Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-08-6359 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja 11. mail 1992 asutatud äriühing, mille peamiseks tegevusalaks on ehitustegevus, sealhulgas katusekatete paigaldamine. Hageja esitas 13. juulil 1994 taotluse nr 9401458 kaubamärgi „K katusekattetööd" registreerimiseks klassis 37, mis hõlmab ehitus- ja remonditöid ning katusekattematerjali paigaldamist. Kaubamärk „K katusekattetööd" registreeriti 19. juunil 1998, mida tõendab väljastatud kaubamärgitunnistus nr 26117. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) whois-serveri otsingust nähtub, et kostja on registreerinud enda nimele tippdomeeni „.ee" teise taseme alamdomeenina domeeninime „katus.ee“. Kostja on alustanud Interneti kodulehekülje loomisega ning teinud veebiaadressil „www.katus.ee” kättesaadavaks oma kontaktandmed koos teatisega, et lehekülg on koostamisel. 23. aprillil 2007 saatis Aavik & Partnerid Advokaadibüroo hageja nimel kostjale nõude, milles juhtis kostja tähelepanu domeeninime „katus.ee” kasutamise õigusvastasusele ning palus viivitamatult taoline kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine lõpetada. Kostja ei ole käesolevaks hetkeks eelnimetatud nõudele reageerinud. Kostja, kelle peamiste tegevusalade hulka kuuluvad ehitus- ja remonditööd - valdkond, milles on kaitstud hagejale registreeritud kaubamärk „Katus katusekattetööd", kasutab oma äritegevuses ilma kaubamärgiomaniku loata domeeninime „k .ee”. Sellega rikub kostja kaubamärgiomaniku, hageja, KaMS §-s 14 sätestatud ainuõigusi. Riigikohus on oma 30. märtsi 2006 lahendis nr. 3-2-1-4-06 asunud seisukohale, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Riigikohus asus viidatud lahendis samuti seisukohale, et KaMS § 14 tähenduses piisab kaubamärgiomaniku nõude rahuldamiseks üldjuhul domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole isegi selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Hageja õigused on kaitstud ka VÕS § 1055 lg 1, lg 3 p 1 ja § 1045 lg 1 p 5, 7 alusel. Kostja tegevus on keelatud samuti KonkS § 50 ja 51 järgi kui kõlvatu konkurentsi teostamisena. Domeeninimi annab potentsiaalsetele ostjatele teavet teenusepakkujast, tema kontaktandmetest ning pakutavatest teenustest, seega kasutades teisele isikule kuuluva kaubamärgiga sarnast tähist domeeninimena, eksitab kostja üldsust tahtlikult, kahjustades seeläbi hageja majandustegevust. Hageja on seisukohal, et kostja poolne domeeninime kasutamine on käsitletav ka eksitava reklaamina RekS § 4 lg 1 tähenduses, mis on keelatud. Kusjuures RekS § 4 lg 2 p 6 kohaselt võetakse arvesse eksitavaks reklaamiks tunnistamisel kogu reklaam, eelkõige teave muuhulgas tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hagejale kuuluvate kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine ja hoiduma edasisest rikkumisest ning kohustada kostjat esitama Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule (EENet) taotlus tippdomeeni „.ee" teise astme alamdomeenina registreeritud domeeninimest „k .ee" loobumiseks hageja katus kasuks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 17.04.2008 avalduses hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja registreeris alamdomeeninime „katus.ee“ enda nimele 26.09.2007. Enne seda oli nimetatud domeeninimi registreeritud OÜ-le T ja M K . Nimetatud äriühing oli seotud samade isikutega, kes on käesoleval ajal tegevad OÜ-s T K .

