1.Rahuldada avaldajate RV, AP ja EV taotlus ASM(registrikood XXX) aktsiate ülevõtmise eest vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruse määramiseks osaliselt.
2.Määrata ASM(registrikood XXX) aktsionäride 12. jaanuari 2007.a erakorralise üldkoosoleku
otsuse
alusel
toimunud
aktsiate
ülevõtmise
eest
vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruseks 3 467 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend seitse) krooni 1 (ühe) aktsia kohta.
3.Jätta 5. septembri 2007.a Harju Maakohtu määrusega (tsiviilasjas nr 2-07-13415) kohaldatud avalduse tagamise abinõud jõusse käesolevast kohtumäärusest tulenevate MB OÜ (likvideerimisel) kohustuste täitmise tagamiseks.
4.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning avaldada määruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud puudutatud isiku MB OÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib avaldaja, hüvitise maksmiseks ja saamiseks kohustatud isik ning kohtu määratud aktsionäride esindaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldajate taotlus
1.09.04.2007.a saabus Harju Maakohtusse RV, AP ja EV avaldus AS (AS) M(registrikood XXX) vähemusaktsionäridele aktsiate ülevõtmise eest hüvitise suuruse määramiseks. Algses avalduses palusid avaldajad määrata AS M aktsiate ülevõtmise eest vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruseks 3 467 krooni ühe aktsia kohta. Menetluse käigus 06.05.2008.a esitatud avaldusega muutsid avaldajad oma esialgset taotlust ning palusid määrata õiglase hüvitise suuruseks 6 189 krooni ühe aktsia kohta.
2.Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt on avaldajad RV, AP ja EVAS-i M endised vähemusaktsionärid. ASi 12.01.2007.a erakorralisel üldkoosolekul otsustati ASi vähemusaktsionäride lihtaktsiate ülevõtmine puudutatud isiku põhiaktsionäri OÜ W (praegune ärinimi MB OÜ (likvideerimisel)) poolt hüvitise suurusega 787 krooni ühe aktsia eest. Avaldajad leiavad, et põhiaktsionäri poolt avaldajatele ja teistele vähemusaktsionäridele aktsiate ülevõtmise eest määratud ja tasutud hüvitis ei ole õiglane. 27.11.2006.a koostatud aktsiate ülevõtmisaruandes on põhiaktsionär piirdunud selgitusega, et hüvitise suurus määrati diskonteeritud vaba rahavoogude meetodi alusel arvutatud omakapitali õiglasest hinnast ning kirjeldanud paari lausega nimetatud meetodit. Audiitori 04.12.2006.a aruandes aktsiate ülevõtmisaruande kontrollimise kohta on lühidalt vaid nenditud, et ettevõtte väärtuse leidmine tuleviku vabade rahavoogude diskonteerimisega nüüdisväärtusesse on kohane meetod, ning leitud, et aktsia hind 787 krooni aktsia kohta vastab äriseadustiku (ÄS) §-s 3632 sätestatule. Avaldajad leiavad, et ülevõtmisaruandest ega audiitori aruandest ei nähtu jälgitavalt hüvitise suuruse määramine ning need dokumendid ei võimalda kontrollida hüvitise suurust ega seda, et määratud hüvitis on õiglane ÄS § 3631 tähenduses. Avaldusele lisatud OÜ R (endise ärinimega OÜ MRI) poolt seisuga 31.12.2006.a teostatud hinnangu (lühike hindamisraport) kohaselt ei ole OÜ W poolt vähemusaktsionäride lihtaktsiate
ülevõtmisel pakutud hüvitis suuruses 787 krooni aktsia kohta õiglane ning õiglane hüvitis oleks minimaalselt 3 467 krooni aktsia kohta. OÜ R hindamisraporti kohaselt on hinnang antud konservatiivsetel eeldustel, seega võib ettevõtte tegelik väärtus ning ka aktsia õiglane väärtus osutuda märkimisväärselt kõrgemaks. Kõnealuses OÜ R hindamisraportis on viidatud ka sellele, et AS-i M võimalikud arendusplaanid, s.h nt elamuehituse kavandamine suurendaks oluliselt äriühingu omakapitali õiglast väärtust. Avaldajatele ongi tsiviilasja menetluse käigus saanud teatavaks, et Viimsi Vallavolikogu 13.11.2007.a otsusega nr 105 algatati detailplaneering AS-i M25.05.2007.a taotluse alusel ning detailplaneeringu koostamise üldiseks eesmärgiks on maa-ala kasutamise juhtfunktsiooni muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa-alaks, sadamarajatiste renoveerimine reisi- ja huvialajahtide sadamaks, kruntide ehitusõiguse määramine, samuti teede, rohealade ja puhke/spordiplatside rajamine. Eeltoodud uusi asjaolusid arvestades on OÜ R teostanud 06.05.2008.a täiendava hindamise AS-i M omakapitali minimaalse õiglase väärtuse osas seisuga 31.12.2006.a. Arvestades AS-ile M kuuluvatel kinnistutel detailplaneeringuga kavandatava arendustegevusega (ehitatakse elu- ja äripindu), on 06.05.2008.a hinnangu kohaselt vastavalt konservatiivsetele hinnangutele äriühingu omakapitali õiglane väärtus seisuga 31.12.2006.a minimaalselt 114,8 miljonit krooni ning ühe aktsia õiglane väärtus minimaalselt 6 189,02 krooni. Sellest 91,5 miljonit krooni (ühe aktsia õiglane väärtus minimaalselt 4 935,55 krooni) tuleneb AS-i M omanduses