegevus ei ole seadusega kooskõlas. Pole alust seada kahtluse alla, et kostja tegevus on kooskõlas seaduse, põhikirja ja sõlmitud lepingutega (piima varumise, piima kvaliteedi määramise ja piima hinnastamise osas). Hageja poolt sellise sisuga intervjuu andmise ja ajakirjaniku artikli tekstiga nõustumisega võtab hageja samuti vastutuse artiklis avaldatu eest ega saa hiljem väita, et tegemist oli üksnes ajakirjaniku tõlgendusega. Mõistmatuks jääb maakohtu poolt otsuse p 5 teises lõigus avaldatu, et kostja justkui ei käitu piima hinnastamise osas nõuetekohaselt ning selles osas „puudub selgus“. Sellise kuvandi loomine Võrumaa Teataja artiklis kahjustab selgelt ühistu mainet ning takistab ühistu tegevust, sest kostja pidi artiklis avaldatud ümber lükkama vastuartikliga. Kostja vastas 21. aprilli 2016 üldkoosolekul ammendavalt ühistu liikmete küsimusele „milles seisnevad hageja ja kosta vahelised kohtuvaidlused“. Informatsioonisulgu ei olnud, üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid saatis kostja hagejale postiga 20. mail 2016 – seega on hageja saanud kõik soovitud materjalid. Kostja võimaldab ka ülejäänud ühistu liikmetel soovi korral vajalike materjalidega tutvuda ning annab liikmetele pidevalt üldkoosolekutel informatsiooni. Maakohus ei ole viidanud, millele tuginedes luges maakohus hageja väite tõendatuks, et „Eesti keskmine piima liitrihind 2016. a märtsis oli 23,54 eurot“. Hageja väide Võrumaa Teataja artiklis, et kostja tasus märtsis 2016 piima eest vähem, kui oli tol ajal Eesti keskmine hind. Suurtootjatel ei ole paremad transporditingimused. Suurtootjaid ei eelistata transporditasu osas.
10(20)
Tõendamata on hageja väide, et hageja ja kostja vahel peetud tsiviilvaidluses nr 2-13-50793 ei olnud kostja õigusabikulud 80000 eurot. Maakohus on tuvastanud, et hageja lepingulise esindaja sõnavõtud 21. aprilli 2016 üldkoosolekul olid „kriitilised ja juhtorganite tegevust taunivad“. Põhjendustelt vastuoluline kohtuotsus ei ole kooskõlas otsuse põhjendatuse nõuetega. Kui üks liige järjepidevalt kritiseerib isiklikult kostja juhtorganite tegevust kõigi teiste ühistu liikmete ees, mõjutab see ühistu mainet tervikuna ning võib ekslikult jätta ühistu liikmetele mulje, et ühistu juhtorganid ei tegutse õiguspäraselt. Hageja ühistusse kuulumise jätkumise võimaluse hindamisel on maakohus ebaõiglaselt kasutanud käesolevas asjas peetud kompromissi läbirääkimisi. Kompromissina olid läbiräägitavad üksnes piimamüügilepingu kommertstingimused, mitte aga hageja liikmelisuse küsimus. Maakohus ei hinnanud hageja väljaarvamise põhjendatuse põhikirja p-i 2.14.7 alusel. Hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine TsÜS § 32 ja § 138 mõttes seisnes kõikides nendes tegudes, mis kostja on väljaarvamise teates esile toonud. Juriidilise isiku liikme hea usu põhimõtte järgimise kohustus on tihedalt seotud juriidilise isiku organi liikme üldise lojaalsuskohustusega juriidilise isiku suhtes. Juriidilise isiku organi liikme /.../ kohustused hõlmavad ka kohustust toetada või nõustuda (vähemalt mitte vastu seista) juriidilise isiku huve kaitsvate konkreetsete abinõude rakendamisega. Hageja ei ole lojaalne ühistu suhtes. Kui kostja üldkoosolek on 97,9%-lise poolthäälteenamusega leidnud, et hageja käitumine ei vasta sellele, mida ühistu liikmetelt oodatakse ning juhatus ja üldkoosolek ei pea võimalikuks põhjendamatult kriitiliselt käituva liikmega koos enam olla, siis juba ainuüksi see ongi „muu mõjuv põhjus“ liikme väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.7 alusel. Tulenevalt ühingu enesekorraldusõigusest on ühingul õigus seda alust ka iseseisvalt sisustada ja kohus ei saa asuda vastupidisele seisukohale. Maakohus ei oleks tohtinud AS artikliga lugeda tõendatuks, et kostja piimahind erineb ebamõistlikult, sest selline tõend ei ole usaldusväärne. Hagist osalise loobumise järgselt 7/9 osas tuleb menetluskulud igal juhul samas proportsioonis jätta hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud tervikuna hageja kanda jätta. Kostja pidi vastama hulgalistele hageja väidetele seoses üldkoosoleku otsuste nr 1-7 kehtetuks tunnistamisega, mis olid hagist loobumise järgselt asjakohatud. Asjakohatud olid hageja võrdlused 21. aprilli 2016 ja 18. novembri 2016 üldkoosolekutel toimunu osas, samuti väited seoses kompromissiläbirääkimistega ja peretaludega, kostja 