Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm
Otsuse kuulutamise aeg ja
7. juuli 2008 a. Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-07-48548
Hagi ese
esindajad
Rahalise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõue Saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõue Hageja: AS Süda Maja 10927962 asukoht: Tallinn, Roosikrantsi
Esindaja: vandeadvokaadi abi Kristina Vind, Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWIN, Tallinn, Dunkri 7 Kostja: Agu Lellep isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xx xxxxx, xxxxx xxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised ja nende
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Agu Lellepilt (xxxxxxxxxxx) AS Süda Maja (10927962) kasuks 317 600 ( kolmsada seitseteist tuhat kuussada) krooni. Rahuldada vastuhagi osaliselt. Välja mõista AS-lt Süda Maja Agu Lellepi kasuks 52 174 (viiskümmend kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli) krooni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-07-48548 kannab Agu Lellep võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. AS-l Süda Maja on õigus 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.07.2006.a. dateeritud AS Süda Maja (so hageja) ning Uue Maailma 21/23 KÜ vahel sõlmitud haldusteenuste lepingu alusel/t.l.18-21/ tegutses kostja hageja kui teenuste osutaja esindajana, olles samal ajal ka Uue Maailma 21/23 KÜ juhatuse liige. Uue Maailma 21/23 KÜ juhatuse liikmena omastas kostja õigusvastaselt korteriühistu poolt hagejale halduslepingu alusel maksmisele kuulunud tasud, kandes need oma isiklikule arveldusarvele. Perioodil 9.08.2006.a. kuni 11.03.2007.a. /t.l.21-52/ omastas kostja selliselt 265 100 krooni, tekitades nimatatud summa ulatuses Uue Maailma 21/23 KÜ-le kahju, milline kuulub VÕS § 1045 lg.1 p.7 alusel hüvitamisele. 30.07.2007.a. loovutas Uue Maailma 21/23 KÜ nimetatud nõude hagejale /t.l. 11/. 29.12.2005.a. dateeritud AS Süda Maja ja P.Süda 11 KÜ vahel sõlmitud haldusteenuste lepingu /t.l.54-56/ alusel tegutses kostja hageja kui teenuste osutaja esindajana, olles samal ajal KÜ P.Süda 11 juhatuse liige. KÜ P.Süda 11 juhatuse liikmena omastas kostja õigusvastaselt korteriühistu poolt hagejale eelnimetatud halduslepingu alusel maksmisele kuulunud tasud summas 32 500 krooni, kandes need oma isiklikule arveldusarvele ajavahemikul 1.01.2007.a. kuni 28.02.2007.a./t.l.57-58/ Lisaks eeltoodule tekitas kostja korteriühistule täiendavat kahju sellega, et jätkas gaasikatla hoolduse teenuse ostmist OÜ-lt Hilaris Soojustehnika, ehhki selle teenuse osutamine oli hõlmatud hagejaga sõlmitud haldusteenustelepinguga, raisates selliselt KÜ P.Süda 11 vahendeid summas 16 382.35 krooni. Korteriühistu juhatuse liikme kohustuste jämedast rikkumisest tulenevalt tekkis kostja õigusvastase tegevuse tulemusena KÜ-le P.Süda 11 kahju kokku summas 48 882.35 krooni, millest tulenevalt on KÜ-l P.Süda 11 kostja vastu VÕS §-de 1043, 1045 lg.1 p.5 ja 7, TsÜS § 35 ja mittetulundusühingute seaduse § 32 alusel kahju hüvitamise nõue, millise KÜ P.Süda 11 loovutas 24.08.2007.a. hagejale /t.l.53/. Kostja osutas hagejale 1.09.2004.a. sõlmitud tööettevõtulepingu /t.l.73/ alusel teenust projektijuhina, kelle ülesannete hulka kuulus kinnisvara müügi korraldamine ning muude juhataja ja nõukogu poolt antud ülesannete täitmine. Kostja tööulesannete hulka kuulus ka 29.12.2005.a. ja 1.07.2006.a. dateeritud haldusteenuse osutamise lepingute alusel haldusteenuse osutaja, so hageja esindamine nimetatud lepingute täitmisel. Oma tööülesannete