olevate kinnituste arendamisest, kui ASile kuuluvat hoonestusõigust mitte arvestada. ÄS § 3638 lg 3 sätestab, et kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 608 lg 1 kohaselt määrab kohus äriühingu aktsionäridele TsMS 60. peatükis sätestatud korras hüvitise suuruse hüvitise suuruse määramiseks õigustatud osaniku või aktsionäri avalduse alusel. TsMS § 612 lg 1 kohaselt võivad aktsionärid hüvitise suuruse määruse alusel esitada nõuded hüvitise väljamaksmiseks. Riigikohus on 21.12.2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud lahendis selgitanud põhjalikult õiglase hüvitise olemust ja selle määramise meetodeid ning muu hulgas asunud järgmistele seisukohtadele. Makstav hüvitis peab tagama väikeaktsionäridele täieliku majandusliku kompensatsiooni ega tohi olla väiksem aktsiate turuväärtusest. Aktsiate turuhinda saab pidada minimaalseks, mis aktsionäridele tuleks maksta, s.t aktsionärid ei tohi saada hüvitist vähem, kui nad teeniksid aktsiaid vabalt võõrandades. ASi väärtuse hindamist üksnes raamatupidamisliku väärtuse järgi ei saa kolleegiumi arvates pidada ülevõetavate aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel piisavaks. Raamatupidamisliku väärtuse määramisel ei arvestata ASi tulevikuväljavaateid ega seega aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida, mis on vajalik aktsiate eest täieliku majandusliku kompensatsiooni maksmiseks. Küll tuleb see aga välja arvestada ja kajastada ka ülevõtmisaruandes ja audiitori aruandes ning võrrelda seda teiste meetoditega. Kolleegiumi arvates tuleb ASi raamatupidamisliku väärtuse jagamisel aktsiate vahel saadud aktsiate väärtust lugeda minimaalseks, mille alusel hüvitis aktsiate eest arvestada. Samuti on riigikohus osundatud lahendis selgitanud, et üldjuhul tuleb õiglase hüvitise määramisel ülevõetud aktsiate eest arvestada ka ASi tulevikuväljavaateid ehk aktsionäride võimalust oma aktsiatest kasu saada − dividendi või aktsia väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Seega tuleb ASi ja ka aktsiate väärtuse hindamisel reeglina rakendada metoodikat, mis võimaldab tulevikuväljavaateid arvestada. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Käesoleval juhul on OÜ R teostanud AS M aktsiakapitali minimaalse õiglase väärtuse hindamise diskonteeritud rahavoogude meetodil (edaspidi ka DCF-meetod). Alternatiivse
variandina lisaks vabade rahavoogude diskonteerimise metoodikale on OÜ R hinnanud AS-i M aktsiate väärtust ka lähtuvalt ettevõttele kuuluva vara väärtusest. Selline hindamine vastab ka ettevõtte likvideerimisväärtusele, millest väiksem ei tohi vähemusaktsionäridele makstav hüvitis olla. Läbiviidud analüüsi tulemusena leidis OÜ R , et suure tõenäosusega on AS-i M aktsiakapitali netovara meetodil leitav turuväärtus ja ka ettevõtte likvideerimisväärtus suuremadki kui diskonteeritud rahavoogude meetodil leitud ettevõtte väärtus 64,3 miljonit krooni, mida hindaja peab minimaalseks õiglase väärtuse suuruseks. Ülaltosundatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on avaldajate hinnangul põhjendatud ja asjakohane ka R OÜ 06.05.2008.a täiendav ettevõtte omakapitali õiglase väärtuse hindamine, mis võtab arvesse AS-i M poolt kavandatavat arendust. Riigikohtu seisukoha järgi äriühingu väärtus koosnebki eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Seetõttu tulebki ettevõtte väärtust hinnata tulevikuväljavaateid arvestades. Samuti tuleb tulevikuprojektsioonide tegemisel eeldada õiglast ja parimas usus juhtimist ettevõtte väärtuse suurendamisel. Seega on põhjendatud ettevõtte väärtuse hindamisel võtta arvesse, et ettevõttele kuuluvatel kinnistutel plaanitakse elamuarendust. Avaldajad märgivad täiendavalt, et viidatud Riigikohtu lahendi punktis 36 märgitu kohaselt tuleb just põhiaktsionäril endal tõendada, et hind on määratud õiglaselt, s.t. vastav tõendamiskoormis lasub täielikult põhiaktsionäril. Eeltoodust tulenevalt on põhiaktsionäri kohustuseks tõendada, et määratud hüvitis 787 krooni ühe aktsia kohta on õiglane. Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isik ei ole nimetatut tõendanud ning kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole 787 krooni hüvitise suuruseni jõudmine objektiivselt kontrollitavgi. Kuivõrd ainuüksi AS-ile M kuuluva kinnisvara väärtus on suurem kui põhiaktsionäri poolt väidetav ASi koguväärtus, siis on ilmselge, et põhiaktsionäri poolt määratud hüvitis ei ole õiglane. Hind 787 krooni aktsia kohta tähendaks, et AS M koguväärtus (s.o 787 x 18 552 aktsiat) oleks 14 600 424 krooni. Avaldajate seisukoha järgi on ASile kuuluvat kinnisvara arvestades ilma eriteadmistetagi selge, et ainuüksi kinnisvara tegelik väärtus on kordades suurem kui väidetud 14,6 miljonit krooni.
3.30.05.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning kohustas puudutatud isikut vastavalt TsMS § 610 lg-tes 2 ja 3 sätestatule avaldusele kirjalikult vastama. Puudutatud isiku vastus
4.Kohtule esitatud kirjalikus vastuses palub puudutatud isik MB OÜ (likvideerimisel) jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul on ta täielikult täitnud ÄS § 3634 lg-st 1 tuleneva nõude, mille kohaselt peab põhiaktsionär esitama üldkoosolekule kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid. Samuti vastab 04.12.2006.a audiitori aruanne aktsiate ülevõtmisaruande kontrollimise kohta ÄS § 3634 lg-s 2 ja lg-s 21 sätestatud tingimustele. Nii on audiitor oma aruandes märkinud, et põhiaktsionäri aruandes on vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus arvutatud ettevõtte väärtuse leidmisega diskonteeritud rahavoogude meetodil. Samuti on audiitor toonud oma aruandes välja, et rahavoogude prognoosimisel ja sellest tulenevalt hüvitise suuruse määramisel olid raskused ettevõttest mitteolenevate näitajatega arvestamisel nagu energiakandjate hinnad tulevikus, inflatsioon, majanduskasvu (-languse) suuruse prognoos. Audiitor on oma aruandes leidnud, et kasutatud meetod hüvitise suuruse määramiseks on kohane antud ettevõtte tingimuste ja eelduste kohaselt. Audiitor on seejuures märkinud, et kuna ettevõte ei ole börsil noteeritud ega maksa dividende, ei ole seetõttu võimalik kasutada aktsiate turuväärtuse meetodit ega dividenditulu
meetodit. Audiitor on täiendavalt selgitanud, et aktsia raamatupidamislik väärtus hüvitise määramise hetkel ei olnud vähemusaktsionäridele soodsam. Puudutatud isik märgib, et OÜ R poolt on koostatud hindamisraport ei vasta ÄS § 3632 lg-s 1 sätestatule. Hindamine on raporti kohaselt teostatud seisuga 31.12.2006.a. Samas sätestab ÄS § 3632 lg 1 teine lause, et hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljastamise päeva. AS-i M üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti välja 07.12.2006.a. OÜ-l R on puudutatud isiku väitel puudunud hindamisraporti koostamisel suur hulk informatsiooni (vajalikud andmed, dokumendid ja teave) AS-i M kohta, mille tõttu ei olnud võimalik hinnangut andes kontrollida õigesti ASi väärtust ja selle alusel arvestada aktsiate õiglast väärtust ka olles asjatundja. Seetõttu ei saa OÜ R poolt koostatud hinnang AS-i M aktsia väärtuse kohta olla õiglane, vaid üksnes spekulatiivne. MB OÜ (likvideerimisel) on seisukohal, et tema kui põhiaktsionäri poolt 27.11.2006.a ülevõtmisaruandes AS-i M vähemusaktsionäridele määratud makstava hüvitise suuruse osas juurdemakseid teha ei tule. Puudutatud isik põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Põhiaktsionär on vähemusaktsionäride huve Sas pidades kasutanud vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määramisel just DCF-meetodit, mis on raamatupidamise aruandluses kui ka hindamispraktikas tunnustatud tulevikuväljavaateid arvestavaks meetodiks äriühingute väärtuse hindamisel ja mille kasumlikkust väikeaktsionäridele on kinnitanud ka audiitor enda 04.12.2006.a aruandes. MB OÜ (likvideerimisel) on hüvitise suuruse määramisel kasutanud kõiki AS-i M juhatuse poolt esitatud vajalikke andmeid, dokumente ja teavet. Hüvitise suuruse määramisel on käsitletud vähemusaktsionäre võrdsetena põhiaktsionäriga. Audiitor on kooskõlas ÄS § 3634 lg-ga 21 jõudnud järeldusele, et ülevõtmisaruandes põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus 787 krooni aktsia kohta vastab ÄS § 3632 sätestatule, kui kehtivad tingimused, et AS M jätkab samal tegevusalal, ei kasuta võõrkapitali ja ei maksa dividende. Puudutatud isik märgib täiendavalt, et amortisatsiooninormid vastavad põhiaktsionäri hinnangul hoonete kulumisele. Vabade rahavoogude prognoosimisel OÜ R poolt arvesse võetud investeeringute summad on tunduvalt väiksemad võrreldes ettevõtte (AS Miiduranna Tehas) juhatuse poolt antud hinnanguga. Juhatuse hinnangul peab investeerima põhivarasse kulumi summa ulatuses ja lisaks veel 15-25% põhivara jääkväärtusest. Ettevõtte netovara hindamine vastab likvideerimisväärtusele. Kuivõrd ülevõtmispakkumisega ei kaasne ASi likvideerimine, ei ole ettevõtteväärtuse võrdlemine selle meetodiga asjakohane. Seoses OÜ R poolt 06.05.2008.a koostatud hindamisraporti lisaga märgib puudutatud isik, et selles esitatut ei saa võtta aluseks tsiviilasja esemeks oleva avalduse lahendamisel. Kõnesolevas hindamisraporti lisas avaldatu põhineb seisukohtadel kinnisvara väärtuse kohta, mille andmiseks OÜ-l R aga pädevus puudub. Samuti on OÜ R lugenud ebaõigelt Viimsi Vallavolikogu poolt vastuvõetud detailplaneeringu algatamise otsust AS-i M omakapitali väärtust muutvaks asjaoluks. Samas on detailplaneeringu algatamine puhtalt formaalne haldustoiming ega tekita kellelegi uusi õigusi või kohustusi. Detailplaneeringu algatamise otsus ei ole detailplaneeringu kehtestamine. Seetõttu ei oma kinnisvara hindamise kohalt tähtsust, mida alustatud detailplaneeringu järgi on kavandatud. Samuti on puudutatud isik juhtinud menetluse käigus tähelepanu asjaolule, et OÜ R on eelnevalt osutanud audiitorteenuseid AS-ile Miiduranna Tehas, täpsemalt kinnitanud 2002.a majandusaasta aruande järeldusotsustuse. Seetõttu oleks OÜ R pidanud end taandama arvamuse andmisest õiglase hüvitise kohta (hindamisraporti koostamisest). Puudutatud isiku hinnangul on OÜ R arvamuse andmisel rikkunud seetõttu audiitortegevuse seadusest tulenevat audiitori
