Muud › Muud hagiasjad

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.06.2007 suulise rendilepingu, mille kohaselt hageja rentis kostjale alates 6.06.2007 kuni 20.06.2007 lägatsisterni Houle registrinumbriga TN0 587 hinnaga 5000 krooni ööpäev. Seejärel vormistas hageja 19.06.2007 kostjale renditasu kohta arve nr 70061 summas 88500 krooni maksetähtajaga 22.06.2007. Kostja poolt on arve maksmata. Hageja on kostjale arvestanud viivist summas 2460 krooni perioodi eest 22.06.2007 kuni 9.08.2007 vastavalt VÕS §-le 113 lg 1. Menetluskulud 6060 krooni palub hageja jätta kostja kanda. Oma nõudmistes hageja juhindub VÕS §-st 9 lg 1, §-st 76 lg 2 ja 3, §-st 82 lg 7 ja TsMS §-dest 3 lg 1 ja 162 lg 2. Kostja vastuväited Oma vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid pooled mais 2007 suulise lepingu, mille kohaselt kostja andis 29.05.2007 koos juhiga hageja kasutusse traktori, millega pidi töid teoatama Pärnumaal Vändras Pärnjõel ja Saaremaal Haeskas. Töötunni tasuks lepiti kokku 375 krooni, millele lisandub veel käibemaks. 3. juunil 2007 viidi traktor Saaremaale. Kuivõrd poolte vahel tekkisid lahkarvamused, siis 5. juunil 2007 ütles kostja ühepoolselt lepingu üles. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tema valduses oli lägatsistern, kuid selle haakis hageja ise renditud traktori külge. Kui kostja lepingu ühepoolselt 5. juunil 2007 lõpetas, esitas ta 4. juunil 2007 hagejale arve traktori koos juhiga kasutamise eest summas 33187.50 krooni. Kuivõrd hageja esindaja eelnevast käitumisest tulenevalt tekkis kostjal kahtlus, et hageja ei kavatsegi omapoolset kohustust teenuse osutamise eest esitatud arvete tasumiseks täita, otsustas kostja mitte tagastada hagejale lägatsisterni enne hagejapoolse kohustuse täitmist. Sellise õiguse andis kostjale muuhulgas VÕS § 110 lg 1, aga ka VÕS § 351. Kostja kahtlus selles, et hageja hoidub kõrvale lepingu täitmisest, leidis kinnitust hageja 7.06.2007 kirjas kostjale, kus hageja formaalsetele ja otsitud põhjustele viidates teatas arvete mitteaktsepteerimisest. 15. juunil 2007 käis hageja koos konstaabliga tsisterni tagasi nõudmas, kuid kostja keeldus, sest arved traktori kasutamise eest olid tasumata. Kui kostja sai teada, et lägatsistern ei kuulu hagejale, tagastas ta tsisterni 20.06.2007 hagejale. Kostja soovib esitada vastuhagi. Menetluse käik Hageja oma vastuses kostja vastuväidetele tunnistab 28.05.2007 sõlmitud rendilepingut poolte vahel ning et hageja renditud lägatsistern Carmex Invest OÜ-lt pandi traktori külge ning traktor sõitis Mäost Pärnumaale tööd tegema. Seal tegi traktor tööd 1. juunini 2007. Kuni 5. juunini 2007 tegi traktor tööd Saaremaal. 5. juunil 2007 töö katkes, sest kostja traktorist oli sõitnud katki hageja väljalaadimise toru. Seejärel hakkasid hageja töötajad seda parandama, kuid kostja traktorist istus traktoris ning ei teinud midagi, et enda poolt lõhutu parandada. 5. juunil 2007 kostja tuli traktori ja lägatsisterniga Saaremaalt ära. 6.06.2007 soovis hageja, et kostja tagastaks tsisterni, kuid kostja keeldus. Hageja pöördus politseisse. Sama päeval sai