mittenõuetekohase täitmisega on kostja hagejale tekitanud kahju kokku 104 365.77 krooni. Kostja ei täitnud hageja kui teenuste osutaja esindajana KÜ-ga P.Süda 11 sõlmitud lepingust tulenevaid teenuse osutaja kohustusi nõuetekohaselt. Kostja jättis KÜ-le edastamata hageja arved. Kuna arvete esitamine oli lepingust tulenevalt teenuse osutaja kohustus ning vältimatu eeltingimus tellijal maksekohustuse tekkimiseks, tekkis KÜ-l P.Süda 11 õigus rakendada õiguskaitsevahendeid, sh alandada teenuse eest tasumisele kuuluvat hinda. Hageja alandas esitamata arvete alusel maksmisele kuuluvat tasu 19 231.77 krooni võrra, millises ulatuses tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. KÜ P.Süda 11 raamatupidamise korraldamine oli haldusteenuste osutamise lepingu kohaselt hageja ülesanne, mida kostja hageja esindajana pidi korraldama. Kuna kostja jättis selle tegemata ning teine lepingupool nõudis nimetatud kohustuse täitmist, oli hageja sunnitud tellima KÜ P.Süda 11 2006.a. bilansi ja aastaaruande koostamise kolmandatelt isikutelt,
kandes makstud tasu näol varalist kahju kogusummas 26 000 krooni. Töövõtulepinguga kohustus kostja AS Süda Maja poolt talle antavaid tööülesandeid täitma nõutava hoolega ja AS Süda Maja parimaid huve silmas pidades. Kuna kostja rikkus eelkirjeldatud hoolsuskohustust KÜ-ga P.Süda 11 sõlmitud haldusteenuste osutamise lepingu täitmisel, on ta kohustatud hagejale tekkinud kahju, so 45 231.77 krooni hüvitama. Kostja ei täitnud hageja esindajana KÜ-ga Uue Maailma 21/23 sõlmitud haldisteenuste lepingut nõuetekohaselt, jättes korraldamata korteriühistu raamatupidamise ning usaldust kuritarvitades kantis korteriühistu vara oma arvele. Kuna KÜ Uue Maailma 21/23 nõudis raamatupudamise korraldamist, oli hageja kohustatud nimetatud teenuse tellima kolmandatelt isikutelt, kandes sellega varalist kahju 22 000 krooni. Kuna kostja kuritarvitas KÜ Uue Maailma 21/23 usaldust, kantides ühistu vara enda arvele ning rikkus sellega ka haldusteenuste osutamise lepingust tulenevat kohustust pidada järelvalvet maksete laekumise üle, rakendas KÜ Uue Maailma 21/23 õiguskaitsevahendina hinna alandamist. Hageja alandas haldusteenuste lepingu järgi maksmisele kuuluvat tasu 37 125 krooni võrra. Seega tekitas kostja hagejale tööülesannete mittenõuetekohase täitmisega kahju kokku 59 125 krooni ulatuses. 28.07.2006.a. andis hageja kostjale laenu 20 000 krooni /t.l.84/. Kostja ei ole laenusummat kuni käesoleva ajani tagastanud ning hageja palub selle kostjalt välja mõista. Kostja on saanud hagejalt laenu ka 11.05.2006.a. 10 000 krooni /t.l.83/, mille tagasinõudmisest hageja loobub, kuna nimetatud summa on tasaarvestatud kostja 2006.a. detsembrikuu palgaga. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab 20 000 krooni suuruse laenu saamist hagejalt 28.07.2006.a. ning oma kohustus laen tagasi maksta. 10 000 krooni suuruse laenu(või avansi) /t.l.83/ saamist hagejalt kostja eitab. Kostja tunnistab, et võttis mõlema korteriühistu arvetelt raha oma majanduskulude katteks. Kostja hinnangul oli tal õigus, tegutsedes AS Süda Maja esindajana, AS-le Süda Maja ettenähtud haldustasude arvelt lepingu täitmisel tekkinud kulud katta. Kostja arvestuste kohaselt olid tema majanduskulud perioodil 1.01.2006.a. kuni 1.06.2007.a. 157 500 krooni. Kuna kostjal on hagejalt jäänud saamata töötasu ja puhkusekompensatsioon kogusummas 142 000 krooni, on hageja 297 600 krooni nõue kaetud kostja vastunõudega. /t.l.111/. Seoses KÜ P.Süda 11 vahendite raiskamisega summas 16 382.35 krooni on kostja seisukoht järgmine: KÜ P.Süda 11 küttesüsteemide hoolduse hõlmas hageja ja AS Majahooldus vaheline leping. Seega, kui küttesüsteemide hoolduse eest tasuti OÜ-le Hilaris Soojustehnika, tuli hagejal selle võrra vähem tasuda AS-le Majahooldus ning tulnuks vastavalt korrigeerida ka AS Süda Maja poolt KÜ-le P.Süda 11 esitatavaid haldusteenuste arveid. Tegelikult keegi kahju saanud ei ole. Seoses 19 231.77 krooni suuruse nõudega tema vastu on kostja seisukoht järgmine: arvete esitamine korteriühistutele haldusteenuse osutamise eest oli hageja raamatupidamise, mitte kostja kohustus. Arveid ei esitatud, kuna Veiko Murruste nii otsustas. Seoses 26 000 ja 22 000 krooni suuruste nõuetega tema vastu, millised tulenevad asjaolust, et hageja oli sunnitud peale kostja lahkumist ostma raamatupidamisteenust KÜ-te P.Süda 11 ja Uue Maailma 21/23 raamatupidamise korrastamiseks, on kostja seisukoht järgmine: kostja kui hageja esindaja kohustus oli organiseerida vastava teenuse osutamist KÜ-tele. Eesmärgiga hoida kokku AS Süda Maja kulusid, püüdis kostja ise seda teenust pakkuda, kuid ei tulnud bilansi koostamisega toime. See aga ei tähenda, et AS Süda Maja kulud raamatupidamisteenuse osutamisel KÜ-tele tuleks jätta kostja kanda. Seoses 37 125 krooni suuruse nõudega on kostja seisukoht järgmine: ta ei saa vastutada kokkuleppe eest, mille juures ta ei viibinud ega saanud omapoolseid selgitusi anda. Miski ei tõenda, et tema
poolt osutatud teenus oli ebakvaliteetne. Vastuhagi nõue 23.04.2008.a. esitas Agu Lellep Pärnu Maakohtule hagi AS Süda Maja vastu /t.l.151/ saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõudes. Hagi kohaselt on Agu Lellepil jäänud saamata ajavahemikul 1.12.2006.a. kuni 24.09.2007.a. töötasu kokku 105 757.81 krooni ja puhkusekompensatsiooni summas 36 210 krooni. Hageja seisukoht seoses vastuhagiga Täiesti alusetu on kostja poolt esitatud töötasu nõue perioodi 2.03.2007.a. - 24.09.2007.a. eest. TLS § 73 lg.3 kohaselt lõpeb töösuhe töötaja omavolilise lahkumise korral päevast, mil töötaja omavoliliselt tööülesannete täitmiselt lahkus. Kostja ei eita, et lahkus tööülesannete täitmiselt 2007.a. veebruarikuus. Seega on põhjendatud temaga töölepingu lõpetamine taandkuupäevaga sõltumata sellest, millal töötajale töösuhte lõpetamise kohta vastavasisuline teatis esitati. Kuna tööleping kostjaga lõpetati jämeda töökohustuste rikkumise tõttu, puudus tööandjal kohustus lepingu lõpetamisest töötajat ette teavitada, samuti tasuda lepingu lõpetamise eest kompensatsiooni. Seega tuleb töösuhe kostjaga lugeda lõpetatuks 2.03.2007.a. 2006.a. detsembrikuu eest hageja kostjale töötasu ei maksnud, kuna pidas sellest kinni 11.05.2006.a. antud avansi 10 000 krooni ja viivise, kuna avanss tulnuks tagastada 31.maiks 2006.a. 2007.a. januarikuu eest on hageja maksnud kostjale palka 12 070 krooni. Kuna 2007.a. veebruarikuus kostja oma tööülesandeid ei täitnud, ei ole talle ka palka makstud. Seega on kostja töötasunõue perioodi 1.12.2006.a. – 1.03.2007.a. eest samuti põhjendamatu. Kuna töölepingu lõpetamise päevaks oli kostjal kogunenud 70 kasutamata puhkuse päeva, tunnistab hageja saamata jäänud puhkusekompensatsiooni nõuet summas 28 163 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et AS Süda Maja poolt esitatud hagi Agu Lellepi vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista 20 000 krooni, millise laenu saamist hagejalt kostja tunnistab ja mille saamine on tõendatud maksekorraldusega nr.417 /t.l.84/. VÕS § 396 lg.1 tulenevalt kuulub laen tagastamisele samas ulatuses, kui ta saadi. Kostja töötas hageja juures 1.09.2004.a. alates. Kuigi pooltevaheline leping on pealkirjastatud tööettevõtulepinguna /t.l.73/, oli nii lepingu sisust kui ka poolte seletustest nähtuvalt tegemist töölepinguga. 