sõltumatuse põhimõtet. Puudutatud isik leiab, et menetlus mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka peab näima aus, milline põhimõte kohaldub puudutatud isiku arvates ka audiitorile.
5.04.09.2008.a esitas avaldajate esindaja kohtule kirjaliku seisukoha puudutatud isiku vastuse kohta.
6.05.06.2007.a määrusega andis kohus TsMS § 609 lg-st 2 juhindudes AS-i M vähemusaktsionäridele D N (ka D N ) ja I R riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras neile riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi Janno Kuusk. Kooskõlas TsMS § 609 lg-ga 3 on kohus avaldanud aktsionäridele esindaja määramise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt toimik, I k, lk 49). Hilisema menetluse käigus on asunud D N ’it ja I R ’t määratud korras esindama advokaat K Kravtšenko advokaadibüroost Seppik & Sirel.
7.D N ’i ja IR nimel 20.07.2007.a esitatud kirjalikus avalduses teatab esindaja K Kravtšenko, et esindatavad nõustuvad RV jt avaldajate poolt esitatud andmete ja põhjendustega ning leiavad, et põhiaktsionäride poolt vähemusaktsionäridele pakutud hüvitise suurus ei ole õiglane. Samuti on määratud esindaja 16.05.2008.a toimunud kohtuistungil teatanud, et aktsionär D N ühineb avaldajate taotlusega määrata õiglase hüvitise suuruseks 6 189 krooni ühe aktsia kohta (vt toimik, I k, lk 224).
8.Asja arutamise käigus 16.05.2008.a ja 20.06.2008.a toimunud kohtuistungitel jäid avaldajad ning kohtu määratud aktsionäride esindaja esitatud väidete ja taotluste juurde ning palusid avalduse rahuldada. Puudutatud isik pidas avaldust põhjendamatuks, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas 16.05.2008.a kohtuistungil tunnistajatena üle vannutatud audiitorid K Kaasik ja Artur Suits.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
9.Kohus leiab, et avaldajate taotlus õiglase hüvitise määramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Vastavalt ÄS § 3631 lg-le 1 võib ASi aktsionäride üldkoosolek aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 ASi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), otsustada ASi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. ÄS § 3632 lg 1 kohaselt määrab vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning andma teavet. ÄS § 3634 lg-st 1 tulenevalt peab põhiaktsionär aktsionäride üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab ülevõtmisaruannet kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. ÄS § 3638 lg 2 kohaselt ei saa ülevõtmisotsust kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks. Samas võib kohus viimatinimetatud paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt määrata vähemusaktsionäri nõudel õiglase hüvitise, kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks. Õiglase hüvitise suuruse määramist puudutavad menetlusõiguse normid sisalduvad TsMS-i 60. peatükis. Aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramisega seonduvat on ulatuslikult käsitletud Riigikohtu 21.12.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Osundatud lahendi punktis 29 on Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudnud teiste riikide praktika (eeskätt Saksamaa) ja
erialakirjanduse analüüsi tulemusena järeldusele, et hüvitist aktsiate ülevõtmise eest saab lugeda õiglaseks üksnes juhul, kui see tagab vähemusaktsionärile täieliku majandusliku kompensatsiooni tema aktsiaosaluse kaotamise ja omandisse sekkumise eest. Kolleegiumi arvates puudub põhjendus ÄS § 3631 teistsuguseks tõlgendamiseks ja Eesti praktika teistsuguseks kujundamiseks. Kuna aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus ASis tegelikult väärt on. Seejuures on oluline ka aktsiatest tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui ta aktsiaid ei kaotanuks. Sama lahendi punktis 30 on selgitatud, et kõiki aktsionäre tuleb ÄS § 272 järgi kohelda võrdselt ja seda ka aktsiate eest hüvitise määramisel. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb kolleegiumi arvates arvestada välja ASi ettevõtte, s.t ASi kui terviku, majanduslik väärtus, ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Hüvitise määramisel ei arvestata erinevate aktsionäride erinevaid võimalusi reaalselt ASi tegevust mõjutada. Riigikohtu kõnealuse otsuse punktist 34 tulenevalt tuleb õiglase hüvitise määramisel üldjuhul arvestada ülevõetud aktsiate eest ka ASi tulevikuväljavaateid ehk aktsionäride võimalust oma aktsiatest kasu saada − dividendi või aktsia väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Seega tuleb ASi ja ka aktsiate väärtuse hindamisel reeglina rakendada metoodikat, mis võimaldab tulevikuväljavaateid arvestada. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Kolleegiumi käsutuses olevatest materjalidest tuleneb selgelt, et selliseks raamatupidamise aruandluses kui ka hindamispraktikas tunnustatud metoodikaks äriühingute väärtuse hindamisel on nii Eestis kui rahvusvaheliselt hetkel diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF-meetod) või selle modifikatsioonid. Kui see on üldiselt aktsepteeritud, tuleb seda tunnustada ka kohtul, kui ei ole olulisi põhjuseid või paremaid meetodeid ASi väärtuse teistsuguseks hindamiseks.