21. aprilli 2016 üldkoosoleku toimumisega ja vastuvõetud otsustega. Tegemist on väidetega, mis seondusid loobutud nõuetega ning tuleb seetõttu jätta TsMS § 168 lg 4 alusel igal juhul hageja kanda, sõltumata menetluse lõpptulemusest. Maakohus ei arvestanud muid kaalukaid asjaolusid menetluskulude jaotamisel: hageja on pidevalt menetlust koormanud asjassepuutumatute menetlusdokumentide ja tõenditega, menetlust venitanud ning esitanud mõned päevad enne 13. märtsi 2018 kohtuistungit 14-leheküljelise menetlusdokumendi ja rohkem kui 100 lk tõendeid ning helifaile, mille tõttu määras kohus asjas kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks ja uue istungiaja 2 kuud hiljem. Ka selliste põhjendamatute kulude tekitamisega oleks pidanud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel arvestama. Eelnevatest tulenevalt oleks pidanud maakohus jätma hageja kanda vähemalt 77,8% menetluskuludest. Vastus apellatsioonkaebusele
11(20)
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kostja juhatuse ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Hageja nõuded seoses 17.06.2016 juhatuse koosoleku otsustega tuleb jätta läbi vaatamata. Vastu tuleb võtta hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada selles osas menetlus. Rahuldada tuleb hageja nõue tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisus. Muuta tuleb maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. I
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas esinesid alused hageja väljaarvamiseks ühistust ja kas otsus hageja väljaarvamise kohta on kehtiv.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaielda ka apellatsioonimenetluses ja mille kolleegium võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja arvati ühistust välja kostja juhatuse 17.06.2016 protokollise otsusega nr 7 ühistu põhikirja p 2.14.3 (liige kahjustab ühistu mainet ning liige oluliselt takistab ühistu tegevust) ja p 2.14.17 (esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks) alusel; - kostja heitis hagejale ette hageja kahtlemist kostja töökorralduses ja tegevuste õigsuses; ülimat kriitilisust kostja tegevuse suhtes; ekslike ja kostjast halba muljet jätvate väidete esitamist „Võrumaa Teatajas“; hageja juhatuse suhtes kriitilist esinemist kostja kagupiirkonna 14.04.2016 koosolekul erinevate valeväidete ja etteheidetega; hageja lepingulise esindaja esinemist 21.04.2016 üldkoosolekul kostja juhtorganit kritiseerivate väidete ja küsimustega ja küsimuste esitamise päevakorda eirates; hageja üldkoosoleku häirimist;
9.Hageja on hagis toonud esile alused, mis viitavad nii otsuse kehtetusele kui tühisusele. Haginõude täpsustusest 02.02.2017 avalduses ilmneb, et hageja palub tühistada kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 hagejat puudutavas osas ja alternatiivselt tunnistada kehtetuks sama otsus hagejat puudutavas osas. Ühtlasi esitas hageja 19.12.2016 nõude tühistada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku kõik vastuvõetud otsused, s.h otsus, millega jäeti muutmata kostja juhatuse 17.06.2017 otsus nr 7, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Seega kasutas hageja väljendeid „tühistama“ ja „kehtetuks tunnistama“. Maakohtu hagi menetlusse võtmise määruses on kasutatud väljendit „juhatuse ja üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes“, mis samuti jätab hagi eseme ebaselgeks.
10.07.05.2018 toimunud kohtuistungil loobus hageja osaliselt hagist (V kd, tl 128) ja märkis, et taotleb tunnistada kehtetuks tema väljaarvamise aluseks olev kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 talu puudutavas osas ja alternatiivselt tühistada eelpoolnimetatud juhatuse otsus hagejat puudutavas osas. Samuti taotleb hageja tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata talu kaebus kostja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 kehtetuks tunnistamiseks talu puudutavas osas ning alternatiivselt tühistada 18.11.2016 üldkoosoleku otsus talu puudutavas osas. Seega ei formuleerinud hageja ka 07.05.2018 kohtuistungil oma nõuet õiguslikus mõttes korrektselt, kuid hageja esitatud nõudest on võimalik aru saada, et hageja taotles nii otsuste kehtetuks tunnistamist kui nende tühisuse tuvastamist, sest tema tahe oli oma liikmelisuse säilitamine ja ta tõi hagis välja vastavad asjaolud nii otsuste kehtetuse kui ka tühisuse kohta.