29.12.2005.a. sõlmis hageja teenuste osutamise lepingu KÜ-ga P.Süda 11 /t.l.54-56/ ja 1.07.2006.a. analoogilise lepingu KÜ-ga Uue Maailma 21/23 /t.l.18-20/. Poolte selgituste kohaselt tegutses kostja hageja esindajana eelnimetatud lepingute täitmisel ning väidetavalt oma tööülesannete täitmise hõlbustamiseks oli valitud ka mõlema korteriühistu juhatuse liikmeks. KÜ-te juhatuse liikmena oli tal ligipääs ühistute arveldusarvetele. Kostja ei eita, et kandis korteriühistute arvetelt enda pangaarvele raha hageja poolt näidatud ulatuses, so KÜ Uue Maailma 21/23 arvelt 265 100 krooni ja KÜ P.Süda 11 arvelt 32 500 krooni. Kostja põhjendab oma käitumist sellega, et kattis hagejale mõeldud haldustasude arvelt lepingute täitmisel tekkinud isiklikud kulud (auto ja interneti kasutamise kulud, kontorikulud jms.) Kostja tunnistab, et selline asjaajamine tema poolt ei olnud korrektne ning hagejaga tal haldustasude sellise kasutamisviisi suhtes kokkulepe puudus. Sisuliselt omastas kostja õigusvastaselt KÜ-te Uue Maailma 21/23 ja P.Süda 11 vara, mille
selle liikmed haldustasudena ühistute arvetele olid kandnud. Kuna KÜ-d Uue Maailma 21/23 ja P.Süda 11 on oma kahju hüvitamise nõuded kostja vastu loovutanud hagejale /t.l.11 ja 53/, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 297 600 krooni, juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg.1 p.5. KÜ P.Süda 11 on hagejale loovutanud /t.l.53/ ka 16 382.35 krooni suuruse nõude. Nimetatud ulatuses on kostja hageja hinnangul raisanud KÜ P.Süda 11 vara seeläbi, et „jätkas ostmist OÜ-lt Hilaris Soojustehnika teenust, mille eest kohustus KÜ P.Süda 11 tasuma haldusteenuste lepingu järgi ka hagejale“ /t.l.4/. Seega tekkis KÜ-l P.Süda 11 kohustus maksta topelt. Kuna hageja korteriühistule arveid ei esitanud (mis on ka üks etteheidetest kostjale), tegelikkuses mingit topeltmaksmist ei toimunud. Ajal, kui AS Süda Maja oma arved (peale kostja lahkumist) korteriühistule esitas, oli selge, et gaasikatla hooldusteenust hageja KÜ-le P.Süda 11 ei osutanud, mistõttu puudus õigustus nimetatud teenuse eest ka raha küsida. Tasaarvestuse kokkuleppest /t.l.53/ nähtuvalt lahendati olukord selliselt, et hageja oma arveid ei korrigeerinud, kuid võttis enda kanda ühistu poolt tegelikule teenuse osutajale (so OÜ-le Hilaris Soojustehnika) tasutud summad. Kuna reaalset kahju KÜ P.Süda 11 ei kandnud, puudub alus 16 382.35 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Hageja taotleb 19 231.77 krooni väljamõistmist kostjalt põhjendusega, et kostja jättis KÜ-le P.Süda 11 esitamata hageja arved ning esitamata arvete ulatuses oli hageja sunnitud alandama KÜ P.Süda 11 poolt maksmisele kuuluvat tasu. Kostja väidetel ei olnud eelkirjeldatud arvete esitamine mitte kostja vaid hageja raamatupidamise ülesanne ning arved jäeti esitamata kokkuleppel hageja juhatuse liikme Veiko Murrustega. Kuna kostjaga sõlmitud tööettevõtulepingus /t.l.73/ tema tööülesannete kirjeldus praktiliselt puudub, võib selles osas järeldusi teha vaid asjas kogutud tõendite pinnal. Nii poolte seletustest kui ka tunnistaja Jaan Rütmani ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et hageja arvete edastamine KÜ-tele võis olla kostja tööülesanne, kuid mitte nende arvete koostamine. Samuti nähtub hageja seadusliku esindaja seletusest, et AS Süda Maja ei esitanud arveid, kuna „Lellep väitis, et kassas raha ei ole...Me