Savo Tilk hagi võlakohustuse täidetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15.04.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Savo Tilk määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta Tartu Maakohtu 15.04.2008 määrus muutmata arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Savo Tilk esitas 26.03.2007 Tartu Maakohtule hagi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari vastu, milles palus tuvastada, et tema võlakohustus AS Eesti Ühispank ees on täielikult täidetud. Hagiavaldusest ja lisatud materjalidest nähtuvalt rahuldati Valga Maakohtu 04.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/02 AS Eesti Ühispank hagi S. Tilga vastu ning mõisteti viimaselt välja laenu- ja käenduslepingujärgne võlgnevus 210 233.68 krooni ja kohtukulud 12 000 krooni AS Eesti Ühispank kasuks. 19.02.2002 esitas AS Eesti Ühispank kohtutäitur Tiina Sokule avalduse täitemenetluse algatamiseks ja kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks S. Tilgalt. Täitemenetluse käigus müüdi sundenampakkumisel laenulepingu tagatiseks AS Eesti Ühispank kasuks panditud S. Tilgale kuuluv kinnistu (Valga XXXXX , registriosa nr XXXXX) hinnaga 170 000 krooni, millisest summast jaotuskava kohaselt rahuldati AS Eesti Ühispank nõue osaliselt, 153 150.68 krooni suuruses summas. 11.09.2002 esitasid S. Tilk, AS Bambona ja AS Eesti Ühispank Valga Maakohtu kinnistusametile notariaalselt tõestatud avalduse hüpoteegi kustutamiseks. Avalduse punktis 2 fikseeriti lepinguosaliste avaldusena, et hüpoteegiga tagatud võlakohustus on täielikult täidetud. 25.01.2007 pööras kohtutäitur A. Kolsar sissenõude S. Tilga töötasule AS-s Ergo Kindlustus. 19.02.2007 esitas S. Tilk kohtutäiturile kaebuse, taotledes töötasu arestimise tühistamist, ning 26.02.2007 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur jättis 06.03.2007 otsusega S. Tilga kaebuse rahuldamata. Hagis leiab S. Tilk, et 11.09.2002 Valga Maakohtu kinnistusametile esitatud hüpoteegi kustutamise avalduses on sissenõudja AS Eesti Ühispank kinnitanud hüpoteegiga tagatud võlakohustuse täielikku täidetust, mistõttu puudub täituril õigus täitemenetluse jätkamiseks. 06.03.2008 eelistungil selgitas kohus hagejale seadusega võimaldatavaid õiguskaitseviise ning nende realiseerimise korda, sh täitemenetluses kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale edasikaebe tingimusi ja tähtaegu, samuti hagita ja hagimenetluses esitatavate nõuete erisusest tulenevaid avalduse sisu- ja vorminõudeid (sh menetlusosaliste staatus ja ring, menetluskulud, kohtualluvus jne). Kohus tegi hagejale ettepaneku kaaluda nõude formuleeringu ja menetlusosaliste ringi muutmist, samuti asjakohaste tõendite ning sisu- ja vorminõuetele vastava avalduse esitamist, aga ka vaidluse kohtuliku menetluse jätkamise otstarbekust. Kohus kohustas hagejat teostama vastavad toimingud hiljemalt 27.03.2008.
2.31.03.2008 esitas S. Tilk maakohtule tuvastushagi täienduse, kus ei ole muudetud asjaolude kirjeldust ega õiguslikku põhistust, küll aga on hageja suunanud nõude AS SEB Pank vastu, paludes tuvastada hageja ja AS Eesti Ühispank esindaja Madis Lindegroni vahel sõlmitud suusõnalist võlaõiguslikku kokkulepet.
3.Tartu Maakohus jättis 15.04.2008 määrusega S. Tilga hagi AS SEB Pank vastu läbivaatamata, juhindudes TsMS §-dest 3; 371 lg 1 p 2, 9, 10, 11, 12; 423 lg 1 p 1, 9, 10, 11, 13 ja lg 2 p 2. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta läbivaatamata, sest hageja ei ole täitnud kohtu nõudmisi hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hagejal puudub esitatud nõudevormis võimalus saavutada taotletavat eesmärki.
