Teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi Sergei Somovi vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS ÜHISTEENUSED kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 2. märtsil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergei Somovi (kostja) vastu 452 euro väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palus 23. märtsi 2022. a hagiavalduses mõista kostjalt välja võlgnevuse 423 eurot ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt asub aadressil XXXX, Narva eraparkla, kus parkimine on lubatud parkimisloa alusel. Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX kasutaja. Kostjale on väljastatud 11 leppetrahvi, igaüks 35 eurot, kokku 385 eurot, kuivõrd sõidukil puudus nõuetekohane parkimisluba nii füüsilisel kui ka elektroonilisel kujul. Parkimisõigust tõendav dokument, parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja algus või dokumendi kehtivus. Leppetrahvide vormistamise aluseks on hageja parklates olevad tüüptingimused. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud viisil. Tingimuste rikkumisel on sõidukijuhil kohustus tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi. Leppetrahvikviitungid on pärast vormistamist pandud sõiduki kojameeste vahele. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Leppetrahvid on edastatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletavat nõudekirja, millele kostja ei ole reageerinud. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine.
Hageja on parkimist reguleerivad märgid paigaldanud kooskõlastatult maaomanikuga. Ala laiendati aadressile XXXX J4 ja XXXX 16A korteriühistu palvel. Kostja viited liiklusseaduse andmete säilitamist käsitlevatele normidele ja viivistasu sättele ei ole asjakohased. Kostja tegi fotod endale sobiva nurga alt, mis ei võimalda tuvastada liikluskorraldusvahendi olemasolu. Tasumata trahvide meeldetuletused saadetakse lihtkirjaga rahvastikuregistris märgitud aadressile, 2019. a trahvide teated saadeti välja oluliselt hiljem, kuna puudus leping Transpordiametiga.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks hageja ja Narva linn, XXXX korteriühistu õigust kasutada XXXX maatükki parkimise korraldamiseks. Fotod on väga halva kvaliteediga ega võimalda tuvastada parkimiskaardi olemasolu või puudumist, samuti trahvikviitungi paigaldamist. Hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Kostja sai nõuetest teada alles Pärnu Maakohtu makseettepanekust 2022. aastal. Kostja ei ole trahvikviitungeid saanud, või kui on, siis on klaasipuhastaja vahel olnud lihtsalt tühi leht, mitte trahvikviitung. Kõigil 11 korral oli kostja sõiduk pargitud sõiduteel, kus puuduvad märgid parkimise keelamiseks või viide eraparklale, või linna territooriumil. Ei korteriühistu territooriumil ega ka linnalt renditud territooriumil pole paigaldatud parkimisele viitavaid liiklusmärke. Parkimisreeglitega infotahvli tingimuse mittetäitmine ei saa olla aluseks leppetrahvi koostamiseks. Kui hageja arvab, et kostja parkis keelatud kohas liiklusseaduse (LS) § 241 mõttes, siis on tegemist väärteoga, mille menetlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet. Hageja kodulehe andmetel on parkimisala XXXX kood P601 ja sellise koodiga parkimisala asub Tallinnas. Sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt kui tarbijalt ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 alusel põhjendatud. Kostja uuendas oma parkimiskaarti 1,5 aastat tagasi ja see on olnud parkimise ajal autos. Kostja möönis, et fotodelt ta seda ei näe.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 8. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 210 eurot ja sissenõudekulud 6 eurot, jättis hageja menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 71 eurot 40 senti ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Vaidlust ei ole, et kostja auto parkis kõigil 11 korral alal, millel oli korteriühistu tellinud parkimise korraldamise hagejalt. LS § 186 lg 4 sätestab, et parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Praegusel juhul korraldas parkimist Narva linn, XXXX korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel hageja. Kostja hinnangul ei asu liiklusmärgid 362 "parkimiskeeld" ja 388 „mõjuala“ Narva linn, XXXX 14а korteriühistu territooriumil ega linnalt renditud territooriumidel (XXXX 16а ja XXXX J4, Narva) ning ühelgi hageja esitatud fotol pole ühtegi parkimise liiklusmärki.