12(20)
11.Maakohus ei ole tühisuse nõuet otsuses käsitlenud, kuid on leidnud, et üldkoosoleku läbiviimisel ei ole hageja õigusi rikutud. Samuti ei ole maakohus keeldunud tühisuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest.
12.Hageja etteheited võib liigitada kaheks: hageja leiab, et nii 17.06.2016 kui 18.11.2018 otsused on sisuliselt valed, kuna hageja ei ole ühistu põhikirja talle süüks pandavaid punkte rikkunud ja ühistu poolt etteheidetavad tegusid toime pannud (sisuliselt on kostja juhatus teinud põhikirjaga vastuolus oleva otsuse) ja oluliselt on rikutud 18.11.2016 otsuse kokkukutsumise ja läbiviimise korda (hageja ei saanud materjale õigeaegselt, tema kaebusega seonduvaid asjaolusid ei arutatud piisavas ulatuses, talle ei esitatud pärast protokolli koos lisadega ja lisad ei kajasta koosolekul toimunut). Mis puudutab üldkoosoleku otsuse sisulist ebaõigsust, siis seda saab hageda kehtetuks tunnistamise hagiga (TÜS § 52 lg 1), üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral tuleb aga esitada üldkoosoleku tühisuse tuvastamise nõue (TÜS § 521 lg 1 p 3).
13.Kostjal oli võimalus hageja väidetele otsuste tühisuse kohta sisuliselt vastata ja kostja on ka seda teinud: kostja 27.02.2017 vastuse p-d 1.10.-1.17., 3.2.13.-3.2.18., 3.2.19.-3.2.26.
14.Maakohus pole hageja loobumist ei eraldi määrusega ega ka kohtuotsuses vastu võtnud ega menetlust nendes nõuetes lõpetanud. Nimetatud rikkumised saab ringkonnakohus kõrvaldada, võttes vastu hageja loobumise üldkoosoleku otsuste nr 1-7 vaidlustamise osas. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist ja menetluse lõpetamist (TsMS § 429 lg 4). Ringkonnakohus võtab vastu hageja osalise loobumise oma nõuetest ja lõpetab menetluse loobutud nõuete osas. II
15.Asja lahendamisel võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha hageja nõuete osas, mis on suunatud 17.06.2016 juhatuse koosoleku tühisuse tuvastamisele või selle kehtetuks tunnistamisele. Hageja ei saa taotleda 17.06.2016 juhatuse koosoleku otsuse enda väljaarvamise kohta kehtetuks tunnistamist, kui ta ei ole vaidlustanud juhatuse otsust TsÜS § 38 lg 1 alusel ja on valinud oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise juhatuse koosolekule läbi üldkoosoleku. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et ühistu juhatusele on antud põhikirjaga õigus liikmete väljaarvamiseks (TÜS § 20 lg 2). Sellisele väljaarvamisotsusele saab edasi kaevata ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest üldkoosolekule ja üldkoosoleku otsuse peale omakorda ühe kuu jooksul arvates otsuse teadasaamisest kohtule (TÜS § 20 lg 4 I ja III lause). Seaduse mõttest tulenevalt vaatab kohus läbi kaebuse üldkoosoleku otsuse peale. Kui üldkoosoleku otsus on ebaõige ja kohus selle tühistab, puudub alus hageja väljaarvamiseks ühistust sõltumata juhatuse otsusest.
16.Hagiavaldusest ei ole toodud esile faktilisi asjaolusid, mis annaksid alust pidada 17.06.2016 juhatuse koosoleku otsust tühiseks. Hageja on tuginenud asjaolule, et otsus on sisuliselt vale. Kohaseks õiguskaitsevahendiks on ka nimetatud osas üldkoosoleku otsuse vaidlustamine. Seetõttu ei ole hagejal juhatuse koosoleku kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudega võimalik hagis soovitud eesmärki saavutada ja need nõuded jätab ringkonnakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 ning § 657 lg-te 3 ja 4 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ei käsitle kolleegium kostja väiteid seoses nõude aegumisega ega vastava nõude kvalifitseerimisega maakohtu poolt. III
13(20)
17.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja nõudes kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamise osas. Tulenevalt hageja 07.05.2018 kohtuistungil esitatud taotlusest on aru saada, et hageja soovib esmalt otsuse kehtetuks tunnistamist ja alternatiivselt selle tühisuse tuvastamist. Seetõttu hindab kolleegium esmalt otsuse kehtetuse aluseid. Seejuures on hageja palunud arvestada otsuste nr 6 ja 7 osas hageja poolt esile toodud asjaolusid.