ei esitanud arveid, sest teadsime, et raha ei ole“. /t.l.142/. Seega oli hageja arvete mitteesitamisest teadlik ja soostus sellega (ükskõik mis põhjusel see siis toimus), mistõttu on hageja ise tekkinud kahju eest vastutav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 19 231.73 krooni väljamõistmiseks kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja taotleb 26 000 krooni ja 22 000 krooni väljamõistmist kostjalt põhjendusega, et nimetatud ulatuses on ta kandnud kahju hallatavate korteriühistute raamatupidamise korrastamisega seoses. Nii KÜ-ga Uue Maailma 21/23 /t.l.18/ kui ka KÜ-ga P.Süda 11 /t.l.54/ sõlmitud lepingutes pakkus hageja muuhulgas finantsarvestusteenust. Kuna kostja jättis nimetatud teenuse osutamise korraldamata ja KÜ-d nõudsid hagejalt lepingu täitmist, oli viimane sunnitud eelnimetatud kulutused tegema, lugedes selle kostja poolt tekitatud kahjuks. Kostja on hageja hinnangul jätnud täitmata oma töökohustused ja seega rikkunud temaga sõlmitud tööettevõtulepingut. Kostja selgituste kohaselt püüdnud ta hageja kulutuste vähendamise eesmärgil finantsarvestusteenuse korraldamise asemel ise seda osutada, kuid ei tulnud sellega toime. Seega tulnuks nimetatud teenus ikkagi osta ja hagejal vastavad kulud kanda. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga. Kostjaga sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et tema töökohustuste hulka kuulunuks hageja lepingupartneritele finantsarvestusteenuse osutamine. Poolte seletustest nähtuvalt pidi kostja korraldama korteriühistutega sõlmitud lepingute täitmist. Kuna üheks lepinguliseks kohustuseks oli finantarvestusteenuse osutamine, tulnuks kostjal nimetatud teenus osta ja hagejal vastav kulutus kanda. Seega ei saa raamatupidamisteenuse eest makstud tasu lugeda hageja kahjuks, vaid tegemist oli lepingute täitmisel tehtud vajalike kulutustega. 37 125 krooni väljamõistmist kostjalt taotleb hageja põhjendusega, et oli nimetatud summa ulatuses sunnitud alandama KÜ Uue Maailma 21/23 poolt haldusteenuse lepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu, kuna kostja oma „petturliku tegevusega“ ja KÜ varade „kantimisega“ enda arvele kuritarvitas KÜ usaldust ja rikkus jämedalt hageja poolt sõlmitud lepingut KÜ-ga.
Tasaarveldusaktist /t.l.11/ nähtuvalt alandas hageja 11 kuu eest makstavat tasu kompensatsiooniks „Agu Lellepi poolt ebakvaliteetselt osutatud teenuse tõttu“. Milles teenuse ebakvaliteetsus seisnes, seda aktis ei täpsustata. Kui haldustasu vähendamine toimus hagiavalduses nimetatud põhjusel, so põhjusel, et Agu Lellep oli omastanud KÜ poolt makstud haldustasud, puudus KÜ-l õiguslik põhjendus ja ka vajadus nõuda lepingupartnerilt hinna alandamist. Sama tasaarveldusaktiga luges hageja tasutuks enda poolt esitatud arved KÜ-le Uue Maailma 21/23 summas 227 316.70, omandades seeläbi KÜ Uue Maailma 21/23 nõude Agu Lellepi vastu ja võttes seega oma töötaja poolt tekitatud kahju enda kanda. Kuna tasu vähendamise põhjus on ebaselge, ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik hinnata, kas seeläbi hagejale tekkinud kahju oli kostja poolt tekitatud, mistõttu puudub ka õiguslik alus seda temalt välja mõista. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Agu Lellep taotleb hagejalt saamata jäänud töötasu väljaõistmist perioodil 1.12.2006.a. kuni 24.09.2007.a. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 86 p.6 ja § 103 lg.2 alusel jämeda töökohustuste rikkumise tõttu alates 2.03.2007.a. /t.l.16/. Kostja väidab, et sai töölepingu lõpetamisest teada vastava teate saamisel 24.09.2007.a. ning sellest tulenevalt on esitanud ka saamata jäänud töötasu nõude. 