hageja kostja poolt esitatud arve nr 12 ja tagastas selle tähitult 8.06.2007. Hageja saatis kostjale eraldi teate lägatsisterni üürimise kohta, millele aga kostja poolt tagasisidet ei tulnud, millest hageja järeldas, et kostja nõustus üüri tingimustega. TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust samuti tahteavalduseks. Pärast seda kui kostja 20.06.2007 lägatsisterni tagastas koostati kostjale arve lägatsisterni üürimise eest perioodil 6.06.20.06.2007. Kostja antud teadet ega arvet ei vaidlustanud, järelikult kostja aktsepteeris neid. 10.03.2008 toimunud eelistungil kostja esitas vastuhagi 52751.75 krooni saamiseks ja viivise nõude. Vastuhagi järgi sõlmisid pooled mais 2007 suulise lepingu, mille kohaselt kostja andis oma traktori koos juhiga hageja kasutusse. Pooled leppisid kokku ka kasutamise tingimused, mille kohaselt pidi vastuhagi kostja traktori kasutamise eest tasuma 375 krooni + käibemaks töötunni eest ja kandma ka traktori kütusekulu. Kui algul lepiti kokku, et kostja kasutab traktorit Pärnumaal Vändras Pärnjõel, siis pärast sealse töö lõppemist lepiti kokku, et kostja kasutab traktorit ka Saaremaal. 3.06.2007 viidi traktor Saaremaale ning töö käigus tekkisid lahkarvamused ning 5. juunil 2007 tõi hageja traktori koos lägatsisterniga Saaremaalt ära. Hageja esitas kostjale traktori kasutamise eest arve nr 12 4.06.2007 summas 33187.50 maksetähtajaga 11.06.2007 ning 13.06.2007 arve nr 13 summas 19564.25 krooni. Hageja on 7.06.2007 saatnud kirja, kus teatab, et ei aktsepteeri arvet nr 12, kuivõrd arvele pole lisatud tööde üleandmis-vastuvõtmise akti. Kostja selgitab, et taolise akti koostamist ei ole pooled kokku leppinud ning tegemist on otsitud põhjusega. Kuivõrd hageja ei tasunud arveid tähtaegselt, pöördus kostja võla väljanõudmiseks 27.06.2007 inkassofirma poole, kuid tulemusteta. Need arved on tänaseni tasumata ning võlgnevus on 52751.75 krooni. Arvel nr 13 fikseeritud tingimuse kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,3 % päevas. Arve nr 12 tasumata summalt on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatule. Seisuga 10.03.2008 moodustab tasumata arvetelt arvutatud viivis kokku 16280.35 krooni. Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista 52751.75 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vastuhagi ei tunnista. Ta ei eita, et ta sai 6.06.2007 arve nr 12 summas 33187.50 krooni, mille kostja tagastas puuduste tõttu koos pretensiooniga. Kuna pretensioonile vastust ei tulnud, järeldas kostja, et hageja aktsepteeris seda. Hageja arvates on pretensioon igati asjakohane, sest vastasel juhul jääb selgusetuks millal, mis ulatuses ja kui palju tööd teostati. Hageja leiab veel, et arve nr 13 summas 19564.25 krooni maksetähtajaga 7. juuni 2007 on põhjendamatu ning väljastamine kostjale täielikult tõendamata. Kostja ei ole nimetatud arvet hagejalt saanud ning nägi seda esmakordselt kohtumenetluse käigus ning seetõttu on tegemist asjakohatu tõendiga, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vaidleb vastu ka viivisele, sest ei aktsepteeri arveid nr 12 ja 13 ning nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 82 lg 7 sätestatule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade ja arvamuste juurde. Hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmima. Hageja on rentnud kostjale suulise lepingu järgi lägatsisterni. Kostja on hagejale võlgu renditasu. Kohus kuulas üle tunnistajad. Tunnistaja J. J tõendab, et OÜ Vend Valmar ei tagastanud lägatsisterni. Nõudis enne tagastamist arve tasumist. Tunnistaja Ü. S tõendab, et Saaremaal vedas läga kostja traktoriga. Nad ei olnud nõus teise firma vara remontima. Siis sõidetigi minema. Kaasa võeti lägatsistern. Tunnistaja A. T tõendab, et OÜ Vend Valmar traktorist ei nõustunud parandustöödel abistama, kuna tema tuli läga vedama mitte traktorit parandama.