19.Otsuse nr 6 osas tugineb hageja asjaolule, et sellist otsust ei tohtinud vastu võtta, kuna seda ei olnud päevakorras. Seega pole otsus materiaalõiguslikult vale, kuid hageja heidab ette koosoleku läbiviimise korra rikkumist. Eelnevast tulenevalt ei saa otsus olla kehtetu, sest see ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga. Kas otsuse nr 6 vastuvõtmisel rikuti koosoleku läbiviimise korda, hindab kolleegium allpool.
20.Otsuse nr 7 osas leiab hageja, et juhatus oleks pidanud talle väljastama 17.06.2016 otsuse tema nõudmisel ja mitte andma selle küsimuse otsustamist üldkoosoleku pädevusse. Nimetatud osas tugineb hageja sisuliselt kostja juhatuse tegevuse vaidlustamisele (teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest keeldumine).
21.TÜS § 28 lg 3 kohaselt võib liige juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Käesolevas asjas pani juhatus ise vastava küsimuse üldkoosoleku päevakorda. Üldkoosoleku otsus nr 7, millega otsustati väljastada hagejale väljavõte ühistu juhatuse 17.06.2016 koosolekul vastuvõetud protokollilisest otsusest nr 7 p 12 koos selle lahutamatuks lisaks olevate juhatuse kaalutlustega, ei saa rikkuda hageja subjektiivseid õigusi.
22.Vaidlus otsuse nr 8 osas taandub küsimusele, kas kostja võis hageja oma liikmete hulgast välja arvata põhjustel, et hageja kahjustas väidetavalt kostja mainet, takistas oluliselt ühistu tegevust või alternatiivselt esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Vaidlus on selles, kas ühistust väljaarvamine on materiaalses mõttes õige.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja ei kahjustanud oma tegevusega kostja mainet ega takistanud oluliselt ühistu tegevust (kostja põhikirja p 2.14.3), järgib maakohtu põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kuigi maakohus on esitanud need põhjendused, analüüsides 17.06.2016 otsust, on maakohus selgitanud, et samadel põhjustel on hageja väljaarvamine kostja liikmete hulgast kehtetu ka 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse alusel.
24.Ringkonnakohus ei tähelda apellatsioonkaebuses viidatud maakohtu poolset olulist menetlusõiguse rikkumist AS artikli hindamisel. Maakohus ei tuginenud oma otsuses üksnes AS artiklile, vaid hindas seda koosmõjus teiste tõenditega. Isegi, kui AS ei ole kursis kõigi kostja tegevustega, on tal õigus väljendada oma seisukohti. Maakohus ei ole väitnud, et AS väited on objektiivselt tõesed, vaid on leidnud, et need seisukohad toetavad hageja seisukohta. Käesolevas vaidluses ei pidanud maakohus tuvastama, mis on Eesti keskmine piimaliitri hind, õiglased transporditingimused, kostja õigusabikulud teises tsiviilasjas ega ka seda, kas kostjal on soov hagejat oma ühistu liikmena näha. Vastavad maakohtu seisukohad kajastavad kohtu siseveendumuse kujunemist, ei kujuta endast sellekohaste faktide tõsikindlat tuvastamist ega muuda seetõttu ka maakohtu otsust ebaõigeks.
14(20)
25.Kuigi hageja tegevus kostja suhtes on kriitiline, see on põhjustanud kostja juhtorganitele lisatööd, samuti on hagejal erinev nägemus kostjast piima hinnastamise küsimusest, ei anna see alust liikme väljaarvamiseks ühistust. Maakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline.
26.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud vastamata küsimusele, kas hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamiseks esines muu mõjuv põhjus (põhikirja p 2.14.7). Kostja tugineb samadele asjaoludele, mida ta põhikirja p 2.14.3 rikkumisel hagejale ette heidab ka põhikirja p 2.14.7 rikkumisel. Arvestades, et maakohus on kaalunud kostja etteheiteid ja leidnud, et kostja ei kahjusta oma tegevusega hageja mainet ega takista oluliselt hageja tegevust, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja on sama tegevusega rikkunud põhikirja p 2.14.7. Küsimus taandub sellele, kas ühistu liikmed või juhtorganid peaksid taluma liiget, kes on kahtlustav ja kriitilise meelega ühistu juhtorganite ja ühistu tegevuse suhtes, mistõttu esitab ühistu koosolekutel küsimusi ja esineb kriitiliste sõnavõttudega ka avalikkuses (meedias).