9.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et „sain aru, et märtsist olen vallandatud, kuid kujutasin ette, et hakkame selle üle vaidlema“. Töölepingu lõpetamist kostja vaidlustanud ei ole ja poolte poolt kohtuistungil antud seletustest lähtuvalt puudunuks selleks ka alus. Kostja põhjendab palga nõuet ka sellega, et täitinud mõningaid tööülesandeid 2007.a. maikuuni välja, tunnistades samas, et oli veebruarikuus „raskesti kättesaadav“ /t.l.147/ ning sellele järgnevalt korrastas vaid korteriühistute dokumentatsiooni, et see uuele töötajale üle anda. Tunnistaja Jaan Rütmani ütlustest nähtuvalt /t.l.140/ koostas kostja ühistu liikmetele märtsikuu arveid, kuid see oli tingitud kostja enda käitumisest, so asjaolust, et viimane ei andnud kõiki vajalikke dokumente õigeaegselt hagejale üle. TLS § 73 lg.3 kohaselt on töötaja omavolilise töölt lahkumise korral tööandjal õigus lõpetada tööleping sellele järgneval päeval, millal töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Arvestades Agu Lellepi käitumist ja asjaolu, et ta töötas kodus, oli tööandjal tõenäoliselt raske kindlaks määrata seda päeva, millal kostja tegelikult töötegemise lõpetas ja seega omavoliliselt töölt lahkus. Kuna tööandja valis töölepingu lõpetamise päevaks 2.03.2007.a., on kostja nimetatud päevani õigustatud hagejalt töötasu saama, olenemata sellest, mil määral ta 2007.a. veebruarikuus oma tööülesandeid täitis. Kostja poolt esitatud töötasu nõue perioodil 2.03.2007.a. kuni 24.09.2007.a. on alusetu, kuna tööleping temaga oli lõpetatud ning tööd ta hageja juures ei teinud. Asjaolu, et kostja ei suutnud dokumentatsiooni koheselt üle anda, ei tekita hagejale kohustust talle viivitatud aja eest palka maksta. Küll aga pidanuks tööandja, vastavalt PS § 32 lg.1, töölepingu lõpetamise päeval töötajale välja maksma kõik temal saada olevad summad. Kui tööandja soovis töötajale väljamaksmisele kuuluvaid summasid tasaarvestada omapoolsete nõuetega töötaja vastu, tulnuks kostjat sellest VÕS § 198 sätestatud viisil teavitada, so tasaarvestus saab toimuda vaid avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg.4 tulenevalt olnuks tasaarvestus kõnesoleval juhul ka küsitav. Kohtu hinnagul ei ole kostja 2006.a. detsembrkuu palga kinnipidamine hageja poolt põhjendatud ega seaduslik. Palgaseaduse § 36 lg.2 kohaselt võib tööandja töötaja palgast kinni pidada tähaegselt tagastamata avansse. Kõnesoleval juhul ei ole selge, kas kostja poolt väidetavalt 11.05.2006.a. saadud 10 000 krooni puhul oli tegemist avansiga. Oma avalduses /t.l.83/ on kostja avaldanud soovi saada avanssi. Hagiavalduses väidab hageja, et 11.05.2006.a. sõlmiti kostjaga laenuleping, mille alusel sai kostja 10 000 krooni laenu /t.l.6/. Tööandjalt saadud laenu kinnipidamine palgast võinuks toimuda vaid kokkuleppel töötajaga. Saadud avansi kinnipidamise korral olnuks aga lubamatu täiendavalt arvestada ja kinni pidada viivist. Lisaks eeltoodule ei ole tõendatud, et kostja sai hagejalt 11.05.2006.a. kas siis laenuna või avansina 10 000 krooni, kuna kostja eitab raha saamist ja hagejal puuduvad tõendid raha üleandmise kohta kostjale.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale kuulub väljamaksmisele 2006.a. detsembrikuu eest palk summas 11 941 krooni ja 2007.a. veebruarikuu eest palk summas 12 070 krooni. Samuti kuulub kostjale väljamaksmisele puhkusekompensatsioon 28 163 krooni, millist nõuet hageja ka tunnistab.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.