11.AS M(endised) vähemusaktsionärid ei ole avaldusest nähtuvalt käesoleval juhul nõus põhiaktsionäri MB OÜ (likvideerimisel) poolt aktsiate ülevõtmise eest makstava hüvitise suurusega 787 krooni ühe aktsia eest, mis on ülevõtmisotsuse tegemisel 12.01.2007.a toimunud AS-i M aktsionäride erakorralisel koosolekul ka aluseks võetud. Avaldajate hinnangul ei kompenseeri hüvitis sellises suuruses mõistlikult ja õiglaselt aktsiaosaluse kaotust. Avaldajad on esialgses avalduses taotletava hüvitise suuruseks märkinud 3467 krooni aktsia kohta, hilisema menetluse käigus palunud aga kohtul määrata hüvitise suuruseks 6 189 krooni ühe aktsia kohta.
12.Menetlusosalistel ei ole põhimõttelist erimeelsust selles, et õiglase hüvitise määramisel tuleks lähtuda DCF-meetodist. Sellest meetodist on väidetavalt lähtunud nii puudutatud isik ülevõtmisotsuse tegemisel aluseks võetud hüvitise leidmisel (vt toimik, I k, 22-23) kui ka avaldajate poolt kohtule asjatundja arvamusena esitatud OÜ R raportis (vt toimik, II k, lk 4). DCF-meetodi kasutamine õiglase hüvitise leidmisel on käesoleval juhul kohtu hinnangul ka põhjendatud, kuna see võimaldab arvestada ettevõtte väärtuse määramisel selle tulevikuarenguid. Juhtumi asjaolusid arvestades ei esine ilmselt paremaid meetodeid ASi väärtuse hindamiseks. Ülevõetud aktsiate hinda ei ole võimalik määrata aktsiatega tehtud tehingute alusel, kuna AS-i M aktsiad ei ole börsil noteeritud. Turuhinna arvesse võtmine eeldab üldjuhul aktsiate reaalset likviidsust, s.t nende võõrandamise võimalikkust arvessevõetaval perioodil ning võimalike spekulatsioonide puudumist turuhinnaga. Ka ülevõtmisaruannet kontrollinud audiitor K Kaasik’u aruandes on märgitud, et ettevõte ei ole börsil noteeritud ja ei maksa dividende, mistõttu ei ole võimalik kasutada aktsiate turuväärtuse meetodit ega dividenditulu meetodit (vt toimik, I k, lk 24). Samuti ei oleks kohtu arvates põhjendatud lähtuda likvideerimisväärtusest, kuna AS M on jätkuvalt tegutsev ning kasumit tootev äriühing. Likvideerimisväärtus ei võimaldaks aga arvestada tulevikus tekkivat kasu, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. OÜ R on AS M omakapitali (ja aktsiate) väärtuse leidmisel tulemuse kontrollimiseks lävi viinud siiski ka hindamise netovarade meetodil. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust ka selles, et ühe aktsia raamatupidamislik väärtus hüvitise
määramise hetkel ei olnud suurem kui 787 krooni. Seda on märkinud audiitor K Kaasik oma aruandes (vt toimik, I k, lk 24), samuti toetab taolist järeldust R OÜ hindamisraport.
13.Avaldajate poolt oma väidete põhistamiseks esitatud OÜ R hindamisraportist ja selle lisast ning kohtu poolt kogutud täiendavatest tõenditest lähtudes leiab kohus, et õiglase hüvitise suuruseks AS M vähemusaktsionäridele aktsiate ülevõtmise eest on vähemalt 3467 krooni aktsia kohta. Kohtul puudub alus kahelda OÜ R arvamuses (hindamisraportis) sisalduvates järeldustes. Muu hulgas on hindamisraportis leitud, et põhiaktsionäri poolt vähemusaktsionäridele lihtaktsia ülevõtmisel pakutud hüvitis suuruses 787 krooni aktsia kohta ei ole õiglane ning õiglane hüvitis oleks minimaalselt 3 467 krooni aktsia kohta. OÜ R on hinnanud AS-i M omakapitali diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamisraportis on õiglase hüvitise leidmise aluseid piisavas ulatuses selgitatud ning põhjendatud. Samuti on teostatud DCF-meetodi abil saadud tulemuse kontroll netovarade hindamise meetodil, mis hindamisraporti kohaselt peaks vastama ka AS-i M likvideerimisväärtusele (vt toimik, II k, lk 12). Arvamuse andnud OÜ R audiitori Artur Suits on kohus tunnistajana üle kuulanud. Arvamuses (hindamisraportis) sisalduvate hinnangute juurde on audiitor Artur Suits jäänud ka kohtule antud ütlustes. Samuti on audiitor ülekuulamise käigus selgitanud kohtule täiendavalt arvamuse koostamisel aluseks võetud asjaolusid ja hinnangu andmisel esinenud raskusi (vt toimik I k, lk 227-228).