27.Kui tegemist oleks mittetulundusühinguga, kus liikmed käivad koos oma vabast ajast, et realiseerida põhikirjalisi eesmärke, eeldades kaasliikmetelt ühingu hea maine kindlustamist ning ühingu sellist töökorraldust, mis ei tekita liikmetele liigset koormust nt pikkade üldkoosolekute näol, on vastus ilmselt ei. Kui tegemist on tulundusühinguga, mis on sisuliselt äriühing, tuleb kaaluda samaaegselt nii väljaarvatud liikme, väljaarvamisotsuse teinud TÜ kui ka teiste selle TÜ liikmete õigusi. Maakohus on seda kohaselt teinud põhikirja p 2.14.3 rikkumise tuvastamisel ja jõudnud sisuliselt järeldusele, et hageja ei ole kostja huve oma tegevusega rikkunud. Hageja ei ole rikkunud käesolevas menetluses hagejale etteheidetava tegevusega seonduvalt ühistu liikmete huve, kuna demokraatlikult toimivas organisatsioonis ei saa keelata arvamuste paljusust ja diskussiooni, seda tuleb liikmetel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt taluda. Seega ei saa hagejat ühistu liikmete hulgast välja arvata ka põhikirja p 2.14.7. alusel.
28.Kostja on sisustanud põhikirja p 2.14.7 ehk „muud mõjuvad põhjused“ hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Samas tugineb kostja ikka oma teates maine kahjustamisele ja sellele, et hageja või tema esindaja ei käitu koosolekutel konstruktiivselt (esineb koosolekutel paljusõnaliste ja emotsionaalsete sõnavõttudega, lisaks kostja hinnangul süüdistab ja provotseerib). Süüdistamine ja provotseerimine on hinnanguline küsimus. Seda tuleb kohtul hinnata ja maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejal on olnud põhjendatud alus olla kostja tegevuse suhtes kriitiline ning esitada küsimusi.
29.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et hageja väljaarvamiseks ühistust ei esinenud materiaalseid aluseid. IV
30.TÜS § 52 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales. Seega eeldab otsuse kehtetuks tunnistamine üldkoosoleku otsusele vastuväite esitamist ja selle protokollimist. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka äriseadustikus (ÄS § 178 lg 3).
31.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis tuvastamata üldkoosoleku otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamise eelduse, s.o otsusele väljaarvamise kinnitamise kohta, vastuväite esitamise ja protokolli kanda laskmise. Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine, mille ringkonnakohus saab parandada.
15(20)
32.Asja materjalidest tulenevalt ei ole võimalik väita, et hageja oleks otsuse suhtes esitanud vastuväite otsuse vastuvõtmise järgselt ja selle protokollimist taotlenud. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kogu tema esinemine oli üks suur vastuväide, samuti esitas ta üldkoosolekule vastavasisulised teesid.
33.Kolleegium leiab, et hageja esinemist enne otsuse vastuvõtmist ja vastavate teeside esitamist kostjale ei saa vaadelda vastuväite esitamisena otsusele, samuti ei ole hageja lasknud vastuväidet protokolli kanda. TÜS § 52 lg 3 II lause sõnastusest tulenevalt saab vastuväite esitada juba vastuvõetud otsusele, mitte enne otsuse vastuvõtmist. Põhjendatud on kostja maakohtu menetluses väljendatud seisukoht, et vastuväitena ei ole käsitatav lihtsalt otsuse vastu hääletamine. Seega on hageja kaotanud õiguse vaidlustada üldkoosoleku otsust nr 8 ja hagi üldkoosoleku otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. V
34.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse 8 tühisuse tuvastamise nõuet. Kuivõrd hageja loobus otsuste 1-7 vaidlustamisest, ei käsitle kolleegium poolte vastavas osas esitatud seisukohti, arvestades hageja taotluse alusel ka otsuse nr 6 ja 7 suhtes esitatud asjaolusid.
