Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

algatamise kiri anti üle seetõttu, et õigustada TMS § 24 lg 2 täitekulude sissenõudmist. Avaldaja tülitamiseks pühapäeval ei olnud mingit põhjust, kuna ta on avalik inimene ja tema aadress ning sidevahendite numbrid on teada. Avaldaja on seisukohal, et TMS § 24 lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna selle mõte on hüvitada täiturile kulud, mis tekivad täiteavalduse saatmise ja saamise vahelisel ajal. TMS § 24 lg 1 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitekutse üleandmisega ehk antud juhul 14.10.2007, seega pool aastat pärast võla tasumist. Täitmise alusetu algatamisega soovis täitur alusetult teenida täituri tasu näol. Kohtutäiturile esitatud kaebuses palus avaldaja täitetoimingust teatamise tühistada ja täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur jättis oma 16.11.2007.a. otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri vastuväited. Kohtutäituri esitatud vastuväidete kohaselt ei kuulu kaebus rahuldamisele.. Kohtutäituri poolt esitatud seisukoha kohaselt saabus kohtutäituri büroosse 08.03.2007.a. täitmisele Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 30.01.2007 otsus nr 2314,07,003098/115165872 avaldaja suhtes. Otsuse alusel alustati 08.03.2007 täitemenetlus nr 008/2007/2858. Täitmisteade toimetati avaldajale kätte kohtutäituri abi-kuller A M poolt 14.10.2007. 15.10.2007 sai kohtutäitur sissenõudjalt kinnituse trahvi tasumise kohta 21.03.2007 Põhja Politseiprefektuuri arvele. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks ning tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg (TMS § 24 lg 2). KTS § 23 lg 1 kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sh menetluse alustamise tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Pole mingit seaduslikku alust täitemenetlus lõpetada ja tühistada täitetoimingust teatamine. Täitemenetluse alguseks tuleb lugeda 08.03.2007, kohaldatav on TMS § 24 lg 2 ja avaldaja on kohustatud tasuma kohtutäituri tasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust,. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud avaldusega ja kohtutäituri vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AH kaebus Tallinna kohtutäitur 16.11.2007.a. otsuse peale tuleb jätta rahuldamata, kuna see on alusetu ja põhjendamatu. Kohtutäituri seadus (KTS) § 21 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §-s 22. Kooskõlas § 22 lg 1 koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 221 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). KTS § 222 lg. 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega. Kooskõlas Täitmenetluse seadustik (TMS) § 10 lg 1 tuleb võlgnikule kätte toimetada täitmisteade. Avaldaja avalduse kohaselt andis avaldajale tundmatu isik talle pühapäeval 14.10.2007 kinnise ümbriku, milles oli kohtutäitur 08.03.2007.a. kiri täitemenetluse alustamise kohta trahvi nõudes, mille avaldaja oli tasunud 21.03.2007.a.. Avaldaja tülitamiseks pühapäeval ei olnud mingit põhjust, kuna ta on avalik inimene ja tema aadress ning sidevahendite numbrid on teada.

Vastavalt TsMS § 309 võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Sellest tulenevalt ei põhine avaldaja etteheide talle täitmisteate üleandmise kohta pühapäeval seadusel. Avaldaja avalduse kohaselt täitemenetluse algatamise kiri anti talle üle seetõttu, et õigustada TMS § 24 lg 2 täitekulude sissenõudmist. Avaldaja on seisukohal, et TMS § 24 lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna selle mõte on hüvitada täiturile kulud, mis tekivad täiteavalduse saatmise ja saamise vahelisel ajal. TMS § 24 lg 1 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitekutse üleandmisega ehk antud juhul 14.10.2007, seega pool aastat pärast avaldaja poolt võla tasumist (21.03.2007.a.). Täitmise alusetu algatamisega soovis täitur alusetult teenida täituri tasu näol. Kohtutäiturile 24.10.2007.a. esitatud kaebuses palus avaldaja täitetoimingust teatamise tühistada ja täitemenetlus lõpetada. Avaldaja kaebuse kohaselt jättis Tallinna kohtutäitur 16.11.2007.a. otsusega rahuldamata AH (H) kaebuse 08.03.2007.a. Täitetoimingust teatamise ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur 16.11. 2007.a. otsusega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Täituri otsuse kohaselt saabus kohtutäituri büroosse 08.03.2007 täitmisele Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 30.01.2007.a. otsus AH suhtes. Eelnimetatud otsuse alusel algatati 8. märtsil .2007 täitemenetlus nr. 008/2007/2858. Täitmisteade toimetati AHle kätte 24.10.2007.a. Täitmisteate võlgnikule kätte-toimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks ning tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse alguseks tuleb lugeda 8. märts 2007.a. ja alusetu on kaebaja väide, et antud juhul ei ole TMS § 24 lg. 2 kohaldatav.