14.Kõrvutades OÜ R algses hindamisraportis esitatud prognoose AS-i M vabade rahavoogude kohta (vt toimik, II k, lk 9-10) äriühingu 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruannetes (kättesaadavad maakohtute registriosakondade elektroonilisest andmebaasist internetileheküljel https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py) kajastuvate näitajatega, võib prognoose tõepoolest lugeda mõnevõrra liiga optimistlikeks võrreldes ASi poolt saavutatud tegelike majandusnäitajatega. Samas ei ole erinevused prognoosi ja tegelikkuse vahel kohtu hinnangul siiski ebamõistlikult suured. Lõplikud majandustulemused sõltuvad muu hulgas ka otsustest äriühingu juhtimisel, mida ei ole võimalik audiitoritel täie kindlusega ette näha ja prognooside tegemisel arvestada. Kohus märgib samuti, et paratamatult põhineb õiglase hüvitise arvestamine mingil tõenäosusel ning hüvitist ei oleks võimalik ühelgi juhul täie kindlusega välja arvestada. Tegemist on sarnase olukorraga võlaõigusseaduse § 127 lg-ga 6, kui hüvitise maksmise kohustus on kindel, kuid hüvitise täpset suurust ei saa kindlaks teha, mistõttu võib kohus hüvitise suuruse tõenäosuse piires ise määrata (vt: Riigikohtu ülalosundatud 21.12.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 (p 27)).
15.OÜ R on DCF-meetodi abil saadud tulemuse kontrollimiseks läbi viinud aktsiate hindamise lähtuvalt ettevõttele kuuluva vara väärtusest (hindamine netovarade meetodil). Viimatinimetatud meetodit kasutades saadud tulemuse usaldusväärsuses on tsiviilasja menetluse käigus tuvastatu põhjal alust mõnevõrra kahelda. Mõlemad kohtu poolt üle kuulatud audiitorid on möönnud raskusi AS-ile M kuuluvate kinnistute turuhinna leidmisel, mis olid tingitud eelkõige võrreldavate tehingute vähesusest (vt toimik I k, lk 226 ja lk 228). Samas annab OÜ R hindamisraport alust arvata, et õiglase hüvitise määramisel netovarade meetodil ei oleks hüvitis oluliselt väiksem kui 3 467 krooni ühe aktsia kohta. Kindlasti ületaks see märkimisväärselt põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurust.
16.Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda ka OÜ R erapooletuses hindamisraporti koostamisel. Kohus nõustub siinkohal avaldajate seisukohaga, et audiitoril tekib huvide konflikt olukorras, kus ta peaks auditeerima informatsiooni, mille koostamisel ta ise on osalenud. AS-i M2002.a raamatupidamise aruande auditeerimine toimus 2003. aastal. Menetlusosaliste esitatu ja audiitor Artur Suits kinnituse kohaselt ei ole OÜ R alates 2003. aastast AS-i Mmajandustegevust auditeerinud ning 2007.a koostatud aruanne äriühingu väärtuse kohta ei saa seetõttu huvide konflikti kaasa tuua. Kohtule ei ole teada ka ühtegi muud asjaolu, mis seaks OÜ R erapooletuse või sõltumatuse hindamisraporti või selle lisa koostamisel kahtluse alla.