06.03.2008 eelistungil selgitas kohus hagejale seadusega võimaldatavaid õiguskaitseviise ning nende realiseerimise korda ning tegi ettepaneku kaaluda nõude formuleeringu ja menetlusosaliste ringi muutmist, samuti asjakohaste tõendite ning sisu- ja vorminõuetele vastava avalduse esitamist, aga ka vaidluse kohtuliku menetluse jätkamise otstarbekust. Kohus kohustas hagejat teostama vastavad toimingud hiljemalt 27.03.2008, kuid hageja esitas täiendatud (kuid kõrvaldamata puudustega) hagiavalduse kohtule alles 31.03.2008. Seega ei täitnud hageja kohtu nõudmisi tähtaegselt ja kohaselt (TsMS § 371 lg 1 p 9). TsMS § 79 lg 1 annab õiguse üldise kohtualluvuse korras esitada hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hageja on suunanud nõude AS SEB Pank vastu, millise äriühingu juriidiliseks aadressiks on Tornimäe tn 2, Tallinn. Seega ei allu asi Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (TsMS § 371 lg 1 p 2; § 423 lg 1 p 13). TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagejal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõiv seadusega ettenähtud suuruses. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Nõude eesmärgiks on vabaneda sundtäitmisel olevast kohustusest. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja rahuldamata laenuvõlgnevuse ja täitekulude nõue 60 977 krooni, milline summa on ka tuvastushagi hinnaks. Sama seisukohta on avaldanud Riigikohus lahendites nr 3-2-1-101-07 ja 3-2-1-134-07. Antud hagihinda arvestades tulnuks hagejal tasuda vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 riigilõivu 3500 krooni. Seega pole hageja tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud suuruses (TsMS § 371 lg 1 p 10; § 423 lg 1 p 11). TsMS § 218 lg 1 p 1, 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat või akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses omav isik. Täpsustatud hagiavaldusele on alla kirjutanud Siim Raid (OÜ-st Raidman) ning hagiavaldusele on lisatud S. Tilga allkirjastatud volikiri, millega hageja volitab end esindama OÜ-t Raidman. Kuna TsMS § 218 sätestatust tulenevalt saab tsiviilprotsessis olla menetlusosalise esindajaks üksnes füüsiline isik ja hageja antud volikirjast ei nähtu täpsustatud hagiavaldusele allakirjutanud isiku volitust ning hagiavaldusele pole lisatud hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja esinduspädevust kinnitavaid tõendeid, pole tõendatud hagiavaldusele allakirjutanud isiku esindusõigus (TsMS § 371 lg 1 p 12; § 423 lg 1 p 9). Lisaks kohtu määratud tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisele hagiavalduse sisu- ja vorminõuete osas, leidis kohus, et hagi on ka perspektiivitu. TsMS § 423 lg 2 p 1, 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud sätete eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-56-07). Kohus leidis, et antud juhul esinevad eelnimetatud sätetes fikseeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja suhtes toimub täitemenetlus temalt Valga Maakohtu 04.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/02 AS Eesti Ühispank kasuks väljamõistetud laenu- ja käenduslepingujärgse võlgnevuse 210 233.68 krooni ja kohtukulude 12 000 krooni sundtäitmise osas. 19.02.2007 on S. Tilk esitanud kohtutäiturile kaebuse, taotledes töötasu arestimise tühistamist, ning 26.02.2007 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur jättis 06.03.2007 otsusega S. Tilga kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib täitemenetluse osaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. S. Tilk kohtutäituri 06.03.2007 otsuse peale kaebust kohtule esitanud ei ole, jättes järgimata seadusega ettenähtud tähtajal ja korras vastava õiguskaitseviisi
rakendamise täitemenetluses (TsMS 423 lg 1 p 1) ning kaotades seeläbi võimaluse vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-08). Esitatud nõude sisuks on tuvastada täitemenetluses sundtäitmisel oleva kohustuse täidetus sissenõudja ees. Isegi eeldades nõude rahuldamist, ei kõrvaldaks see lahend kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtuotsuse sundtäidetavust (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-07), sest kohtutäituril puuduvad seaduses (TMS § 48) ettenähtud alused täitemenetluse lõpetamiseks. Seega ei saavuta hageja taotletava nõudega soovitud eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2). Ainsaks eeldatavaks eesmärgipäraseks nõudeks oleks ühendada tuvastushagi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Vaatamata kohtu selgitustele hageja taolist nõuet esitanud ei ole. TMS § 211 lg 3 annab õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nimetatud tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-101-07, 3-2-1-8-07). Kuna täitmisteate hagejale kättetoimetamisest on möödunud üle ühe kuu ning hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on hilisemalt esitatav sellekohane nõue aegunud ja hagejal ei ole võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset aegumise tõttu (TsMS § 423 lg 2 p 2).