Tsiviilasi nr.2-07-12737
Asja läbivaatamata jätmise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
15.aprill 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-12737
Tsiviilasi
S. T. hagi võlakohustuse täidetuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : S. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : X,)
esindajad Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Juhindudes TsMS §3, §371 lg.1 pp.2,9,10,11,12, §423 lg.1 pp.1,9,10,11,13 ja lg.2 p.2, §§425-§427, §§463-§466 ja 660-661, kohus määras: Jätta S. T. hagi AS X vastu läbivaatamata. Tagastada S. T. hagi esitamisel tasutud (26.03.2007.a.; maksekorraldus nr.163) riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni. Määrus saata pärast jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastamisega seotud toimingute teostamiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik ja hageja nõue 30.03.2007.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud S. T. hagi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A. K. vastu. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvana rahuldati Valga Maakohtu 04.02.2002.a. otsusega ts.asjas nr.2-2/02 AS X hagi S.T. vastu ning mõisteti viimaselt välja laenu- ja käenduslepingujärgne võlgnevus summas 210 233.68 krooni ja kohtukuludena 12 000 krooni AS X kasuks /tl.4-6/. 19.02.2002.a. esitas AS X kohtutäitur T. S. avalduse täitemenetluse algatamiseks ja kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks S.T.’alt /tl.7-8/. Täitemenetluse käigus müüdi sundenampakkumisel laenulepingu tagatiseks AS x kasuks panditud S.T.’ale kuuluv kinnistu (asukohaga X; registriosa nr.xxxx) hinnaga 170 000 krooni, millisest summast jaotuskava kohaselt rahuldati AS X nõue osaliselt 153 150.68 krooni suuruses summas /tl.12/. 11.09.2002.a. esitasid S.T, AS Y ja AS X Valga Maakohtu kinnistusametile notariaalselt tõestatud avalduse hüpoteegi kustutamiseks. Avalduse punktis 2 fikseeriti lepinguosaliste avaldusena, et hüpoteegiga tagatud võlakohustus on täielikult täidetud /tl.9/. 25.01.2007.a. pööras kohtutäitur A.K. sissenõude S.T.’a töötasule AS-s Z. 19.02.2007.a. esitas S.T. kohtutäiturile kaebuse, taotledes töötasu arestimise tühistamist /tl.11/ ning -26.02.2007.a. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks /tl.10/. Kohtutäituri 06.03.2007.a. otsusega jättis täitur S.T’a kaebuse rahuldamata /tl.12-13/. 30.03.2007.a. kohtule esitatud hagis leiab S.T, et 11.09.2002.a. Valga Maakohtu Kinnistusametile esitatud hüpoteegi kustutamise avalduses on sissenõudja AS X kinnitanud hüpoteegiga tagatud võlakohustuse täielikku täidetust, mistõttu puudub täituril õigus ja vajadus täitemenetluse jätkamiseks. S.T palub kohtul tuvastada, et tema võlakohustus AS X ees on täielikult täidetud /tl.1-2/. 06.03.2008.a. korraldatud eelistungil selgitas kohus hagejale seadusega võimaldatavaid õiguskaitseviise ning nende realiseerimise korda, sealhulgas täitemenetluses kohtutäituri tegevuse ja/või otsuse peale edasikaebe tingimusi ja – tähtaegu; samuti hagita- ja/või hagimenetluses esitatavate nõuete erisusest tulenevaid tingimusi avalduse sisu- ja vorminõuete (s.h. menetlusosaliste staatus ja –ring, menetluskulud, kohtualluvus jne.) osas. Kohus tegi hagejale ettepaneku kaaluda nõude formuleeringu ja vaidlusaluse õigussuhtega hõlmatud menetlusosaliste ringi muutmise vajalikkust; samuti asjakohaste tõendite ning sisu ja vorminõuetele vastava avalduse esitamist; aga ka kaaluda õigusvaidluse kohtuliku menetluse jätkamise otstarbekust. Kohus kohustas hagejat teostama vastavad toimingud hiljemalt 27.03.2008.a. /tl.28-29/. 31.03.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud S.T’a volitatud esindaja S. R.’i nimel esitatud tuvastushagi täiendus. Täienduses ei ole hageja muutnud asjaolude kirjeldust ega õiguslikku põhistust. Küll aga on hageja seekord suunanud nõude AS X (kostjana) vastu, paludes tuvastada hageja ja AS X esindaja M. L. vahel sõlmitud suusõnalist võlaõiguslikku kokkulepet /tl.30-31/.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellel lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste selgitused ja seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta
läbivaatamata, sest hageja ei ole täitnud kohtu nõudmisi hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hagejal puudub esitatud nõudevormis võimalus saavutada taotletavat eesmärki. Puudused vormi ja sisunõuete osas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §371 ja §423 sätestavad hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi läbivaatamata jätmise alused. Kuigi 06.03.2008.a. korraldatud eelistungil selgitas kohus hagejale punktuaalselt seadusega võimaldatavaid õiguskaitseviise ning nende realiseerimise korda, sealhulgas täitemenetluses kohtutäituri tegevuse ja/või otsuse peale edasikaebe tingimusi ja –tähtaegu; samuti hagita- ja/või hagimenetluses esitatavate nõuete erisusest tulenevaid tingimusi avalduse sisu- ja vorminõuete (s.h. menetlusosaliste staatus ja –ring, menetluskulud, kohtualluvus jne.) osas, ning kohus tegi hagejale ettepaneku kaaluda nõude formuleeringu ja vaidlusaluse õigussuhtega hõlmatud menetlusosaliste ringi muutmise vajalikkust; samuti asjakohaste tõendite ning sisu ja vorminõuetele vastava avalduse esitamist; aga ka kaaluda õigusvaidluse kohtuliku menetluse jätkamise otstarbekust. Kohus kohustas hagejat teostama vastavad toimingud hiljemalt 27.03.2008.a. /tl.28-29/, kuid hageja esitas täiendatud (kuid kõrvaldamata puudustega) hagiavalduse kohtule alles 31.03.2008.a. /tl.30-31/. Seega ei täitnud hageja kohtu nõudmisi tähtaegselt ja kohaselt (TsMS §371 lg.1 p.9). TsMS §69 lg.1 kohaselt on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS §79 lg.1 annab õiguse üldise kohtualluvuse korras esitada hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hageja on suunanud nõude AS X vastu, millise äriühingu juriidiliseks (registrisse kantud) aadressiks on X. Seega ei allu asi Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (TsMS §371 lg.1 p.2, TsMS §423 lg.1 p.13). TsMS §139 lg.2 p.1 kohaselt tuleb hagejal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõiv seadusega ettenähtud suuruses. Hageja on esialgse hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.15/. TsMS §125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja poolt esitatud nõude realiseerumiseesmärgiks on vabaneda sundtäitmisel olevast kohustusest. Asja materjalidest /tl.12/ nähtuvana on sissenõudja rahuldamata laenuvõlgnevuse nõue ja täitekulude nõue kokku 60 977 krooni, milline summa on ka käesoleva tuvastushagi hinnaks. Samast seisukohta hagi hinna ja tasumisele kuuluva riigilõivu osas on avaldanud ka Riigikohus oma lahendites nr.3-2-1-101-07 ja nr.3-21-134-07. Antud hagihinda arvestades tulnuks hagejal tasuda vastavalt „Riigilõivuseadusele“ (RLS) (RT 58/06-439) lisa 1, riigilõivu 3 500 krooni. Seega pole hageja tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud suuruses (TsMS §371 lg.1 p.10, §423 lg.1 p.11). TsMS §217 lg.1 annab menetlusosalisele õiguse osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu. TsMS §218 lg.1 pp.1,2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat või akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses omav isik. Täpsustatud hagiavaldusele on selle esitajana alla kirjutanud S. R. (OÜ-st R) /tl.31/ ning hagiavaldusele on lisatud S.T.’a poolt allkirjastatud volikiri, millega hageja volitab end esindama OÜ-d R. /tl.32/. Kuna TsMS §218 sätestatust tulenevalt saab tsiviilprotsessis olla menetlusosalise esindajaks üksnes füüsiline isik ning hageja poolt antud volikirjast ei nähtu täpsustatud hagiavaldusele allakirjutanud isiku sellekohast volitust ning hagiavaldusele pole lisatud hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja esinduspädevust kinnitavaid tõendeid, pole tõendatud
hagiavaldusele allakirjutanud isiku esindusõigus (TsMS §371 lg.1 p.12, TsMS §423 lg.1 p.9).