17.Kohtu arvates ei saa õiglase hüvitise määramisel siiski aluseks võtta OÜ R hindamisraporti lisas kajastatut ning määrata õiglase hüvitise suuruseks 6 189,02 krooni (vt ka toimik, II k, lk 2327). Kohtu arvates on OÜ R poolt täiendavalt antud indikatiivne hinnang AS-i M omakapitali õiglasele väärtusele teisi tuvastatud asjaolusid arvestades spekulatiivne prognoos. Kohus nõustub siinkohal osaliselt puudutatud isiku seisukohaga. Kõnealuse hindamisraporti lisa koostamisel on võetud aluseks asjaolu, et Viimsi Vallavolikogu 13.11.2007.a otsusega nr 105 on algatatud detailplaneering, mille kohaselt kavandatakse AS-ile M kuuluvatel ja äriühingu kasutusse antud kinnistutel Viimsi vallas Miiduranna külas arendada elamu- ja ärihooneid. Detailplaneeringu koostamise aluseks on vallavolikogu otsusele lisatud lähteülesandest nähtuvalt AS-i M25.05.2007.a vastavasisuline taotlus (vt ka toimik, II k, lk 200-205). Täiendava hinnangu andmisel on lähtutud eeldusest, et alates 2009. aastast toimub kõnealustel kinnistutel arendustegevus (ehitatakse elu- ja äripindu). Kohus leiab, et üksnes detailplaneeringu algatamise faktist iseenesest ei saa veel teha tõsikindlat järeldust mainitud arendustegevuse toimumise kohta ettenähtavas tulevikus ega pidada seda prognooside tegemiseks ka piisavalt tõenäoliseks. Lähtudes planeerimisseaduse § 2 p-st 4 on detailplaneeringu eesmärgiks maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Üksikasjalikumalt on eesmärgid loetletud sama seaduse § 9 lg-s 2. Planeerimismenetluse regulatsiooni arvestades ei pruugi detailplaneeringu algatamine lõpptulemusena viia detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamiseni. Samuti võivad detailplaneeringu lähteülesanded ja tingimused planeeringu menetlemise käigus märkimisväärselt muutuda. Samuti ei ole võimalik detailplaneeringu algatamise otsuse põhjal määratleda võimaliku (lubatava) ehituse mahtu. Hetkel võib AS-i M initsiatiivi detailplaneeringu koostamiseks vaadelda pigem kui kavandatava arendus- ja ehitustegevuse tasuvuse ning teostatavuse uuringut. Ülaltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul alust eeldada AS-i M reaalset tegevusala muutumist (ja võõrkapitali kaasamist) mingil kindlalt määratletaval ajahetkel tulevikus (milleks OÜ R on oma hinnangus pidanud aastat 2009). Lisaks ei ole asja materjalide põhjal üheselt selge, kas AS M kavandas kõnesolevat arendustegevust juba ka aktsiate ülevõtmise ajal ning kas see võimalik asjaolu oli põhiaktsionärile hüvitise määramise hetkel teada. Samas ei ole asjakohased puudutatud isiku väited OÜ-l R pädevus puudumise kohta kinnisvara hindamisel. Õiglase hüvitise määramisel DCF-meetodil ei oma AS-ile M kuuluvate kinnisasjade (maatükkide) väärtus otsest tähtsus. Seda on kinnitanud Artur Suits ka kohtule antud ütlustes (vt toimik, I k, lk 228).
18.Seega peab kohus põhjendatuks määrata AS M aktsionäride 12.01.2007.a erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel toimunud aktsiate ülevõtmise eest vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruseks 3 467 krooni ühe aktsia kohta.
19.Seonduvalt puudutatud isiku väidetega peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et AS-i M üldkoosolekule esitatud ülevõtmisaruanne on kooskõlas ÄS § 3634 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Samuti ei saa soostuda väitega, et aktsiate ülevõtmist kontrollinud audiitori K Kaasik’u kirjalik aruanne vastab täielikult ÄS § 3634 lg-tes 2 ja 21 sätestatule. Ülevõtmisaruandes on üldsõnaliselt selgitatud hüvitise arvestamise metoodikat ning märgitud, et hüvitise suurus määrati diskonteeritud (vaba) rahavoogude meetodi alusel arvestatud AS-i M omakapitali õiglasest hinnast (vt toimik, I k, lk 22-23). Samas ei sisalda see aruanne ühtegi konkreetset arvutuskäiku, mida oleks võimalik objektiivselt kontrollida. Samuti ei ole ülevõtmisaruandes põhjendatud DCF-meetodi kasutamist ega meetodi põhjal saadud tulemust teiste hüvitise määramise võimalike meetodite kaudu kontrollitud. Audiitor on enda aruandes ülevõtmisaruande kontrollimise kohta konstateerinud, et meetod (DCF-meetod) on kohane antud ettevõtte tingimuste ja eelduste kohaselt hüvitise määramiseks (vt toimik, I k, lk 24). ÄS § 3634 lg-s 21 nimetatud nõuetele audiitori aruanne formaalselt tõepoolest vastab. Samas ei ole aruande põhjal järgitav, kuidas on audiitor jõudnud järelduseni, et põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus 787 krooni aktsia kohta vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Nimetatud puudust ei kõrvalda kohtu hinnangul lõplikult ka audiitor K Kaasik’u poolt käesolevas