35.TÜS § 521 lg 1 p 3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama sätte II lõike kohaselt on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TÜS § 521 lg 1 p 3 tõlgendada viisil, et see hõlmab ka koosoleku läbiviimise korda. TÜS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse ühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
36.TÜS § 401 lg 6 kohaselt võib eelnevalt päevakorda võtmata üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti võib üldkoosolek ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine selle sätte mõttes ei ole korraldusliku küsimuse – kui kaua anda aega sõnavõtjatele – vastuvõtmine. Maakohus on aga jätnud hindamata hageja väited sellise korraldusliku küsimuse tagajärgede kohta.
37.Üldkoosoleku kokkukutsumise teatega (I kd, tl 116-117) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et p 4 osas oli päevakorra sõnastus järgmine: FIE Kalev Kann (Päivila Talu) ärakuulamine 21. juulil 2016 esitatud kaebuse nr 1-6/955 osas. Üldkoosoleku otsuse nr 6 kohaselt otsustati anda igale ettekandjale sõnavõtuks aega maksimaalselt 10 minutit.
38.Kolleegium arvestab esile toodud asjaoludega, et hageja oli olnud kostja liige 15 aastat, tegemist on suuremahulise tegevusega ühistuga, millesse kuulumine on hagejale majanduslikult oluline: piima müügivõimaluse kaotamine tähendaks hageja laostumist, lisaks tuleks tagasi maksta PRIA-lt saadud toetus (II kd, tl 40-43). Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei loetud 18.11.2016 üldkoosolekul ette kostja juhatuse otsuse p 7 hageja väljaarvamise motiivide kohta, hageja poolt üldkoosolekule esitatud kaebust, juhatuse seisukohta kaebuse suhtes ega motiive hageja väljaarvamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et eelnevalt anti kostja juhatuse liikmele J. Murakale päevakorrapunktide 1-3 juures sõna üle 2 tunni, seega ei piiratud eelnevaid
16(20)
sõnavõtte, kuid päevakorrapunkti nr 4 alguses hääletati otsuse üle, eraldada hagejale tema ärakuulamiseks 10 minutit. Kuigi üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (I kd, tl 116-117) nähtub, et selles märgiti eelnev võimalus tutvuda tööpäeviti kell 9-16:00 aadressil Välja 4, Põltsamaa koos eelneva etteteatamisega otsuste eelnõudega ja hageja kaebuse ning selle lisadega, ei saa eeldada, et koosolekul osalenud 95 häältega esindatud ühistu liiget oleks hakanud seda võimalust ükshaaval kasutama. Käesoleval juhul oli oluline kuulata kaebuse esitaja seisukohad ära.
39.Toimikust nähtuvalt oli hagejale edastatud väljaarvamise teade nelja ja poole lehekülje pikkune (I kd, tl 78-82), hageja kaebus kümne lehekülje pikkune (I kd, tl 87-97) ja hageja üldkoosolekuks ettevalmistatud seisukohad (II kd, tl 33-39) umbes kuus lehekülge pikad. Arvestades hagejale väljaarvamisotsuses tehtud etteheiteid, ei olnud hagejale oma seisukohtade põhistamiseks antud 10 minutit küllaldane aeg ja võimaldas vaid formaalselt väita, et hageja on ära kuulatud, kuid selle eesmärgiks oli sisuliselt ühistu juhatuse täpsemate motiivide ja hageja seisukohtade ühistu liikmetele mitteteatavakstegemine. Nimetatu ei tähenda, et hageja seisukohtade esitamise aega ei oleks saanud piirata, kuid sellisel piiramisel tuleb lähtuda mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Selline otsus piirata hageja sõnavõttu on hageja osas seetõttu heade kommete vastane ja tühine (TsÜS § 86 lg 1).
40.Otsuse nr 7 ja 8 osas heidab hageja ette, et sellekohases päevakorrapunktis oli ette nähtud Päivila Talu ühistust väljaarvamise peale 21.07.2016 esitatud kaebuse nr 1-6/955 läbivaatamine. Hageja on selgitanud, et selle punkti all ei vaadatud tegelikkuses läbi hageja kaebust ega kantud ette juhatuse otsuse kaalutlusi. Kuigi üldkoosolek võttis vastu otsuse väljastada hagejale juhatuse otsus koos selle lisaks olevate kaalutlustega, ei avaldatud juhatuse otsust üldkoosolekule, vaid lubati saata see hagejale postiga hiljem. Hageja heidab ette, et hageja väljaarvamine pandi hääletusele juhatuse poolt kohapeal loodud negatiivses toonis ja juhatusele sobilikul viisil. Ühistu juhatus keeldus üldkoosolekule tutvustamast juhatuse seisukohta hageja kaebuse osas ega esitanud enne hääletamist üldkoosolekule ühistu 17.06.2016 otsust, millega kaebaja ühistust välja arvati.