Hommikul oli traktorist koos läga tsisterniga kadunud. Kohtuvaidlustes hageja esindaja palub välja mõista põhinõue ning menetluskulud jätta kostja kanda. Veel teatas hageja esindaja, et on vastuhagi alusel nõus kostjale tasuma 50445 krooni ja seda võib teha tasaarvestus korras. Kostja esindaja ei olnud nõus tasaarvestusega ega hagi rahuldamisega. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. See, et hageja ei võta oma juriidilisel aadressil vastu talle saadetud posti ei tähenda maksmisest vabanemist. Kostja poolt on töö hagejale tehtud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtuistungite käigus on pooled vaielnud põhiliselt selle üle, kes on süüdi ühe või teise agregaadi lõhkumises, kes kellele helistas ja kes kellega tülitses, kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et on kostjaga sõlminud lägatsisterni rendilepingu. Kostja on asunud vastupidisele seisukohale, mitte tunnistades lägatsisterni rendilepingu sõlmimist. Vastupidiselt, kostja oma ütlustes ja mida ka hageja on tunnistanud – kostja ei tagastanud lägatsisterni seetõttu, et kasutas seda hageja suhtes sunnivahendina, et kätte saada tasu tehtud töö eest. Seega on vaidlustamist leidnud ainult suuline rendileping, mis puudutab lägatsisterni registrinumbriga TNO 587. Tuvastamist on leidnud, et see ei olnud hageja oma ja hagejal oli seda vaja põllutööde tegemiseks oma kliendi juures (tl 32). Kostja on täitnud ainult suulist traktori rendilepingut. Tõendamist on leidnud poolte endi ja tunnistajate ütlustega, et lägatsistern oli kasutusel tööde tegemisel ja hiljem oli kostja valduses kuni kostja tagastas selle hagejale. See, et tsistern oli kostja valduses, ei tähenda suulist rendilepingut. Hagejal oli vaja traktorit ja selle ta sai kostjalt. Et põllule oli vaja hagejal läga vedada, siis selleks ta lägatsisterni rentis kolmandalt isikult, lastes siis selle traktorile järele haakida, et täita oma kohustust kliendi ees. Sellest ei tulene õiguslikku tagajärge kostjale. Kuna hageja nõuab kostjalt 88500 krooni ja see võlgnevus olevat tekkinud lägatsisterni suulisest lepingust, mida kohus ei suutnud tuvastada, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ega sellest tulenevalt ei anna kohus hinnangut, kas kostjapoolne lägatsisterni kohene mittetagastamine oli seaduspärane või mitte. Kui lähtuda poolte esitatud süüdistustest, siis saab märkida, et poolte suhted teravnesid

Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud traktori kasutamise leping tunnitasuga 375 kooni + käibemaks. Hageja võtab vastuhagis omaks, et peab maksma ja nõustub tasuma 50445 krooni. Ülejäänud nõuet hageja vastuhagis ei tunnistanud ega põhjendanud, miks 2306.75 krooni tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud, et oleks tulnud teha tööde üleandmise ja vastuvõtu akt. Et hageja on enamuse nõutavast summast omaks võtnud, siis on ümber lükatud, et maksmise tingimuseks oli tööde üleandmise ja vastuvõtu akt. Samuti ei ole langenud vaidluse alla traktori ja traktoristi töötamine rendisuhte perioodil. TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Märgitud pooltevaheline rendileping on leidnud tuvastamist. Kostja on hagejale esitanud tasumiseks arved ning nendel märkinud töötunnid. Hageja ei ole esitanud menetluse käigus kordagi omapoolset töötundide arvestust ega põhjendusi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguks on suuline traktori kasutamise leping, mida pooled on tunnistanud. Kostja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Kohustus on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja põhinõue vastuhagis kuulub rahuldamisele täielikult. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid suulises vormis sõlmitud lepingus kokku leppinud viivise maksmises, seega ka viivise määras (puudub ka arvel nr 12), siis käesolevas asjas tuleb viivis arvestada seadusega kehtestatud määras, s.o EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär +7% aastas. Arve nr 12 tasumisega on kostja olnud viivituses 272 päeva. Perioodil 12.06.2007 kuni 30.06.2007 on intressimääraks 3,5 + 7 = 10,5 % aastas ja alates 1.07.2007 kuni 9.03.2008 4 + 7 = 11 % aastas ning arvutuslikult väljamõistetav viivis perioodi eest 12.06.2007 kuni 30.06.2007 on 181.39 krooni (33187.50 x 10,5% : 365 x 19 = 181,39469) ning perioodi eest 1.07.2007 kuni 9.03.2008 perioodi eest arvutuslik viivis on 2530.43 krooni (33187.50 x 11% :365 x 253 = 2530,4331). Kokku kuulub vastuhagis kostja kasuks välja mõistmisele 2711.82 krooni viivist. Kohus ei pea hageja esindaja väidet, miks tema ei ole kostjalt enne kohtumenetlust saanud arvet nr 13 (tl 21), põhjendatuks. Hageja juhatuse liikmel on seaduses tulenev hoolsuskohustus välismaal või mujal viibimise ajal kindlustada osaühingu katkematu tegevus, s.h ka korraldada juriidilise isiku posti kättesaamine asukohas. Samuti oli hagejal teada tööde maht, mis traktori rendilepingu järgi oli tehtud. Samuti oli kostjal võimalik arve uuesti esitada või selgitada, miks on postiasutus tagastanud. Kumbki pool pole huvi üles näidanud ega olnud aktiivne. Kostja ei ole selgitanud selle arve maksetähtaja saabumist, arvestades postiasutuse tööd. Sellel põhjusel jätab kohus viivise välja mõistmata. Kohus rahuldab viivise nõude osaliselt, s.t ainult arve nr 12 osas.

Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab OÜ Clickset’i hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Rahuldades vastuhagi põhinõude ja osaliselt viivise nõude, siis selle hagi menetluskulud jätab kohus hageja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 15.12.2008.a. tehtud uus otsus

poolt tühistatud menetluskulude osas,

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.