Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-18658
Tsiviilasi
Virve Schneideri ja Niina Ristlaidi hagi OÜ Räpina Elekter vastu üürileandja ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja üüritaval pinnal endise olukorra taastamisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.12.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Virve Schneideri ja Niina Ristlaidi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Määruskaebus rahuldada osaliselt. Muuta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2007. a määrust hagejatelt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha selles osas uus määrus, millega mõista välja menetluskulude katteks Virve Schneider ́ilt (ik xxxxxxxxxxx) 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja Niina Ristlaid`ilt (ik xxxxxxxxxxx) 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni OÜ Räpina Elekter (reg. kood 10880479) kasuks. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2007. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagejad Virve Schneider ja Niina Ristlaid esitasid 22.11.2007 Tartu Maakohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt ei ole hagejad saanud kaitset kostja tegevuse vastu juba menetluse algusest peale, mistõttu on edasine hagemine kaotanud igasuguse perspektiivi. Hagejate sundüürniku staatus lõpeb novembrikuuga, mistõttu kaotavad hagejad ka teatud ulatuses seaduste kaitse, mistõttu palusid hagejad antud tsiviilasjas menetlus lõpetada. Hagejad palusid tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust V. Schneideri arvele nr xxxxxxxxxx Hansapangas ning muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja esindaja palus välja mõista hagejatelt kostja poolt kantud õigusabikulud summas 11 000 krooni.
Tartu Maakohus lõpetas 12.12.2007 määrusega menetluse V. Schneideri ja N. Ristlaidi hagis OÜ Räpina Elekter vastu ning mõistis nii V. Schneiderilt kui ka N. Ristlaidilt välja menetluskulu summas 5500 krooni OÜ Räpina Elekter kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esindaja palus hagejatelt välja mõista tasu õigusabi eest 11 000 krooni. Kostja esindaja taotlus on põhjendatud, kuna antud asjas ei ole hagejate poolt hagist loobumise avaldus esitatud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvetega nr 0716 ja 0719 on tõendatud, et kostja on talle osutatud õigusabi eest kulutusi kandnud. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hagejatelt välja mõista kostja kasuks kostja poolt nõutud õigusabikulud summas 11 000 krooni.
V. Schneider ja N. Ristlaid esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 12.12.2007 määruse osaliselt, s.o kohtukulude osas ning teha selles osas uue määruse, millega jätta poolte kohtukulud nende endi kanda, või alternatiivvariandina vähendada hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud kohtukulude suurust mõistliku suuruseni, milleks on 4000 krooni ning mõista see summa kostja kasuks välja mõlemalt hagejalt võrdselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtukulude jaotuse määramine vastuolus TsMS §-ga 168 lg 4, mis sätestab, et kui hageja loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, väljaarvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Tsiviilasi on põhjustatud kostja võlaõigusseaduse üürilepinguid käsitlevaid sätteid ja elamuseaduse sätteid rikkuvast käitumisest (lohakas ehitamine, põhjendamatu sund-üürnike elukeskkonna pahatahtlik häirimine). Riigikohus on 09.03.2006 lahendis nr 3-2-1-5-05 käsitlenud analoogset olukorda ning leidnud, et TsMS § 62 lg 2 (eelmine redaktsioon) eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Selle sätte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Viidatud varasemat TsMS sätet asendab praeguses redaktsioonis TsMS § 168 lg 4. Seega pidanuks kohus lähtuma kohtukulude jaotuse tegemisel ja nende väljamõistmisel tegelikust olukorrast ning viidatud sätte sisust. Kostja kohtukulud on põhjendamatult suured ja enamus kulusid on ebavajalikud. Kostja poolne kohtukulude arve nr 0716 on positsiooni kujundamisele kulunud aja (1,0 h) ja hagi tagamise aruteluks ettevalmistamiseks kulunud aja osas (1,5 h) põhjendamatu. Ei ole tõsiselt võetav, et peale asjas hagi tagamise taotlusele kirjalike vastuväidete koostamisele 3,5 h kulutamist, vajab advokaadist isik veel täiendavalt 1,5 h ettevalmistavat aega. Kostja kohtukulud on arve nr 0719 osas tervikuna põhjendamatud. Tõendatud ei ole ka toimikuga ning hagiavalduse materjalidega tutvumine 04.06.2007 arve nr 0719 järgi 1 h ulatuses, kui vahetult enne (18.052007 kuni 21.05.2007 arve 0716 järgi) kulutas advokaat 1,0 h õigusliku positsiooni kujundamiseks ja veel 3,5 h põhjaliku vastuse koostamiseks. Sarnaselt eelmise arvega nr 0716, kujundab advokaat uuesti õiguslikku positsiooni 1,0 h ulatuses. Menetluses ei toimunud ajavahemikul 21.05.2007 kuni 04.06.2007 midagi kostja õiguslikke positsioone muutvat, seega on põhjendamatu õigusliku positsiooni kujundamine. Kostja esindaja poolt vastuse koostamine hagile 3,0 h ulatuses on samuti põhjendamatu, kuna sisaldab enamuses varem hagi tagamisele esitatud vastuväidetes toodud seisukohti. Käesolev tsiviilasi ei jõutudki asja sisulise aruteluni ning kaks peetud istungit polnud sisuliselt vajalikud asjas määruste tegemiseks. Seega on kostja kohtukulud arve nr 0719 järgi põhjendamatud. Riigikohus on 12.12.2006 lahendis nr 3-2-2-5-06 leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta. Tartu Maakohus ei ole 12.12.2007 määruses kostja kohtukulude osas kostja kohtukulude vajalikkust ja põhjendatust välja selgitanud.