41.Maakohus on põhjendatult leidnud, et dokumentide väljastamise kohustust hagejale juhatusel ei olnud ja selle otsustas üldkoosolek. Ringkonnkohus nõustub nimetatud osas maakohtu seisukohtadega ja neid ei korda. Hagejale esitatud 20.06.2016 teates (tl 78-82) ühistust väljaarvamise kohta sisalduvad kõik hagejale etteheidetavad teod ja juhatuse otsuse motiivid. Sellega on täidetud hageja informeerimiskohustus. Hageja ei ole ka hagis tuginenud asjaolule, et juhatuse 17.06.2016 protokollist nr 7 (I kd, tl 132-139) oleks ilmnenud mingeid täiendavaid aluseid või teates märkimata asjaolusid, mis oleksid käesoleva vaidluse lahendamisel olulised. Otsus nr 7, millega otsustati hagejale dokumentide väljastamine ja nende saatmine tähitud kirjaga, ei ole seetõttu tühine. Asjaolu, et hagejale saadeti eelnevalt ST poolt kinnitatud juhatuse koosoleku protokolli väljavõte koos allkirjastamata lisaga, ei riku hageja õigusi, sest hageja sai vaidlustada enda väljaarvamise sellekohases teates toodud alustel. Samal põhjusel ei ole ka otsused nr 6 ja 8 tühised põhjusel, et hagejale ei esitatud juhatuse koosoleku protokolli.
42.Samas nähtub hageja esitatud koosoleku protokollist (I kd, tl 143-159) ja kostja esitatud ametlikust protokollist (III kd, tl 132-143), et ka otsuse nr 8 puhul sisuliselt hageja kaebust ei arutatud, juhatuse otsuse motiive hageja väljaarvamise kohta kokkuvõtlikult ette ei kantud, mingit diskussiooni hageja väljaarvamise teemal ei ole toimunud. Protokolli kohaselt on juhatuse liige JM selgitanud vaid järgmist: „Ei ole siia lisada midagi. Ma arvan, et te olete tundnud, et kui tulevik kujuneb selliseks. Ja kui te saate isegi aru, et kui üks liige on suutnud
17(20)
teha seda, et oleme käinud neli aastat kohut, nõudnud kõiki neid dokumente: „See dokument, see dokument.“ Ma palun, säästke juhatust ja kinnitage, mida te üks kord juba tegite.“ Nimetatu ei kujuta endast hageja kaebuse sisulist läbivaatamist.
43.Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Arvestades ringkonnakohtu käesoleva otsuse p-s 38 ja 39 toodud kaalutlusi, samuti seda, et hagejale ei antud mõistlikku võimalust oma kaebusega seonduvaid seisukohti ette kanda, leiab ringkonnakohus, et otsus nr 8 on tehtud eesmärgiga arvata ebamugav liige ühistust välja, ilma tema kaebust sisuliselt läbi vaatamata. Sellise otsuse eesmärk ei vasta headele kommetele ja otsus on seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 1).
44.Otsuse nr 8 osas on hageja heitnud ette lisaks erinevaid koosoleku läbiviimise rikkumisi (hääletustoimingute rikkumine, protokolli lisade väljastamata jätmine, protokolli ebaõige koostamine, protokolli mittevastavus helisalvestisele ja helisalvestise hagejale väljastamata jätmine).
45.Protokoll ei pea vastama helisalvestisele. Protokoll koostatakse paralleelselt helisalvestisega ja sinna tuleb mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kanda eelkõige esinejate põhiseisukohad ja vastuvõetud otsused, samuti vastuväited otsustele. Hageja poolt esitatud võrdlustabelitest ei tulene helisalvestiste ja protokollide erinevust, mis omaksid tähendust käesoleva asja lahendamisel.