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.S. Tilk taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist lahendamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hageja taotluseks oli ja on asjaolu, et hageja võlakohustus AS Eesti Ühispank (AS SEB Pank) ees on täielikult täidetud, tuvastamine. Täitemenetluse käigus müüdi hagejale kuuluv kinnistu 170 000 krooni eest. Seda, et hinnaga 170 000 krooni oli nõus ka sissenõudja AS Eesti Ühispank, tõendab 31.05.2002 koostatud vara ümberhindamise akt. Seejärel esitasidki hageja, AS Bambona ja AS Eesti Ühispank Valga Maakohtu kinnistusametile notariaalselt tõestatud avalduse hüpoteegi kustutamiseks, milles fikseeriti, et hüpoteegiga tagatud võlakohustus on täielikult täidetud. Sellele kokkuleppele tuginedes lõpetas Valgamaa kohtutäituri asendaja T. Sokk sissenõudemenetluse. Toimik jäi lõpetamata, põhjuseks kohtutäituri rutakas ametist lahkumine. 4,5 aastat hiljem võttis Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A. Kolsar ametlikult lõpetamata toimiku arhiivist ja hakkas uuesti väidetavat võlga sisse nõudma. Kuidagi ei saa pidada mõistlikuks tähtaega, mis kulus hagi menetlusse võtmisele. Hageja esitas tuvastushagi 26.03.2007. Hagi võeti menetlusse 17.10.2007, s.o peaaegu 7 kuud hiljem. Juhindudes TsMS § 393 lg 1 peab kohus, kui on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatama sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetama hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale. TsMS § 393 lg 2 sätestab, et kohus teeb kostjale teatavaks kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata, andes selleks mõistliku tähtaja. Mõistliku tähtaja maksimumpikkuseks loetakse üldjuhul 14 päeva. 17.10.2007 määrusest võib lugeda, et võtta tsiviilasi menetlusse ja teatada sellest viivitamata menetlusosalistele, kuid tähtaega ega hoiatust, mis järgneb kui tähtajaks ei vastata, ei järgne, rääkimata viidetest TsMS §-dele 362; 393-394 ja 407. Toimiku leheküljel 21 olevast e-mailist nähtuvalt on edastatud A. Kolsari vastus Helena Ritsosonile. Seega kostja vastas rohkem kui kuu aega hiljem menetluse algatamisest. Kostja vastust hagejale ei edastatud, et hageja oleks saanud kooskõlas TsMS § 396 anda vastuse kohta oma kirjaliku arvamuse.
06.03.2008 eelistungil tegi kohus hagejale ettepaneku kaaluda menetlusosaliste ringi muutmist. Hageja juhindus sellest ja saanud lõpuks ka kostja vastuse, kus viimane teatab, et TsMS § 368 lg 2 kohaselt on täitemenetluse täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral võlgnikul õigus pöörduda tuvastushagiga teise poole, antud juhul AS SEB Eesti Ühispank vastu, esitaski tuvastushagi täienduse, märkides kostjaks AS-i SEB Pank. Hageja teostas kohtu nõutud toimingu, st postitas tuvastushagi täienduse, täpselt tähtajal, s.o 27.03.2008. Seega on hageja täitnud kohtu nõudmised tähtaegselt ja ka kohaselt. PS § 15 sätestab et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja esitas hagi Tartu Maakohtusse, kes saatis asja läbivaatamiseks Valga kohtumajale. Juhindudes TsMS § 73 määrab kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees. AS SEB Pank juriidiliseks aadressiks on Tornimäe tn 2 Tallinnas, kuid pangal on olemas harukontorid (juriidilised allasutused), üks neist Valgas, mis tegeles ka hageja varale seatud hüpoteegiga ja nõude realiseerimisega. Kui Tartu Maakohtu Valga kohtumaja algatas menetluse, siis oli üks kohtunik kindel, et asi kuulub nende pädevusse, nüüd aga leiab teine, et ei kuulu. Samas tuleneb seadusest, et kui asi ei kuulu ühe kohtu pädevusse, teeb kohus, kellele hagi laekus, määruse ja saadab asja sinna kohtusse, kelle pädevusse asi tema arvates kuulub. Hageja lähtus riigilõivu tasumisel eeldusest, et tal ei ole mitte mingisugust hüve saada, kuna võlausaldaja esindajaga oli saavutatud 2002. a kokkulepe, et võlgnevust enam ei ole. TsMS § 147 lg 1 alusel maksab hageja riigilõivu toimingu tegemisel ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Ka võib kohus asja menetluse lõpus kohustada hagejat täiendavaks riigilõivu tasumiseks. Kohus ei ole ei enne eelistungit toimunud menetluse käigus ega ka 06.03.2008 eelistungil rääkinud kordagi riigilõivu vähemast tasumisest. Kohtu viide TsMS § 218 lg 1 p 1 ja 2 on ebakorrektne. Lepinguliseks esindajaks võib olla ka muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 