Kohtuasja number
2-08-2897
Otsuse kuupäev
07.juuli 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ P (reg.kood xxx, xxx) hagi AS E(reg.kood xxx, xxx) vastu arve ebaseaduslikuks tunnistamise ja arvestile juurdepääsu võimaldamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
09.juuni 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja O Polehhina ja kostja esindaja A Kose
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Kohustada AS-i E tagama OÜ-le P ligipääs elektriarvestile. Jätta OÜ P nõue AS E poolt väljastatud arve nr 38058980 ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue 06.10.2005 sõlmis OÜ P OÜ-ga Jaotusvõrk võrgu- ja elektrilepingu. Nimetatud lepingu järgi osutab võrguettevõtja võrguteenust, kostja AS E müüb elektrienergiat ning OÜ P tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. Arved tarbitud elektrienergia eest väljastab hagejale kostja. Hageja tasub kõik kostja poolt esitatud arved tähtaegselt. 07.11.2007 vahetasid OÜ Jaotusvõrk töötajad OÜ P elektrienergia vana arvesti uuega. Hageja esindaja juuresolekut ei pidanud OÜ Jaotusvõrk töötajad vajalikuks.
Peale arvesti vahetust esitati hagejale allkirjastamiseks olukorra fikseerimise akt nr 059039.Aktis oli kirjas, et „ arvesti kontrollimisel selgus, et arvesti mõõtis valesti E kahjuks – 80,2 %“. Hageja keeldus nimetatud aktile alla kirjutama, kuna allkirjaga kinnitaks ta seda, et viibis arvesti kontrollimisel ja rikke fikseerimisel, mida aga tegelikkuses ei toimunud. 07.12.2007 esitas kostja hagejale arve summas 16 132,25 krooni elektrienergia eest akti alusel. Arve kohaselt tarbis hageja elektrienergiat arvestuseta perioodil 19.07.07-07.11.07. 13.12.2007 esitas hageja pretensiooni nimetatud arve kohta. Kostja hageja pretensiooniga ei nõustunud ning teavitas hagejat teostatud arvesti ekspertiisi tulemustest, milles ilmnes, et mõõtsüsteemide L2 ja L3 pingeahelad olid läbi lõigatud. Hageja leiab, et arve esitamiseks peab kostja tõendama arvesti rikke toimumist hageja süül. Tulenevalt elektrituruseaduse § 68, saab kostja hagejalt nõuda hüvitist ainult sel juhul, kui hageja tarbis elektrienergiat ebaseaduslikult, so rikkus tahtlikult mõõteseadme. Lähtuvalt kostja poolt esitatud dokumentidest, hageja elektrienergia tarbimine ei olnud ebaseaduslik ning hageja ei vastuta mõõteseadme rikke eest. 08.01.2008 esitas kostja meeldetuletuse tasumata arve nr 38058980 kohta summas 15 760,85 krooni. Arve summa vähenes 371,40 krooni võrra, millest saab eeldada, et kostja lisas selle summa ebaseaduslikult detsembrikuu arvele. Hagejal ei ole võimalik antud asjaolu kontrollida, kuna kostja sulges arvestile ligipääsu ning hagejal ei ole teada kui palju ta elektrienergiat tarnib ning millise koguse eest tasub. Selline kostja käitumine on vastuolus lepinguga. Eelnevast lähtudes palub hageja tunnistada AS E poolt väljastatud arve nr 38058980 ebaseaduslikuks ning kohustada AS-i E tagama hagejale ligipääs arvestile. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osas, mis puudutab hageja nõuet tagada temale võimalus arvestinäidu fikseerimiseks/kontrollimiseks. Kostja ei nõustu arve nr 38058980 ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet. 07.novembril 2007.aastal teostas kostja töötaja tarbimiskoha aadressil Xxx elektritarbimist mõõtva mõõtesüsteemi tehnilist kontrolli ning tuvastas, et osa tarbimiskohal tarbitavast elektrienergiast ei läbi arvestussüsteemi. Tarbimiskoha arvesti nr 11098508 kontrollimisel Võrguanalüsaator AR-5-ga selgus, et tarbitavast 3-faasilisest elektrienergiast läbis arvestit ainult 1 faas ja läbi 2-e faasi tarbiti elektrienergiat ilma mõõtmata. Arvesti mõõtis tegelikust tarbimisest vähem 80,2%. Kuna sõltumatu analüüs tuvastas, et arvestiga oli tahtlikult manipuleeritud, siis paigaldas kostja elektrikilbile, kus asub hageja elektritarbimist mõõtev arvestussüsteem, signalisatsiooni, et välistada edaspidist mõõtesüsteemiga manipuleerimist. Mõõtesüsteem kuulub kostjale ja tal on õigus kasutada meetmeid, et ära hoida mõõtesüsteemi mõjutamist. Nii kostja mõõtmistulemused kui ka sõltumatu spetsialisti mõõtmised ning analüüs tuvastasid, et hageja tarbis oluliselt rohkem, kui rikutud arvesti mõõtis. Kostja mõõtmistulemused tuvastasid, et hageja tarbis mõõdetud kogustest rohkem 80,2%. Kuna hagejal on lepinguline kohustus tasuda kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest, siis peab ta tasuma ka arvestiga mõõtmata 80,2% eest. Loomulikult ei saanud ekspertiis tuvastada hetke, millal oli arvesti rikutud vaid asjaolu, et arvesti oli rikutud ja mõõtis tegelikust tarbimisest vähem. Ka kostja ei saa faktiliselt tõendada arvesti rikkumise hetke- see eeldaks kõikide arvestite igapäevast kontrolli. Juhtudeks, kus tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ja korrektselt mõõtmata tarbimise periood ei ole faktiliselt tõendatavad, on seadusandja näinud ette arvestuslikud metoodikad. Vastavad metoodikad sisalduvad majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05,2007. aasta määrusega nr 34 kinnitatud
"Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korras" (edaspidi Kord). Vaatamata sellele, et Korras viidatakse ebaseaduslikule tarbimisele, on Korras toodud metoodika kohaldatav ka muudel juhtudel tulenevalt sellest, et Korras toodu on ainus ja objektiivne seadusandja poolt väljatöötatud metoodika arvestuslikult tuvastamaks tarbitud elektrienergia koguseid ja tarbimisperioodi juhul, kui faktiliselt (nõuetekohase arvestiga) ei ole seda võimalik teha. Arvesti ebakorrektne mõõtmine tuvastati 07.novembril 2007.aastal. Sellest tulenevalt on rikutud arvestiga mõõdetud elektrienergia tarbimise perioodiks 19.juuli 2007-07.november 2007. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et elektrienergiat kasutati rikutud mõõteseadmega ja sõltumata sellest, kas mõõteseadme rikkus hageja või mitte, võib rakendada majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud metoodikat. Hageja on ekslikul seisukohal nagu peaks arve nr 38058980 esitamiseks kostja tõendama, et arvesti rikuti hageja süül. Nagu kostja on kirjeldanud ei soovi ta hetkel hagejat kuidagi sanktsioneerida vaid nõuab kostja lepingulise kohustuse täitmist, st et kostja tasuks kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest. Kostja ei pane hagejat vastutama rikke toimepanemise eest vaid nõuab hageja poolt tarbitud elektrienergia eest tasumist. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt Vaidlust ei ole selles,et poolte vahel 06.10.2005 sõlmitud lepingu järgi on hagejal õigus regulaarselt kontrollida elektriarvesti näitu. Kostja nõustub hageja nõudega võimaldada hagejal juurdepääs elektriarvestile. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt hageja arvestile juurdepääsu võimaldamise nõuet motiveerida, kuna kostja on nõude omaksvõtnud. Elektrituruseadus (edaspidi: EITS) § 68 lg 1 p 1 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil. EITS § 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Vastavalt olukorra fikseerimise aktile nr 059039 on tõendatud, et arvesti tarbimiskohal P tee 6, Iru, mõõtis valesti E kahjuks 80,2 %. Nimetatud elektriarvesti taatluse protokollist nr 184 nähtub, et arvesti konstruktsioon on rikutud (töötab ainult L1 mõõtesüsteem), ei vasta standardi EVS-EN 61036 nõuetele, kasutamiskõlbmatu. Mõõtesüsteemide L2 ja L3 pingeahelad olid läbi lõigatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et mõõteseade oli rikutud, millest tulenevalt oli hagejal võimalik kasutada elektrienergiat koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti. Antud juhul ei oma tähtsust see, kes põhjustas elektriarvesti rikkumise. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arve esitamine hagejale ei ole sanktsioon arvesti rikkumise eest, vaid nõue lepingulise kohustuse täitmiseks. Hageja nõuab tarbitud elektrienergia eest tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergiat ning ostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. Kostja väite kohaselt on ta kasutanud mõõdetud elektrienergia kogust ja selle faktiliselt tõendatud suhet tegelikult tarbitud elektrienergia kogusega, mille tulemusel on saadud tegelikult tarbitud elektrienergia kogus. Kostja on arvestusel lähtunud majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korras“ toodud metoodikast.
Kuna hetkel on Korras toodu ainus seadusandja poolt väljatöötatud metoodika arvestuslikult tuvastamaks tarbitud elektrienergia koguseid ja tarbimisperioodi juhul, kui nõuetekohase arvestiga ei ole seda võimalik teha, siis loeb kohus kostja poolt arvestatud hageja võimalikku elektritarbimise mahtu ja selle eest arve esitamist põhjendatuks. Eelnevast lähtudes ei kuulu rahuldamisele hageja nõue AS E poolt väljastatud arve nr 38058980 ebaseaduslikuks tunnistamiseks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.