tsiviilasjas antud ütlused (vt toimik, I k, lk 225-224). Kohtule antud ütlustes on audiitor üksnes selgitanud, millest võisid tekkida erisused põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suuruse ja OÜ R poolt esitatud hinnangu vahel. ÄS § 3634 lg-st 1, samuti ka ÄS §-st 3636, tulenev põhiaktsionäri kohustus selgitada vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid on aktsiate ülevõtmise puhul keskse tähtsusega. Seetõttu peaksid ülevõtmisaruandes sisalduvad selgitused hüvitise suuruse määramise aluste kohta võimaldama vähemusaktsionäril iseseisvalt kontrollida, milliseid ASi majandusnäitajaid ja muid olulisi tegureid on hüvitise suuruse määramisel arvestatud ning selle põhjal otsustada, kas määratud hüvitis tagab talle täieliku majandusliku kompensatsiooni. Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise õigluse põhjendamise kohustust ja audiitori kohustust seda kontrollida on rõhutatud ka Riigikohtu ülalosundatud lahendi (tsiviilasi nr 3-2-1-145-04) punktides 28 ja 40. Viidatud Riigikohtu otsuse punktis 40 on märgitud, et kui asuda seisukohale, et põhiaktsionäril ja audiitoril kõnealuseid kohustusi (põhjendamiseks ja kontrolliks) ei ole, puuduks aruannetel sisuliselt üldse mõte ja kohtul polekski lähteandmeid, mida ÄS § 3638 lg 3 järgi kontrollida. Ka käesoleval juhul ei sisalda ülevõtmisaruanne ega audiitori aruanne ülevõtmisaruande kontrollimise kohta andmeid, mida olnuks võimalik kohtul avalduse läbivaatamisel kontrollida. Taolisi lähteandmeid ei ole puudutatud isik esitanud ka asja menetluse käigus. Seetõttu ei ole kohus pidanud otstarbekaks ka ekspertiisi määramist kooskõlas TsMS § 610 lg-ga 5. TsMS § 5 lg 3 paneb küll kohtule kohustuse selgitada hagita asja läbivaatamisel iseseisvalt asjaolusid ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Samas tuleneb TsMS § 238 lg-st 1, et kohus peab korraldama üksnes selliste tõendite kogumise ning arvestama asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Sama sätte kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Ka käesoleval juhul on avaldajad esitanud dokumentaalse tõendina OÜ R kui eriteadmistega isiku arvamuse õiglase hüvitise minimaalse suuruse kohta (TsMS § 272 lg 2). Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud samaväärselt põhjendatud arvamust, mis seaks kahtluse alla OÜ R vannutatud audiitori poolt antud hinnangu, puudus vajadus täiendavate tõendite kogumist korraldada. Kohus lähtus seejuures ka TsMS §-s 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne muu hulgas ka asja võimalikult väikeste kuludega lahendamine (mida tuleb mõistagi vaadelda teiste samas sättes nimetatud ülesannete kontekstis). Samuti arvestas kohus Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud otsuse punktis 36 sisalduvat seisukohta, et hinna õiglase määramise tõendamise koormis lasub põhiaktsionäril. Tõendamiskoormise jaotusega seonduvat on kohus puudutatud isiku esindajale 04.12.2007.a toimunud kohtuistungil ka selgitanud (vt toimik, I k, lk 120-121). Kohus lisab, et puudutatud isik on menetluse käigus välja toonud mitmesuguseid põhjendusi, miks OÜ R poolt koostatud hindamisraportit ei saa õiglase hüvitise määramisel aluseks võtta. Samas ei ole MB OÜ (likvideerimisel) esitanud omalt poolt ühtegi tõendit ega arvutust selle kohta, kas või millises ulatuses aktsiate õiglane hind erineb OÜ R poolt leitud aktsia õiglasest väärtusest. Muu hulgas on puudutatud isik juhtinud tähelepanu sellele, et OÜ R poolt on hindamine teostanud seisuga 31.12.2006.a, aktsiate väärtus tuli aga määrata kooskõlas ÄS § 3632 lg-ga 1 seisuga 27.11.2006.a. Samas ei ole puudutatud isik selgitanud, kuidas nimetatud asjaolu iseenesest muudab OÜ R poolt antud hinnangu ebausaldusväärseks. Kohus ei ole menetluse käigus ka tuvastanud, et AS-i M omakapitali väärtus oleks ajavahemikus 27.11.2006-31.12.2006 märkimisväärselt muutunud. Seetõttu võib kohtu hinnangul eeldada, et OÜ R hindamistulemus 3 467 krooni ühe aktsia kohta kajastab õiglaselt aktsia väärtust ka 27.11.2006.a seisuga.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 612 lg-le 1 jõustub käesolev kohtumäärus ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Hüvitise suuruse määruse alusel
võivad aktsionärid esitada nõuded hüvitise väljamaksmiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib hüvitise suuruse määramise avalduse kohta tehtud määrus kõigi AS-i M aktsionäride suhtes. Juhindudes TsMS § 612 lg-st 3 avaldab kohus käesoleva määruse resolutsiooni ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.
21.Tulenevalt TsMS § 172 lg-s 4 sisalduvast erinormist kannab äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise menetluse kulud hüvitise maksmiseks kohustatud isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus ei näe käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades aluseid TsMS § 172 lg 4 teises lauses sätestatu kohaldamiseks ning jätab seega menetluskulud puudutatud isiku MB OÜ (likvideerimisel) kanda.
22.Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 455 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul on kohus 05.09.2007.a kohtumäärusega avalduse tagamiseks keelanud puudutatud isikul MB OÜ (likvideerimisel) ja selle likvideerijal J.S likvideerimistoimingute (ÄS § 209) tegemise, s.h äriregistrile avalduse esitamise puudutatud isiku kustutamiseks äriregistrist. Sama määrusega on kohus keelanud äriregistri pidajal (Viru Maakohtu registriosakonnal) kande tegemise puudutatud isiku MB OÜ (likvideerimisel) kustutamiseks äriregistrist. Käesoleva määruse alusel võivad AS-i M vähemusaktsionärid esitada nõuded hüvitise väljamaksmiseks põhiaktsionäri vastu (TsMS § 612 lg 1). Seetõttu jätab kohus ülalosundatud TsMS § 477 lg-st 1 ja § 455 lg-st 2 juhindudes 05.09.2007.a kohtumäärusega rakendatud avalduse tagamise abinõud jõusse käesolevast kohtumäärusest tulenevate MB OÜ (likvideerimisel) kohustuste täitmise tagamiseks.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.