Osaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
17. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-3403
Tsiviilasi
AS E hagi OÜ G vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS E(registrikood xxx asukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Arne Ots Hageja esindaja Ingrid Aloe Kostja OÜ G(registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Elmer Muna
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2008
Rahuldada AS E hagi OÜ G vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Mõista välja OÜ GAS E kasuks 10 069 737 (kümme milojonit kuuskümmend ühekse tuhat seitsesada kolmkümmend seitse) krooni ja 84 senti Välja mõista OÜ G AS E kasuks viivis 0,5 (null koma viis) protsenti päevas alates 31.jaanuar 2008 kuni põhinõude täitmiseni. Selgitada, et otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue
31.01.2008 esitas AS E(edaspidi hageja) hagi OÜ G(edaspidi kostja) vastu 5 069 737.84 krooni ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2006 töövõtulepingu nr 02.06.004A (t lk 11-14), mille objektiks oli kostja esindushoone ehitus. 10.04.2007 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr 1 (t lk 15), millega muudeti muu hulgas tööde eest tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks. Kuna pooled olid kokku leppinud ka teatud lisatööde teostamises kostja esindushoone ehitamisel, esitas hageja kostjale vastavalt tööde eest tasumisele kuuluva lepingu hinna kirjalikus vormis fikseerimise eesmärgil allkirjastamiseks Lepingu muudatuse nr 2 (t lk 17-18). Kostja ei ole nimetatud muudatust tänaseni allkirjastatult hagejale tagastanud. Hageja on kostjale tasumiseks esitanud arved nr 52086, 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341 (t lk 19-24) kogusummas 5 069 737.84 krooni, mida kostja ei ole tänaseni hagejale tasunud. 08.01.2008 e-kirjaga saatis hageja kostjale uue kokkuleppe, mille eesmärgiks oli võlasumma tasumise ajatamine ja nõude tagamiseks hüpoteegi seadmine. Kostja pole kõnealust uut kokkulepet allkirjastanud. Töövõtulepingu p 2.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale kokku 5 884 731.00 krooni. Muudatuse nr 1 kohaselt leppisid pooled kokku lepingu hinna suurendamises selliselt, et kostja kohustus tasuma hagejale 10 600 074.00 krooni. vastavalt poolte kokkuleppele ja Muudatuses nr 2 sätestatule kuulus kostja poolt hagejale tasumisele kokku 11 350 492.00 krooni. kokkuleppe p 1 kohaselt kohustus kostja tasuma arve nr 52086 järgse summa hiljemalt 20.12.2007. kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kõigilt arvel nr 52086 näidatud summadelt intressi 7% aastas vastaval arvel näidatud maksetähtpäevast kuni selle arve kohase tasumiseni. Ka intress tuli tasuda hiljemalt 20.12.2007. Kokkuleppe p-s 3 on sätestatud, et juhul kui kostja rikub kokkuleppe p-s 1 sätestatud kohustust, loetakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud ning kostja kohustub kokkuleppe p-s 2 ja 4 sätestatud intressi asemel maksma viivist. Kostja ei tasunud arveid kokkuleppes toodud tähtajaks, ka ei ole ta arveid käesolevaks ajaks tasuma hakanud. Kostja põhivõlg hageja ees on kokku 5 069 737.84 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu p 7.4 kohaselt on hagejal õigus lepingu hinna maksmisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 0,5% viivitatud summast päevas. Hagi esitamisel on hageja viivisenõue 5 000 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 5 069 737.84 krooni ning viivised summas 5 000 000.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et tunnista kostja vastunõude olemasolu ning tasaarvestusi. Kostja tehtud ühepoolsed tasaarvestused on tühised tehingud, kuna VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja väidetavad vastunõuded ei ole menetletavad käesolevas vaidluses, kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud. Ka lisas hageja, et kostja võttis oma vastuses hagi õigeks põhivõla 5 069 737,84 krooni ulatuses ning on omaksvõtuga seotud. Nimetatud põhivõla summa sisaldas muuhulgas Lepingu 17. detsembri 2007. a muudatuses nr 2 toodud Lepingu hinna suurendamist 750 418 krooni võrra 11 350 492 kroonini (ilma käibemaksuta). Seega ei ole pooltel vaidlust ka Lepingu hinna suurendamise osas 11 350 492 kroonini vastavalt Muudatusele 2, mida kostja ei allkirjastanud. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud põhivõla osas, siis ei ole asjas vaidlust selles, et hagejal on kostja vastu ka viivisenõue. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning taotles osaotsuse tegemist. Kostja vastuväited