2-08-6359 Kostja juhatuse liige A M oli OÜ T ja M K juhatuse liige ja likvideerija. Sellest nähtub üheselt kostja vältav pahatahtlik hageja kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Kostja väited on vastuolulised – kostja on väitnud, et ei ole domeeninime kordagi registreerinud ning käesoleval ajal on domeeninimi registreeritud kostja kasutuses ja registreering on kehtiv. Tähtsust ei oma, et kaubamärk ja kostja poolt registreeritud domeeninimi ei kattu. Kaubamärgiomaniku õigusi kaubamärgi suhtes kaitstakse ka juhul, kui kolmas isik kasutab kaubamärgiomaniku loata osa registreeritud kaubamärgist või sellega sarnast tähist. Hageja ärinimeks on AS K . ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Hageja tegutseb katusekatete paigaldajana Eestis juba aastast 1992. Hageja poolt pakutavate teenuste tarbijad ja samas ärisektoris tegutsevad isikud seostavad domeeninime „katus.ee“ hagejaga. Sõnaline tähis „katus“ on Eestis üldtuntud ja üheselt seostatav hagejaga. Domeeninime „katus.ee“ kasutamisega kahjustab kostja hageja õigusi pakkudes talle kõlvatut konkurentsi ja esitades üldsusele eksitavat reklaami. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kostja, registreerides 26.septembril 2007 enda nimele tippdomeeni ".ee" teise taseme alamdomeenina domeeninime "katus.ee", ei ole rikkunud hageja kui kaubamärgi " Katus katusekattetööd" omaniku ainuõigusi. Alamdomeeni registreerimise reeglistiku p. 9.2 kohaselt ei oma domeeninime valdamine kaubamärgi staatust. Hagejal on kaitstud kaubamärk " Katus katusekattetööd ". Kostja on registreerinud domeeninime "katus.ee". Kaubamärk ja domeeninimi ei kattu. Eesti tipmise nimeserveri administraatori 25.03.2008 teatise kohaselt registreeriti domeeninimi "katus.ee" esmakordselt 12.09.2000. Kostja ei ole sellist domeeninime kordagi registreerinud ning käesoleval ajal on domeeninimi "katus.ee" registreeritud kostja kasutusse ja registreering kehtiv. Kostja ei ole rikkunud KaMS § 14 ettenähtud kaubamärgi omaniku ainuõigusi. Sellest tulenevalt ei ole kostja Võlaõigusseaduse mõttes tekitanud hagejale kahju, pakkunud kõlvatut konkurentsi (KonkS § 50) või eksitavat reklaami (RekS § 4). Hageja viide ja tuginemine Riigikohtu 30.03.2006 kohtulahendile nr. 3-2-1-4-06 on ebakorrektne ja kohut eksitav. Nimetatud Riigikohtu lahend käsitleb kaubamärgi " Gulf+kuju " omaniku ainuõiguste rikkumist. Sõnatähis "Gulf" on spetsifiiline, milleks aga ei ole eesti keeles laialt kasutatav üldmõiste "katus". Menetluskulud palub kostja jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused 23.05.2008 määrusega määras kohus asja menetlemiseks poolte nõusolekul kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nimele on 19.06.1998 registreeritud (nr 26117) kaubamärk

KATUS

KATUSEKATTETÖÖD teenustele, mis kuuluvad 15.06.1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe klassi 37 – ehitusja remonditööd, katusekattematerjali paigaldamine. See on tõendatud hageja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise tunnistusega (lk 10). Hagile esitatud vastuses ei ole kostja hageja kaubamärgi olemasolu vaidlustanud (vastuse p 4). Kohus ei nõustu hageja 17.04.2008 avalduses esitatud seisukohaga kaubamärgi üldtuntuse kohta, sellekohaseid tõendeid hageja esitanud ei ole. KaMA § 5 lg 1 järgi ei vaja üldtuntud kaubamärk registreerimist, hageja kaubamärk aga on kaubamärgi registrisse kantud (§ 5 lg 1 p 2). Kuid see hageja väär seisukoht ei mõjuta asja lahendamist, kuna hageja kaubamärk on registreeritud ja saanud õiguskaitse sel alusel.