10.03.2003 jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud 4-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses 5-aastase nominaalkestusega õppekava alusel (TsMS § 218 lg 1 p 21). Tuginedes TsMS § 227 lg 3 oleks kohus pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks. Alles seejärel, kui hageja seda nn puudust ei kõrvaldanuks, saanuks kohus tuginedes TsMS § 371 lg 1 p 12 teha määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Samas antud juhul oli avaldus juba menetluses. Täitetoimikust nähtuvalt jõudsid nii hageja kui kohtutäitur A. Kolsar 01.03.2007 täituri büroos ühisele seisukohale, et kui üldse rääkida hageja „võlgnevusest“ AS-le Eesti Ühispank, siis ei saaks rääkida suuremast summast kui 57 083 krooni. Hageja oli kuni 19.02.2007 kindel, et vastavalt 11.09.2002 hüpoteegi kustutamise avalduses fikseeritule ning täitemenetluse lõpetamiseni (peatamiseni?) täitur T. Soku poolt, on ta oma võlgnevuse likvideerinud. Asjaolu, et hageja ei esitanud 2007 märtsis kaebust, vaid tuvastushagi, ei tohiks anda alust seisukohale, et hageja pole protestinud kohtutäituri tegevuse peale. AS Krediidiinfo andmetel hagejal võlgnevust AS Eesti Ühispank suhtes ei lasunud. Kui kohus tuvastab hageja taotletu, siis aitab see igati kaasa asjaolule, et AS SEB Pank kui sissenõudja loobub oma nõudeavaldusest. Soovitust, et hageja esitaks hagi, mis sisaldaks endas nii tuvastushagi kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel, kohus hagejale varasemalt esitanud ei ole.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti hinnanud hagiavaldust ja lisatud materjale. Hageja ei ole täitnud kohtu nõudmisi hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hagejal puudub sellisel moel esitatud nõudevormis võimalus saavutada taotletavat eesmärki. Kohus ei ole rikkunud asja läbi vaatamata jätmisel õigusnorme ning määruse tühistamiseks ei ole alust. Kohus on 06.03.2008 eelistungil piisavalt selgitanud hagejale seadusega võimaldatavaid õiguskaitseviise ja nende realiseerimise korda. Selleks kohustas kohus hagejat teostama vastavad toimingud 27. märtsiks 2008. Hageja esitas tuvastushagi täienduse alles 31.03.2008. Täienduses ei ole hageja muutnud asjaolude kirjeldust ega õiguslikku põhistust. Alles nüüd on hageja suunanud nõude panga vastu, paludes tuvastada hageja ja panga esindaja vahel sõlmitud suusõnalist võlaõiguslikku kokkulepet. Seega ei täitnud hageja kohtu nõudeid kohaselt ega tähtaegselt. Laenuvõlgnevuse ja täitekulude nõue on kokku 60 977 krooni, see on rahaliselt hinnatav hüve, millest oleks tulnud lähtuda riigilõivu tasumisel. Hageja ei kõrvaldanud hagi esitamisel esinenud puudust riigilõivu tasumise osas, st ei tasunud riigilõivu ettenähtud suuruses. Hagiavaldusele on lisatud volikiri, millega hageja volitab end esindama OÜ-t Raidman. Kohtus tsiviilasjas saab esindajaks olla üksnes füüsiline isik (TsMS § 218). Seega pole tõendatud ka hagile allakirjutanud isiku esindusõigus. Hageja väidab, et kohtutäituri asendaja T. Sokk lõpetas sissenõudmismenetluse. Täitemenetluse lõpetamise määrust hagile lisatud ei ole, pank ei ole avaldust sissenõudmise lõpetamiseks esitanud ning hageja võlasummaks, mis on pangale tasumata, on 57 083 krooni. Kohtutäitur jättis oma 06.03.2007 otsusega S. Tilga kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale võib täitemenetluse osaline esitada 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. Hageja täituri 06.03.2007 otsuse peale kaebust maakohtule esitanud ei ole. TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jättis ta järgimata seadusega ettenähtud tähtajal ja korras õiguskaitseviisi rakendamise täitemenetluses. Seega hageja kaotas võimaluse vaidlustada täituri otsus maakohtus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-08). Kui eeldada, et hageja tuvastushagi ka rahuldatakse, siis ei kõrvaldaks kohtulahend täiturile täitmiseks esitatud kohtuotsuse sundtäidetavust, sest täituril puudub seaduses (TMS § 48) ettenähtud alus täitemenetluse lõpetamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07). TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ei saavutaks hageja ikkagi soovitud lahendit. Pank ei ole oma võlanõudest loobunud ja ei kavatse seda ka teha. Kohus on selgitanud hagejale, et tuvastushagile lisaks tuleks esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja need ühendada, mida hageja ei ole esitanud. Täitmisteate hagejale kättetoimetamisest on möödunud üle ühe kuu, mis on ka hagi aegumise tähtaeg, seega hilisemalt esitatav nõue on aegunud (TsMS § 423 lg 2 p 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid hagi tuleb jätta läbivaatamata käesolevas määruses toodud põhjendustel.