Kostja ei eita, et ta ei ole tasunud arvete nr 52086, 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341 alusel tasumisele kuuluvat 5 069 73.84 krooni. Hageja on kohtule esitanud asjas tähtsust mitteomavaid dokumente, mis tuleb jätta tähelepanuta ning jätnud esitamata Töövõtulepingu ja Muudatuse osaks olevad dokumendid. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 4 dokumendi pealkirjaga Muudatus nr 2 ja väitnud hagiavalduse p-s 1.4, et nimetatud dokument kajastab hageja ja kostja kokkulepet Töövõtulepingu hinnamuudatuse osas. Hagiavalduse p-s 2.1.2 väidab hageja, et eelnimetatud dokumendi alusel kuulus kostja poolt hagejale tööde eest tasumisele kokku 11 350 492 krooni. Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt võib Töövõtulepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja poolt esitatud dokument ei ole kostja poolt allkirjastatud ja pooled ei ole kunagi saavutanud poolte poolt allkirjastamata dokumendist nähtuvat kokkulepet. Seega tuleb nimetatud dokument jätta tähelepanuta. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 9 dokumendi pealkirjaga Kokkulepe ja hageja juhatuse assistendi poolt
täitmisel viivituses alates 16. augustist 2007. a. kuni käesoleva ajani. Kostja nõuab hagejalt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu mittenõuetekohase (sh mittetähtaegse) täitmise eest ajavahemikul 16. august 2007. a. kuni kostja poolt olude sunnil töö faktilise vastuvõtmiseni
raha tasumise eelduseks olevad kohustused ja tal on seega õigus nõuda, et hageja täidaks oma kohustuse tasuda kostjale raha. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kohaselt on käesoleval juhul viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt eelnevast on kostjal õigus nõuda hagejalt viivise tasumist intressimääras 11 % aastas 12 000 000 kroonilt alates 02. augustist 2005. Seega 20. märtsi 2008. a. seisuga on kostja viivisenõue 3 463 200 krooni. 4) 06. juulil 2005. a. sõlmisid hageja ja kostja ka teise lepingu, millega hageja kohustus tasuma kostjale 6 000 000 krooni hiljemalt
Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja esitas taotluse osaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. TsMS § 450 lg1 kohaselt: “Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.“ Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Sama paragrahvi
(22.05.2007-30.01.2008), 52115 (22.06.2007-30.01.2008), 52174(22.07.2007-30.01.2008), 55212(22.08.2007-30.01.2008), 52239(22.09.2007-30.01.2008) ja 52341(19.01.200830.01.2008) tasumata jätmisest tulenevalt 12 245 907,98 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste väljamõistmist 5 000 000 suuruses summas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5 069 737, 84 + 5 000 000 = 10 069 737, 84 krooni TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viiviste väljamõistmist alates 22.maist 2007. Kohus ei nõustu sellega. Hageja esitatud viiviste arvutamise tabelist nähtuvalt on viiviste arvestamise alguseks 22. mai 2007 ja lõpp 30. jaanuar 2008. Seega kuuluvad viivised TsMS§367 alusel väljamõistmisele alates 31. jaanuar 2008. Viiviste väljamõistmisel alates 22. mai 2007 tekkiks olukord, kus viiviseid saaksid arvestatud topelt. Kohus ei nõustu kostjaga käsitlusega viivistest. Pooled sõlmisid 9.mai 2007 kokkuleppe, mille rikkumise korral loeti, et kokkulepet pole sõlmitud. Arvete ja viivisetasumine toimub vastavuses poolte vahel 7.veebruar 2006sõlmitud lepinguga (kokkuleppe p 3). Kohus on seisukohal, et viiviste arvestamine kokkuleppe mittetäitmise korral on ühene sõltumata asjaolust kas arved olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks juba esitatud või mitte. TsMS §162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.