27.septembril 2021 tehtud parkimistrahvi juures on ühel fotol näha oranž märk parkimistingimustega. Hageja esitatud fotodel on näha märk 381 „Üks mõjuala“, mis keelab parkimise, koos kirjaga „Välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal ja teenindav transport“ ning märgid 643c „Eraparkla“, mis tähistab eraparkla algust, koos infoviidaga „Parkimistingimused parklas“ (dtl 53, 100‒102, 105, 108, 110). Lisaks on fotodel parklas märk parkimistingimustega (dtl 55‒56, 104, 106‒107) ning eraldi alal kombinatsioon märkidest 361 „Peatumiskeeld“, 833 „Mõjusuund“, 643c „Eraparkla“ ja infotahvlist „Välja arvatud KÜ Narva
XXXX 14a kirjalikul loal ja teenindav transport“ (dtl 106‒107). Võrreldes fotosid poolte esitatud skeemidega, saab järeldada, et märgid on paigaldatud reguleerimaks parkimist hageja opereeritavatel aladel. Maakohus möönis, et parkimist keelav märk võib mõjuda vastuolulisena koos eraparkla tähisega, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui alale on pandud märgil 38 kujutatud märgile vasturääkivaid märke, vastaval teelõigul järgida vasturääkivate märkide nõudeid. Praegusel juhul siis parkimise tingimusi reguleerivaid nõudeid. Sama määruse § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt täpsustab või piirab tahvel märgi mõju ning vajaliku sümboliga märgi puudumisel võib sümbolit asendada tekst. Hageja on piisavalt tõendanud parkimist korraldavate märkide olemasolu kõnealusel territooriumil ning nende mõju peaks autokoolis käinud inimesele olema mõistliku pingutusega arusaadav. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Parkimisalale sissesõidul on VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping), millele kehtivad parklas olevad parkimistingimused. Parkimistingimuste p-i 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kostja on väitnud, et tal oli parkimise õigust tõendav dokument, elektroonilise parkimisloa võimalusest ei ole ta olnud teadlik. Seega oli kostjal kohustus asetada parkimiskaart sõidukis selliselt, et selle olemasolu oleks võimalik kontrollida. Hageja esitatud fotod on enamuses tehtud pimedal ajal ja auto sisemus on halvasti nähtav. Samas ei ole parkimiskaarti näha ka valgel ajal tehtud fotodel (dtl 37). Kostja ei osanud kohtuistungil selgitada, kust peaks parkimiskaarti fotodel otsima. Parkimistingimuste kohaselt ei ole oluline mitte lihtsalt parkimiskaardi olemasolu autos, vaid selle asetamine nähtavale selliselt, et kaardi olemasolu oleks võimalik tuvastada. Seda kostja teinud ei ole, millega on ta lepingut rikkunud. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimistrahvid on tehtud ajavahemikul 27. oktoobrist 2019 ‒
27.septembrini 2021 (dtl 27). Hageja väitel on kostja auto klaasipuhastaja alla igakordselt asetatud trahvikviitung ning kostjale on saadetud täiendavad meeldetuletused 28. juulil 2020 ja
2.märtsil 2022 (dtl 57). Meeldetuletuste kostjani jõudmine ei ole tõendatud. Hageja esitatud fotodel on kileümbriku olemasolu auto klaasipuhastaja all tuvastatav
31.oktoobril 2019, 10. detsembril 2019, 18. juunil 2020, 21. novembril 2020, 23. detsembril 2020 ja 27. septembril 2021 vormistatud leppetrahvide puhul. Kostja väide, et kileümbrikus oli lihtsalt tühi leht, ei ole eluliselt usutav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-117146 selgitanud, et leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja on esitatud fotodega piisavalt tõendanud, et rikkumise kuupäeval on viidatud sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõue. Seega pidi kostja saama leppetrahvide nõudmisest teada hiljemalt nende vormistamisele järgneval päeval.
27.oktoobril 2019, 25. novembril 2019, 24. jaanuaril 2020, 10. veebruaril 2020 ja 16. veebruaril 2020 vormistatud leppetrahvide puhul ei suutnud maakohus tuvastada fotodelt nende asetamist auto klaasipuhastaja vahele. Kostja teavitamine neist enne märtsi 2022 ei ole tõendatud. Selleks ajaks oli leppetrahvide tegemisest möödas üle kahe aasta, mida ei saa pidada teavitamiseks mõistliku aja jooksul. Seega ei ole hageja suutnud piisavalt tõendada nimetatud viie leppetrahvi nõudmisest teatamist kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Hageja nõue on põhjendatud kuue leppetrahvi osas, s.o 210 eurot. Hageja on palunud mõista kostjalt välja Transpordiametile tasutud riigilõiv 8 eurot (1 euro leppetrahvi kohta) ja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna meeldetuletuskirjade saatmine ei ole tõendatud, on põhjendatud mõista välja vaid Transpordiametile tasutud riigilõiv 6 eurot, st 1 euro iga rahuldatud leppetrahvinõude eest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulu hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Parkla tähistamiseks on olemas vastav osutusmärk 575a "Parkla", mida Narva linn, XXXX korteriühistu territooriumil ja korteriühistu poolt renditud linnaterritooriumitel XXXX tn J4 ja XXXX tn 16a ei ole. Parkimine keelatud kohas LS § 241 mõttes on väärteomenetluse alluvuses. LS § 263 lg-te 1 ja 2 kohaselt on LS §-des 241 ja 261 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad Politsei- ja Piirivalveamet ja valla- või linnavalitsus. Hagejal puudub õigus trahvida. Hageja ei ole tõendanud ei parkimislepingu sõlmimist ega seda, et hageja on XXXX 14a, Narva parkimisalal parkimise