7.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja menetluse läbiviimise põhimõtteid, sealhulgas ei ole millegagi õigustatav 30.03.2007 esitatud
hagi menetlusse võtmine ca 6 kuud hiljem so, 17.10.2007. Ringkonnakohus peab maakohtu tegevust taunimisväärseks, eriti arvestades, et hagi võeti põhjendamatult menetlusse ja maakohus ei juhtinud eelnevalt hageja tähelepanu olulistele puudustele hagis, sellega rikkus maakohus TsMS § 372 sätestatud hagi menetlusse võtmise korda.
8.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on maakohtu poolt rikutud erinevaid menetlusnorme, millele ringkonnakohus peab vajalikuks käesolevas määruses tähelepanu juhtida.
8.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis 17.10.2007 menetlusse ebaselge nõudega hagi, kus kostjaks oli ebaõige isik ja tasumata oli riigilõiv TsMS § 125 sätestatud suuruses. Maakohus ühtegi puudust hagejale ette ei heitnud, vaid toimetas hagi kostjale kätte ja määras asjas eelistungi. 06.03.2008 toimunud eelistungile ilmusid mõlemad pooled, asja sisulist arutamist ei toimunud, kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohus hagejale üldiselt tema õigusi ja kohustas esitama sisu- ja vorminõuetele vastava hagi 27.03.2008. Maakohus hoiatas hagejat, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja nõudeid ei täida (tl 28-29). Ringkonnakohtu arvates olid kohtu juhised hagejale liiga üldsõnalised ning ei selgitanud hagejale piisava selgusega õiguslikku olukorda. Hageja esitas 31.03.2008 maakohtule dokumendi pealkirjaga „Tuvastushagi täiendus“, kus kostjaks oli märgitud AS SEB Pank. Hagi täiendusest nähtub, et hageja soovib sisuliselt tuvastada, et AS SEB-il puudub tema vastu võlanõue, kuna võlausaldaja esindaja sõlmis suulises vormis võla tasumise kokkuleppe ja loobus võlanõudest hageja vastu (tl 30-31). Ringkonnakohus märgib, et kuna menetlusse võetud hagis oli kostjaks kohtutäitur Aive Kolsar ning hagi täienduse kohaselt oli kostjaks AS SEB, siis sai tegemist olla TsMS § 208 lg 1 sätestatud kostja asendamisega või lg 2 toodud kostja kaasamisega. Käesoleva asja materjalidest ei ole võimalik aru saada, kas kostja asendati või kaasati, kuna nii hageja kui kohus on jätnud menetlusseadustikuga ettenähtud vastavad toimingud tegemata.