46.Hageja on esile toonud asjaolu, et helisalvestise kohaselt ei loetud üldkoosoleku läbiviimisel kokku poolthääli. Nimetatule viitab kostja juhatuse liikme sõnavõtt 18.11.2016 üldkoosolekul: „Kas kõik nõus, et üks on vastu ja meil ei ole vaja poolthääli lugeda? Pole mõtet ju“. Kostja on esile toonud, et selline otsuse vastuvõtmise viis ei ole seadusega vastuolus ning üldkoosolek võib otsustada, millisel korralduslikul viisil nad peavad vajalikuks üldkoosoleku vastav otsus lugeda vastuvõetuks (TÜS § 401 lg 6). Seetõttu loeti üldkoosoleku otsuse nr 2 osa hääled kokku selliselt, et tuvastati 1 vastuhääl, 0 erapooletut häält ning ülejäänud olid otsuse vastuvõtmise poolt (st 94 häält). Isegi, kui on alus kahelda, et ka ülejäänud otsused võeti vastu samal viisil, ei ole hageja selgitanud, kuidas võiks see kahtluse alla seada otsuste vastuvõtmise ülejäänud nõusolevaid hääli kokku lugemata. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et osad isikud hääletasid mitme isiku esindajana. Kolleegium mõistab seda viisil, et isik, kes esindas mitmeid isikuid, võis hääletada vastu ja teha seda mitme isiku nimel, seega oleks tulnud tema mandaadid kokku lugeda. Samas ei ole hageja väitnud, et kellelgi esindajatest võis olla üldse nii palju hääli, et eeldades nende hääletamist koosolekul otsuse nr 8 vastuvõtmisel otsuse vastu, võis see muuta hääletustulemusi. Seega ei ole hageja väidete alusel võimalik kontrollida, kas häälte kokkulugemisel rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda.
47.Protokolli lisade hagejale väljastamata jätmine võib tingida selle, et hagejal puudub võimalus kontrollida, kes liikmetest osalesid koosolekul, kas koosolekul osalenud liikmete esindajatel olid kehtivad volitused, kas otsuste vastuvõtmiseks oli kvoorum. Kui protokolli lisaks oli ka helisalvestis, oli hagejal õigus tutvuda sellega, et tuvastada selle ringkonnakohtu poolt eelmises punktis märgitud ulatuses vastavus koosolekul toimunuga. Kalev Kanni kaebuse koopia pidi hagejal endal olemas olema. Esitatud slaidide mitteesitamine ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse, kuna slaidid olid mõeldud vaid sõnavõttude
18(20)
jälgimise hõlbustamiseks. Aktiga (I kd, tl 162) on tõendatud, et hageja poolt taotletud lisad anti talle 01.12.2016 ehk rohkem kui kaks nädalat enne hagi esitamist. Selline viivitus ei saanud hagejale kaasa tuua tema õiguste rikkumist ja seda ei saa iseenesest lugeda üldkoosoleku läbiviimise korra oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa selle tühisuse.
48.Kokkuvõttes kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. 18.11.2016 üldkoosoleku otsus nr otsus nr 8 on täielikult tühine. Hageja nõue jääb rahuldamata otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamise osas. VI
49.Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et hageja loobus 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste 1-7 vaidlustamisest, mistõttu jäävad menetluskulud selles osas hageja kanda (TsMS 168 lg 4). Hageja esitatud menetluses olnud nõuetest jäävad kaks läbi vaatamata (juhatuse koosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuse nõue) ning sellega seonduvad menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Hageja menetlusdokumendid on pikad ja sisaldavad osaliselt asjasse puutumatuid seisukohti. Kostja saanuks oma menetluskulusid kokku hoida, piirdudes vaid mitteasjakohasuse vastuväitega ja mitte laskudes pikkadesse diskussioonidesse selgelt asjakohatute väidete teemadel. Menetluse venimise kahe kuu võrra tingis hageja mahuka menetlusdokumendi esitamine mõned päevad enne 13.03.2018 kohtuistungit. Hageja esitatud üldkoosoleku otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise nõuetest jääb üks rahuldamata ja üks rahuldatakse. Siiski saavutab hageja sellega oma hagis taotletud eesmärgi ja teda ei arvata ühistust välja. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes, samuti arvestades 18.11.2018 üldkoosoleku vaidlustamisele poolte menetlusdokumentides pühendatud mahtu, ka üldkoosoleku otsuste 6 ja 7 asjaolude vaidlustamise mahtu, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 171 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 05.06.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1619017 osas, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 18. juuni 2018. a otsuse samas tsiviilasjas ja tegi uue otsuse, millega jättis läbi vaatamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) nõude tuvastada Piimandusühistu E-Piim juhatuse 17. juuni 2016. a otsuse nr 7 p 12 tühisus või tunnistada sama otsus kehtetuks. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) nõude tunnistada kehtetuks Piimandusühistu E-Piim 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsus nr 8 ja rahuldas sama otsuse tühisuse tuvastamise nõude ning tuvastas otsuse tühisuse. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas.
2.Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19(20)
3.Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017 on jõustunud osas, millega ringkonnakohus võttis vastu Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) loobumise nõuetest tuvastada Piimandusühistu EPiim 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsuste nr 1-7 tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks ja lõpetas eelnimetatud nõuete menetluse.
4.Rahuldada nii Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) kui ka Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebus osaliselt.
5.Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon tagastada Kalev Kanni kontole. Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon tagastada Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kontole.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.