Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED JA TÄIENDAV HAGIAVALDUS (tl 37-38). Hageja ema, M.S. , suri 26.01.2007.a. M.S. tegi 12.08.1992.a notariaalse testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks H.V. ’i. Pärandvara hulka kuulub aadressil X 9 asuv kinnistu. Hageja elas koos emaga pärandvara hulka kuuluvas elamus kuni pärandaja surmani ja hoolitses tema eest. Peale M.S. e surma pöördus hageja notar Tiina Tombergi notaribüroosse, et pärand vastu võtta ja vormistada, sest pärandvara asus hageja valitsema koheselt peale pärandi avanemist. Notar Tiina Tombergi kirjaga 16.04.2007.a sai hageja teada, et J.S. oli esitanud 13.04.2007.a avalduse M.S. e vara pärimiseks 19.10.2006.a koostatud koduse testamendi alusel. Hagejale teadaolevalt oli pärandaja selleks ajaks nii haige, et ei oleks suutnud oma viimast tahet selgelt väljendada ega allkirjastada. Hageja on veendunud, et kodune testament on võltsitud või on kasutatud mingil moel pärandaja vaimset seisundit, et meelitada tema allkiri koduse testamendi teksti pöördele, mis ei tähenda, et ta oleks näinud või lugenud või aru saanud testamendi tekstist, mida ise ei olnud kirjutanud ega dikteerinud. Kostja poolt võltsitud või pettuse teel koostatud testamendi esitamise tõttu on hagejal oht ilma jääda poolest kinnistust aadressil X 9, Tartus.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Meelis Leis’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja jääb esitatud hagi juurde. Eksperdi arvamuse valguses on tegemist õigustühise dokumendiga, kuna pole tegemist M.S. e viimse tahte avaldamisega. Testament peaks olema omakäeliselt allkirjastatud, kodune testament ei ole M.S. e poolt omakäeliselt allkirjastatud ja sisuliselt on tegemist tühise dokumendiga. J.S. on toonud toimikusse arsti dokumendi, et ta on osaliselt töövõimeline. Hageja on seisukohal, et J.S. ei ole abivajaja ega ka töövõimetu. Antud juhul on hageja tõendanud, et J.S. l on 29 ha maad, ta peab sigu ja on osaliselt töövõimeline. J.S. on võimeline tööd tegema, kuid mitte riiklikule normile vastavas mahus. Kostja esindaja, vandeadvokaat Tarmo Pilv’e, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista, sest J.S. ei ole testamenti võltsinud. Asjas toimub pikemat aega kriminaalmenetlus, kus ei ole tuvastatud J.S. või tema lähedaste poolt M.S. e koduse testamendi võltsimist. Et M.S. ei ole testamendile alla kirjutanud, siis võib see kaasa tuua testamendi tühistamine, kuid ei ole tuvastatud pettus asjas. Antud juhul ei pea J.S. kandma kohtukulusid, kuna hageja pöördus enne Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja siis kohtusse. Kostjal on puue olemas, kuid kostja on võimeline elatusvahendeid teenima ja kostja ei tee praegu probleemi sellest, et hageja soovib, et kostja oma sundosast loobuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pärimisseaduse § 93 sätestab, et testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks käesoleva seaduse paragrahvides 86 ja 92 sätestatud alustel. Pärimisseaduse § 94 lg 1 kohaselt testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Pärimisseaduse § 19 sätestab testamendi mõiste, mille kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. M.S. tegi Tartu notar Kompuse juures 12.08.1992.a testamendi (tl 9), millega M.S. määras kogu oma vara pärijaks, sh majavalduse asukohaga Tartu linnas X tänavas nr 9, tütre H.V. i. Kohtule on esitatud ka testament, mis on koostatud 19. oktoobril 2006.a (tl 14-15), millega M.S. pärandas maja asukohaga Tartus, X 9 oma lastele J.S. ja H.V. ’le võrdsetes osades. Hageja on seisukohal, et testamendile, mis on koostatud 19.10.2006.a ei ole alla kirjutanud

M.S. .

TsÜS § 94 lg 4 ja lg 5 sätestavad, et kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Ühepoolse tehingu puhul loetakse TsÜS § 94 lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Antud asjas on Ekspertiisiaktiga nr DK-0111-08/1928, 21.04.2008.a (tl 151-154) leidnud tõendamist, et kodusele testamendile, mis on koostatud Tartus 19. oktoobril 2006.a, ei ole alla kirjutanud

M.S. .

Seega ei ole tegemist M.S. e poolse tahteavaldusega ning kodune testament, mis on koostatud 19.10.2006.a tuleb tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 lg 4 ja lg 5 alusel. Hageja palub tuvastada, et kostja J.S. pole õigustatud saama PärS § 104 alusel M.S. e pärandvarast sundosa. Pärimisseaduse § 104 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. J.S. on Tartu notar Karin Jõks’le esitanud 11.04.2007.a pärimisavalduse (tl 11-13), mille p. 4 kohaselt on ta on töövõimetu ja soovib pärida sundosa pärandaja varast. Arstliku ekspertiisi otsusest nr 224425, 27.10.2005.a (tl 45-46) nähtub, et J.S. töövõime kaotuse protsent on 70. J.S. l on püsiv osaline töövõimetus ja ta on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Arstliku ekspertiisi otsusest nr 224447, 27.10.2005.a (tl 47-48) nähtub, et J.S. on keskmine puue ja J.S. vajab regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas, kuna ei tule iseseisvalt toime. Korduvekspertiisi tähtaeg on 01.10.2008.a-15.10.2008.a.

Töövõimetuse aluseks PärS § 104 kohaldamisel võib olla esmajoones eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et J.S. poolt ei ole tõendatud, et ta oli M.S. ’e surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama. Kohtule on esitatud küll ekspertiisiaktid J.S. keskmise puude määramise kohta, kuid samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et J.S. on PärS § 104 mõttes töövõimetu, s.t tal ei ole võimalik endale elatist teenida ja puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kohus tuvastab, et J.S. pole õigustatud saama PärS § 104 alusel M.S. e pärandvarast sundosa.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas H.V. ’i poolt kantud menetluskulud täies ulatuses J.S. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.