2-08-6359

Kuna hageja nõue tuleneb tema nimele registreeritud kaubamärgist, on vaidluse lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks eelkõige KaMS § 14, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohaldamisele kuuluvad ka KaMS teised sätted ja seadused, mis reguleerivad kaubamärgist tulenevaid õigusi ja nende rikkumisi. KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit „äritegevus“ tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena internetis. Domeeninimi on osa Internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti WWWs (World Wide Web). Domeeninime kasutades saab Internetis leida soovitud veebilehekülje. Domeeninimi on tähis, mis võib sisaldada viidet domeeninime kasutajale või omanikule. Kuna antud juhul on kostja kasutanud domeeninimes hageja kaubamärgi „KATUS KATUSEKATTETÖÖD“ osa – sõna „katus“, siis sisaldab domeeninimi viidet kaubamärgiomanikule. Märkimist väärib seejuures asjaolu, et sõnal „katus“ on hageja kaubamärgis keskne osa, kuna see on kujutatud kordades suuremas kirjas kui kaubamärgi teine sõna „katusekattetööd“. Sellest tulenevalt märkab hageja kaubamärgist klient eelkõige sõna „katus“. Hageja ärinimeks on AS Katus. ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Hageja on märkinud, et hageja tegutseb katusekatete paigaldajana Eestis juba aastast 1992. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja seisukoha, et hageja poolt pakutavate teenuste tarbijad ja samas ärisektoris tegutsevad isikud võivad seostada domeeninime „katus.ee“ hagejaga. Kohtule esitatud kostja kodulehe väljavõttest (lk 11-12) nähtub, et kostja kodulehekülg on detailne ning sisaldab tarbijate jaoks olulist informatsiooni. Kostja äritegevuseks on ka internetis oma kodulehe vahendusel pakutavad kaubad ja teenused. Seega rikub kostja poolt hageja kaubamärgi osa, nimelt sõna „katus“ , domeeninimena kasutamine hageja õigusi. Sarnaste kaupadena tuleb kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt käsitleda eelkõige samasse kauba või teenuste klassi kuuluvaid kaupu, kuid asjaolu, et kaup või teenus ei kuulu samasse klassi ei välista olukorda, kus kaubad või teenused on sarnased. Kostja poolt tarnitavad kaubad ja teenused on identsed või osaliselt sarnased kaupade ja teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud (ehitus- ja remonditööd, katusekattematerjali paigaldamine ). Ka kostja on end reklaaminud lame- ja viilkatuste remonditööde tegijana. Domeeninime kasutamiseks on vajalik selle registreerimine vastavalt Eesti Hariduse ja Teaduse Andmeside võrgule EENet „Alamdomeeni registreerimise reeglistikule”. Nimetatud reeglistiku kohaselt ei ole hagejal võimalik domeeninimena oma kaubamärki kasutada, kui see on registreeritud kostja nimele. KaMS § 14 lg 1 p 3 järgi on kaubamärgi omanikul õigus keelata registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Kostja poolt kasutatud domeeninimi võib luua tarbijas mulje, et tegemist on hagejaga seotud äriühinguga. M.T on oma artiklis „Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega“ (Juridica V/

2-08-6359 2000, lk.283) leidnud, et domeeninimi täidab Internetis kaubamärgile sarnaseid funktsioone ja artikli autori viite kohaselt võib domeeninimi toimida Internetis kaubamärgina. Riigikohus on 30.03.2006 lahendis nr 3-2-1-4-06 märkinud, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonilt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust ning täidab reklaamifunktsiooni. Selles lahendis on Riigikohus tuvastanud funktsionaalse sarnasuse domeeninime ja kaubamärgi vahel. Kohus ei nõustu kostjaga, kelle arvates nimetatud Riigikohtu otsusest ei saa antud asja lahendamiseks Riigikohtu järeldusi kohaldada kuna tegemist oli spetsiifilise sõnaga „gulf“. Riigikohtu lahendis seoses domeeninimega väljendatud seisukohad, eelkõige p-d 47, 48, 49, 50, 51, 52, on kohaldatavad kõigis vaidlustes domeenimede üle. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus on vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 ning § 51. KonkS § 50 lg 1 p 1 järgi on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. KonkS § 51 lg 2 sätestab eksitava teabe avaldamise, avaldamiseks esitamise, tellimise, konkurendi või tema kauba halvustamise keelu. Viidatud sätted reguleerivad ettevõtjate vahelisi suhteid äritegevuses. KonkS § 50 lg 1 p 1 järgi on kõlvatuks konkurentsiks mh eksitava teabe avaldamine. Eksitavaks teabeks on KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Kostja poolt hageja kaubamärgi osa kasutamine oma domeeninimes, on hõlmatud KonkS § 50 lg 1 p-s 1 ja § 51 lg 1 märgitust. Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse KonkS § 50 lg 3 kohaselt reklaamiseaduse (RekS) sätteid. Reklaam on RekS § 2 lg 1 järgi mh teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Reklaamiseaduse § 4 lg 1 järgi on keelatud eksitav reklaam, st reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused (RekS § 4 lg 2 p 6). VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaubamärgi KATUS KATUSEKATTETÖÖD omanik ja sellele laienevad KaMS § 14 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõigusele analoogsed õigused. Kostja tegevus on vastuolus KonkS sätetega. Seega on kostja tegevuses õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7. Domeeninime registreerimine toimub Eestis „Alamdomeeni registreerimise reeglistiku” alusel ja registreerijaks on EENet. Reeglistiku p.9.5 kohaselt käitub registreerija toetudes kohtuotsusele ja registreerimine võidakse p.9 ja 10.6. kohaselt tühistada kohtuotsuse alusel. Hageja poolt hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 märgitud kostja kohustamine taotluse esitamiseks domeeninimest loobumiseks hageja kasuks on TsMS § 445 lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise viisi määramise taotlus. Nimetatud sätte alusel võib kohus otsuses poole taotlusel otsuse täitmise viisi kindlaks määrata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30

2-08-6359 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.