8.2.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et hagi on esitatud ebaõigele kohtule. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis hagi menetlusse ja kostja vastas hagile, hagi täienduse menetlusse võtmist maakohtu poolt käesolevas asjas ei nähtu, seega on alusetu ebaõige kohtualluvuse esile toomine. Ringkonnakohtu arvates saab hagi täienduse osas tegemist olla ka valikulise kohtualluvusega. AS SEB omab kontorit ka Tartu Maakonnas sh Valga linnas, seega saab hagi esitamist Tartu Maakohtusse pidada lubatavaks TsMS § 84 alusel, mis lubab kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi esitada ka tema tegevuskoha järgi. Maakohtul oli kohustus hagi kostjale kätte toimetada ning kui kostja alluvuse osas vastuväiteid ei oleks esitanud, oleks maakohus saanud pädevuse TsMS § 105 alusel. Maakohtu poolt asja üleandmist alluvuse alusel reguleerib TsMS § 76. Ringkonnakohus leiab, et TsMS 423 lg 1 p 13 ei olnud käesolevas asjas kohaldatav ning maakohtul puudus õigus ebaõige alluvuse alusel hagi läbivaatamata jätmiseks.
8.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastushagi esitamisel on hagi hinnaks hüve väärtus (käesolevas asjas siis summa, mille osas hageja leiab, et AS SEB on nõudeõiguse kaotanud), millelt tuleb tasuda riigilõiv. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduses ettenähtud suuruses riigilõivu tasunud ei ole. TsMS 423 lg 1 p 12 kohaselt on kohtul õigus jätta hagi läbivaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks arutanud hagejaga tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning andnud tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli kohustus juhtida hageja tähelepanu hagiavalduse puudusele (tasumata riigilõiv) ning anda tähtaeg, kuna seda ei tehtud, siis puudus alus TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel jätta hagi läbivaatamata.
8.4.Maakohus on märkinud, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, kuna õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et kuna esialgne hagi, millest loobumist asja materjalidest ei nähtu, on allkirjastatud hageja poolt, siis saab maakohtu etteheide käia vaid hagi täienduse kohta. Tõepoolest on hageja andnud volikirja juriidilisele isikule enda esindamiseks, mis ei ole kooskõlas TsMS § 218, mille kohaselt saab kohtus olla lepinguliseks esindajaks teatud eeldustele vastav füüsiline isik. Ringkonnakohus siiski leiab, et kuna esialgne hagi oli menetluses, siis oli hagi täiendamise puuduse tõttu põhjendamatu TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel jätta hagi läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik hageja seatud eesmärki saavutada.
9.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna hageja esitas kaebuse vaid täiturile, kuid ei kasutanud võimalust kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsusele kaebuse esitamiseks maakohtule, siis esineb hagi läbivaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 1 p 1 toodud alus. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 218 lg 1 sätestab küll asja kohustusliku kohtuvälise lahendamise korra – nimelt kohtutäituri otsuse või tegevusetuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa - kuid käesolevas asjas ei ole tegemist viidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tuvastushagi rahuldamine ei saa kaasa tuua sundtäitmise lõpetamist. AS SEB on käesolevas vaidluses viidanud TMS § 221 lg 3, mille kohaselt hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist ning väitnud, et juhul kui hageja sellise nõude esitaks, siis oleks hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud.
9.2. Asja materjalidest ei nähtu poolte kokkulepped 2002. aastal toimunud täitemenetluses ega ka täituri otsustused täitmise osas, kuid TMS (redaktsioon 01.09.2002 - 08.01.2003) § 37 kohaselt täitedokument tagastatakse täitmiselt sissenõudjale tema kirjaliku avalduse alusel või juriidilise isiku lõppemisel, kui tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudjal on igal ajal õigus taotleda täitedokumendi edasist täitmist. Ringkonnakohus viitab ka kehtiva TSM § 49 lg 2, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Kuna tegemist on menetlusliku regulatsiooniga, siis lähtub kohtutäitur kehtivast TMS-st.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleva asja menetlemine on toimunud rohkete menetlusnormide rikkumise ning ajaliste viivitustega, ei ole sel põhjusel otstarbekas anda hagejale veelkord võimalust oma nõude täpsustamiseks. Ringkonnakohtu arvates puudub ülekaaluka tõenäosusega käesoleval tuvastushagil rahuldamise perspektiiv. Notariaalses
hüpoteegi kustutamise avalduses tehtud viide võlakohustuse täitmisele ei ole piisav, et lugeda see võlausaldaja kirjalikuks loobumiseks võlanõudest. Asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja eitab võlanõudest loobumist ning hageja on menetluses soovinud oma tuvastushagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada tunnistajate ütlustega, kuid lubatavad oleksid vaid kirjalikud materjalid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hagejal puudub võimalus, ka juhul, kui ta esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, hüpoteetiliselt saavutada selle rahuldamine, kuna kostja viitas kavatsusele sellise hagi esitamise korral esitada hagi aegumise vastuväide.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.