Avaldaja ei eita fakti, et ta tasus oma kohustuse 21.03.2007.a., seega peale Põhja Politseiprefektuuri 07.03.2007.a. esitatud täitmis-avalduse esitamist täiturile ning 08.03.2007 täiteasja nr. 008/2007/2858 algatamist. Kohtutäitur sai võlgniku kohustuse täitmisest teada 15.10.2007.a. Sisuliselt täitis võlgnik oma kohustuse vabatahtlikult. KTS § 23 lg. 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Selles osas juhindus kohtutäitur eelmärgitud sätestatust ning mõistis võlgnikult kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Mingit seaduslikku alust ei ole kohtutäituril täitemenetlus täiteasjas nr. 008/2007/2858 lõpetada ja tühistada Täitetoimingust teatamine. 28.12.2007 jõustunud KTS § 2518 lg. 3 näeb ette, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Antud juhul menetluse alustamise tasu on koos käibemaksuga 295 krooni. Antud sätte muutmise seletuskirjas on märgitud, et seaduse lüngale kohtutäituri tasustamise osas on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, pidades olukorda võlgnikku eriti koormavaks. Nimelt juhul, kui sissenõudja on teinud kohtutäiturile küll avalduse täitemenetluse läbiviimiseks, kui kohtutäitur ei ole veel sisuliselt menetlust alustanud (täitmisteadet võlgnikule kättetoimetanud) ning selle vahepealse aja jooksul on võlgnik oma võlakohustuse sissenõudja ees täitnud, on ebamõistlik ja koormav nõuda, et võlgnik tasuks kohtutäituri tasu täies määras (sh põhitasu). Nõude täitmist võlgniku jaoks täitemenetluse käigus toiminud ei ole, kuna võlgniku suhtes algab täitemenetlus täitmisteate kättesaamisest. Enne seda ei tohi kohtutäitur teha kui muid täitetoiminguid. Kuna rahaline nõue on tasutud ilma sundtäitmiseta ja kohtutäitur ei ole selle sissenõudmisel osalenud, siis oleks kohtutäituri tasu sissenõudmine kogu määratud ulatuses vastuolus põhimõttega, mille kohaselt kohtutäituri tasuna sissenõutav summa on seotud kohtutäituri töö tulemuse ja mahuga. Võlgniku suhtes on ebaproportsionaalselt koormav siduda kogu kohtutäituri tasu maksmise kohustus täitemenetluse esmatoimingu tegemisega kohtutäituri poolt. Kui võlgnik saab täitmisteate, peab ta kohtutäiturile tõendama, et on nõude tasunud enne teate saamist. Kuna aga teate saatmine oli otseselt tingitud võlgnikust endast, st täitmata võlakohustusest, on eelnõu kohaselt võlgniku kohustus siiski tasuda menetluse alustamise kulud ehk täitmisteate edastamise kulud. Seda toetab ka täitemenetluse seadustiku regulatsioon, et täitekulud tekivad alates sissenõudja avalduse esitamisest kohtutäiturile. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jättis avalduse rahuldamata ja leiab, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.