Räpina Elekter OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski kostjapoolne kohtumenetluse raames kantud kulutus olnud ebavajalik või põhjendamatu. Kulutuste väljamõistmine määruskaebuse esitajatelt on kooskõlas seaduses sätestatuga. Kehtiva üldreegli kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt TsMS §-st 168 lg 4 kui hageja hagist loobub, siis mõistab kohus kostja taotlusel menetluskulud välja hagejalt. Erand on juhul, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on täitnud hagist tulenevad nõuded. Tulenevalt eeltoodud sätte tõlgendamisest oleksid hagejad pidanud kohtule hagist loobumisel avaldama, et kostja on tema hagis esitatud nõudmised täielikult täitnud. Tegelikkuses hagejad aga kohtule vastavaid asjaolusid ei avaldanud. Nii tuleneb hagist loobumise avaldusest selgesõnaliselt, et kostjapoolne omavoli on väidetavalt siiani jätkuv ning sõnagagi ei ole juttu sellest, et kostja oleks hagis esitatud nõuded täitnud. Küll aga viidatakse, et seoses üürilepingu lõppemisega ei soovita edasi vaielda ega täiendavaid kulutusi tekitada. Eeltoodust tulenevalt on ebakohane ja põhjendamatu taotleda menetluskulude vähendamist asjaolul, millele eelnevalt polnud hagejad viidanud. Eelnevast tulenevalt puudub rikkumine, mis annaks aluse määruses toodud seisukohti muuta. Kostja ei ole kordagi omavolitsenud ega omapoolseid üürile andja kohustusi hagejate suhtes rikkunud ning on lähtunud oma kohustuste täitmisel hagejate suhtes
täielikult võlaõigusseaduses ning ehitusseaduses sätestatud korrast. Hagejate pahatahtlik soov, mis tulenes nii hagiavaldusest kui ka hagi tagamise taotlusest, oli peatada kogu ehitustegevus Laulupeo tn 9 asuvas elamus, mis võis hagejaid häirida eeldusel, et ehitustegevusega kaasnevad teatavad ebameeldivused (müra, tolm). Arvestades, et hagejate nõue oli suunatud kogu ehitustegevuse peatamisele kohtumenetluse ajaks, siis sellega oleks põhjustatud kostjale olulist majanduslikku kahju, mistõttu pidi kostja kaitsma end põhjalikult hageja ebaõigete ja põhjendamatute nõuete eest. Kostja kohtukulud jagunevad õigusabikuludeks, mida kostja kandis seoses hagi tagamise menetlusega ning samuti hagiavalduses esitatud täielikult põhjendamatutele nõuetele vastamises. Hagi tagamisele kirjalike vastuväidete koostamisega korraldas kohus ka seaduses sätestatud korras istungi. Kuna hagi tagamise korral oleks kostjale põhjustatud olulist majanduslikku kahju, siis oli kostjal vajalik põhjalikult hagi tagamisega seonduvat analüüsida ja põhjendada.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrust tuleb muuta hagejatelt väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Kuna määruskaebus on esitatud üksnes maakohtu määruse kohtukulude jaotust puudutava osa peale, siis kontrollib ringkonnakohus tulenevalt TsMS §-dest 651 lg 1 ja 659 määruse õigsust vaid selles osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 168 lg 4, mõistes selle alusel hagejatelt kostja kasuks välja viimase poolt menetluses kantud õigusabikulud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad ei olnud oma hagist loobumise avalduses märkinud, et nende hagist loobumise põhjuseks oleks olnud kostja poolt menetluses nende nõuete rahuldamine. Et hagist loobumise põhjuseks oleks olnud kostja poolt hagejate nõuete rahuldamine kohtumenetluses, ei ole hagejad väitnud ka määruskaebuses. Kuna TsMS § 168 lg 4 võimaldab hagist loobumise korral panna menetluskulud kostja kanda üksnes juhul, kui hagejate loobumine on toimunud kostjapoolse nõude rahuldamise tõttu, mitte muudel hagist loobumise põhjustel, siis on käesoleval juhul põhjendatud menetluse lõpetamisel hagejate hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga, et maakohus ei ole hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel piisavalt kontrollinud TsMS § 175 lg 1 kohaldamisega seonduvaid asjaolusid. TsMS §-st 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi advokaat Tauri Sokk Advokaadibüroost De Lege. Õigusabi osutamine kostjale on seisnenud ajavahemikul 18.–21.05.2007 hagi osas kostja õigusliku positsiooni kujundamises (1 tund), kirjalike vastuväidete koostamises hagi tagamise avaldusele (3,5 tundi), hagi tagamise taotluse lahendamiseks määratud kohtuistungiks ettevalmistamises ja selles osavõtus (kokku 1,5 tundi) ning 04.06.2007 hagiavalduse ja toimiku materjalidega tutvumises (1 tund),
õigusliku positsiooni kujundamises (1 tund) ning kirjaliku vastuse koostamises hagiavaldusele (3 tundi). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keskmist keerukusastet ja kostja esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega ning asjaolu, et enne hagejate poolt hagist loobumist ei jõutud menetluses hagejate nõude põhjendatuse osas sisulise aruteluni, tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikuludena 3250 krooni.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.