korraldaja. Ei hageja ega korteriühistu juhatus pole esitanud litsentseeritud spetsialisti poolt koostatud liiklusskeemi ega maaomanike luba (korteriühistu üldkoosoleku otsust ja linnavalitsuse korraldust) liiklusmärkide paigaldamiseks. Leppetrahvidel peab olema märgitud rikkumise täpne aadress. Kostja sõiduk XXXXXX oli pargitud XXXX 14a territooriumil (ilma linna nimeta). Hagiavalduses on märgitud, et kostja sõiduk oli pargitud parkimisalal P601 - XXXX 14a, Narva, kuid hageja kodulehe info kohaselt asub parkimisala P601 Tallinnas. Maakohus rahuldas 23. detsembri 2020. a leppetrahvi nr 1018000024 nõude, mille kohaselt oli kostja sõiduk XXXXXX pargitud territooriumil XXXX 14a (ilma linna nimeta). Tegelikult oli sõiduk pargitud linna territooriumil, sõiduteel aadressil XXXX tänav J4, Narva, kus puuduvad liiklusmärgid parkimise keelamise kohta või viide eraparklale. Nimetatud kvartalisisene linna teemaa ei ole kunagi olnud antud kasutamiseks Narva linn, XXXX korteriühistule. Kostja täiendava 29. septembri 2022. a seisukoha kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimisreeglite rikkumise nõude õigeaegset esitamist kostjale. Samuti pole hageja tõendanud, et kostja auto parkimiskohal olid olemas parkla liiklusmärgid. Neid liiklusmärke pole ka hageja poolt tehtud fotodel.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole segi ajanud väärteo- ja tsiviilkohtumenetlust. Tegemist on eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise tuvastamisel leppetrahvi VÕS § 158 mõistes ning tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Parkimistingimused on parkimislepingu osa VÕS § 37 lg 1 alusel. Tegemist on informatiivse infotahvliga sõidukijuhi jaoks, millega tutvumise võimalus eraparklas peab sõidukijuhile olema tagatud. Eraparkla olemasolust teavitab juhatusmärk 643c, mis tähistab eraparkla algust. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et hageja ei või alal parkimisjärelevalvet teostada. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal on olnud luba parkimisaladel parkimiseks ja/või, et hageja leping teenuse osutamiseks korteriühistule oleks tühine. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (Riigikohtu 6. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist.
7.Hageja nõue kostja vastu on parkimislepingust tuleneva leppetrahvi saamiseks. Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina Narva linn XXXX KÜ korduva üldkoosoleku protokolli 10. maist 2018. a. Nimetatud protokolli kohaselt otsustati sõlmida parkimisjärelevalve leping AS-ga Ühisteenused. Ringkonnakohus leiab esmalt, et kortermaja korteriomanike parkimise korraldamise üle otsustamine korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul ei ole korteriomandi valitsemisega seotud küsimus, mida alates 1. jaanuarist 2018 sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11). Tegemist kaasomandi kasutamisega seotud küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe või kaasomanike häälteenamusel tehtud otsusel asjaõigusseaduse(AÕS) järgi. AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Korteriomanike autode tasuta parkimise võimaldamine üksnes teatud isikute ringile (loa saanutele) ning parkimise tasuliseks muutmine (mh otsustamine selle üle, kes on tasu saamiseks õigustatud isik), muudab ringkonnakohtu hinnangul kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet. Selleks on vaja kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 21). Üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul
osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 11). Seega ei ole hageja esitanud õigustust parkimisteenuse osutamiseks.
8.Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väitel on parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud hageja tüüptingimustel, ka hageja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tuleneb hageja tüüptingimustest. Kostja on pakkumust aktseptinud auto parkimisega. VÕS § 16 lg 3 järgi loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust osutab, silt mille kohaselt on parkimine keelatud, välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal ja teenindaval transpordil (dtl 53). Ringkonnakohtule edastas hageja täiendavad fotod, millel on näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal“. Väidetavalt paikneb parkimist (või peatumist) keelavate siltide läheduses teine silt, millel on hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel on parkimislepingu sõlmitud. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Ka maakohus on leidnud, et parkimist keelav märk võib mõjuda vastuolulisena koos eraparkla tähisega. Maakohus on aga ekslikult eraõigusliku parkimislepingu sõlmituks lugemisel kohaldanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lõiget 3, mille kohaselt tuleb juhul, kui alale on pandud märgil 38 kujutatud märgile vasturääkivaid märke, vastaval teelõigul järgida vasturääkivate märkide nõudeid. Viidatud määrus ei reguleeri võlaõiguslikku parkimislepingu sõlmimist. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Hageja on kostja vastu esitanud üksnes lepingu rikkumisest tulenava nõude, muid nõudeid hageja esitanud ei ole.
14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
15.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.