Nõude perspektiivitus Lisaks kohtu määratud tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisele hagiavalduse sisu- ja vorminõuete osas, leiab kohus, et hagi on ka perspektiivitu. TsMS §423 lg.2 pp.1,2 sätestavad, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud sätete õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu määrus nr.3-2-1-56-07). Siit johtuvalt analüüsib kohus, kas hageja esitatud faktiliste asjaolude õisust eeldades on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks ning kas taotletud viisil on hagejal võimalik saavutada oma nõude realiseerumiseesmärki. Kohus, analüüsinud menetluses kogutud teavet kogumis, leiab, et antud juhul esinevad eelnimetatud sätetes fikseeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja suhtes toimub täitemenetlus temalt Valga Maakohtu 04.02.2002.a. otsusega ts.asjas nr.2-2/02 AS X kasuks väljamõistetud laenu- ja käenduslepingujärgse võlgnevuse summas 210 233.68 krooni ja kohtukulude 12 000 krooni, sundtäitmise osas /tl.4-6/. 19.02.2007.a. on S.T. esitanud kohtutäiturile kaebuse, taotledes töötasu arestimise tühistamist /tl.11/ ning -26.02.2007.a. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks /tl.10/, kuid kohtutäituri 06.03.2007.a. otsusega jättis täitur S.T.’a kaebuse rahuldamata /tl.12-13/. „Täitemenetluse seadustik“ (TMS) (RT 7/06-42) §218 lg.1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib täitemenetluse osaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. S.T. kohtutäituri 06.03.2007.a. otsuse peale kaebust kohtule esitanud ei ole, jättes järgimata seadusega ettenähtud tähtajal ja –korras vastava õiguskaitseviisi rakendamise täitemenetluses (TsMS 423 lg.1 p.1) ning kaotades seeläbi võimaluse vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus (Riigikohtu otsus nr.3-2-13-08). Hageja poolt esitatud nõude sisuks on tuvastada täitemenetluses sundtäitmisel oleva kohustuse täidetus sissenõudja ees. Isegi eeldades hageja nõude rahuldamist, ei kõrvaldaks see lahend kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtuotsuse sundtäidetavust (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-134-07 p.12), sest kohtutäituril puuduvad seaduses (TMS §48) ettenähtud alused täitemenetluse lõpetamiseks. Seega ei saavuta hageja taotletava nõudega soovitud eesmärki (TsMS §423 lg.2 p.2). Ainsaks eeldatavaks eesmärgipäraseks nõudeks oleks ühendada tuvastushagi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS §221 lg.1 alusel. Vaatamata kohtu sellekohastele selgitustele, hageja taolist nõuet (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) kohtule esitanud ei ole. TMS §211 lg.3 annab õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nimetatud tähtaeg on aga hagi aegumise tähtaeg (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-101-07 pp.10,11; nr.3-2-1-8-07). Kuna täitmisteate hagejale kättetoimetamisest on möödunud üle 1 kuu ning hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on hageja poolt
hilisemalt esitatav sellekohane nõue (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) aegunud ja hagejal ei ole võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu (TsMS §423 lg.2 p.2). Eeltoodud põhistuste tõttu asub kohus veendunult seisukohale, et hagiavalduses esinevate kõrvaldamata puuduste tõttu ning hageja poolt taotletava õiguskaitse hagimenetluse teel saavutamise võimatuse tõttu, tuleb hagi jätta läbivaatamata.
Menetluskulud TsMS §150 lg.1 p.3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hageja on maksnud riigilõivu summas 1 000 krooni /tl.15/. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.
A.Kaldma kohtunik 15.04.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.