Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

laiuselt kinnistu number 11278902 piirini; 3.2 tee alguskoordinaadid (punkt nr 1) on X=6563664.41, Y=503575.47; 3.3 tee lõppkoordinaadid (punkt nr 10) on X=6563556.39, Y=503426.56; 3.4 tee läbib järgmisi koordinaate: 2 X=6563653.64, Y=503567.39 3 X=6563617.24, Y=503530.41 4 X=6563604.43, Y=503520.64 5 X=6563597.83, Y=503513.65 6 X=6563593.04, Y=503504.28 7 X=6563582.88, Y=503471.20 8 X=6563574.99, Y=503453.35 9 X=6563561.24, Y=503441.41 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses M D kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

M K esitas M D vastu hagi. Hageja palus lõpliku nõudena määrata juurdepääsutee kasutusõigus alates M K kinnistu piirist üle M D kinnistu avalikult teel alljärgnevalt: 2,5 meetri laiuselt ja 200 meetri pikkuselt mööda olemasolevat pinnase-kruusateed (tee alguspunkt X=6563664,41, Y=503575,47, tee lõpp-punkt X=6563556,39, Y=503426,56) kuni Kõmmaste-Audevälja kohaliku teega ristumiseni (1100 meetri kaugusel Kõmmaste külast) ja teha selle kohta märge kinnistusraamatusse (tl 104). Hagiavalduse kohaselt pärisid kostja ja hageja kaasomandisse Xxxvallas Harjumaal asuva xxx kinnistu. 16.06.2003.a sõlmisid pooled kaasomandi lõpetamise ja ehitiste reaalosadeks jagamise lepingu, mille tulemusel jäi hageja kinnistule viiv tee kostja kinnistule. Lepingu p 2.3.1. kohaselt peab kostja lubama hagejal kasutada kostja ehitiste juurde jäävat sõiduteed. Lepingu p 2.3.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima hagejaga teeservituudi seadmise lepingu. Pooled sõlmisid 13.02.2006.a kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus seadma teeservituudi kolme kuu jooksul pärast maade kinnistamist. Hageja koostas servituudi lisaks oleva tee plaani. Hageja maa kinnistati 21.08.2006.a ja kostja maa 19.09.2006.a. Kostja ei ole servituudi seadmiseks lepingut sõlminud. Hageja tegi kostjale 27.10.2006.a ja 30.11.2006.a ettepaneku servituudi seadmise avalduse koostamiseks, aga kostja ei ole selle vastanud. Hageja on andnud kostjale mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja selgitas kohtuistungil, et 16.06.2003.a lepingus on mõeldud vana teed, mis jäi kostja kinnistule ning kostja on selle kinni ehitanud. Hageja nõutud juurdepääsutee on hageja kasutada alates 17.07.2006.a pärast kostja poolt ajaloolise hoonetevahelise tee sulgemist kivimüüriga. Vastavalt 04.03.2005.a kinnitatud ja 18.03.2008.a täpsustatud maamõõduprotokollile asuvad kinnistul kaks teed – olemasolevate hoonete vaheline tee (viide 16.06.003.a notariaalse lepingu p-le 2.3.1) ja uus tee (viide 13.02.2006.a sõlmitud täpsustatud kokkuleppele, mõõdistamisprotokoll

18.03.2008.a). Päris uue tee rajamine poolte kinnistutele eeldab projekteerimistöid, valla ning kostjaga kooskõlastamist ja on seotud suurte kulutustega. Hageja on pensionär. Hageja selgitas, et tema poolt taotletud juurdepääsutee jõuab hageja maja taha, kostja pakutud tee asukoht jääks majast 140 meetri kaugusele ning tee rajamine nõuaks 84 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2006.a kokkuleppe, millega leppisid kokku juurdepääsutee rajamises, kuid ei leppinud kokku selle täpses asukohas. Pooled muutsid esialgse lepingu p 2.3.1 ning seadus ei näe ette selle muudatuse notariaalset vormi. Kostja tunnistas, et tal on tee rajamise kohustus lepingu täpsustuse järgi. Kostja teatas hagejale 09.11.2006.a, et loobub juurdepääsuõigusest, kuna hageja ei võimalda kostjal kasutada hageja maal asuvat kaevu. Kaevu kasutamise võimatuse tõttu kaotas 13.02.2006.a allkirjastatud kokkulepe kehtivuse. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud tee asukoht on kostjale liialt koormav, läheb läbi kostja hoovi ja õueala ning segaks kostja igapäevast elu. Samuti välistaks see kostja poolt planeeritud hoone ehitamise. Kostja soovib ehitada saekaatrit ning tee jääks saekaatrile liiga lähedale. Kostja vaidleb vastu servituudi seadmisele, kuid on nõus hagejale juurdepääsuõiguse andma. Kostja esitas omapoolse ettepaneku tee asukoha kohta (tl 32). Kostja teatas kohtuistungil, et on nõus võimaldama hagejale juurdepääsu üle kostja kinnistu mööda kinnistul asuvat 418 meetri pikkust 3 meetri laiust teed. Tee algab Kõmmaste-Audevälja teelt piiripunkt nr 10 juurest, jookseb paralleelselt Xxx ja Xxx kinnistute vahelise piiriga 341 meetrit kuni piiripunktini 11, keerab Xxx kinnistu suunas ja jookseb 77 meetrit kuni Xxx kinnistu piirini piiripunktide 13 ja 14 vahele (tl 108, 109). Kohtuistungil selgitas kostja, et on nõus kuni hageja piirini ise tee valmis ehitama. Kostja on ette valmistanud pinnase tee rajamiseks ning seda pinnaseteed on võimalik kasutada nii jalgsi kui ka sõidukiga liiklemiseks. Omavoliliselt tekitatud tee, mida hageja kasutab, ei ole kooskõlastatud ja ei oma projekti. Kostja ei tee hagejale takistusi jalgsi või jalgrattal läbi hoovi minemiseks, kuid sõidukiga läbi hoovi sõitmist kostja ei luba. Kostja teatas, et ei nõua juurdepääsu seadmise eest hüvitist, vaid esitab hageja nõutud juurdepääsu seadmisel kahju hüvitamise hagi.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Pooled sõlmisid 16.06.2003.a kaasomandi lõpetamise ja ehitiste reaalosadeks jagamise lepingu. Nimetatud lepinguga jagati poolte vahel Xxx hooned. Lepingu p 2.3.1 leppisid pooled kokku, et kostja lubab kasutada hagejal tema ehitiste juurde jäävat sõiduteed juurdepääsuks hagejale kuuluvate ehitiste juurde. Pärast ehitistealuse maa kandmist kinnistusraamatusse kohustuvad osapooled sõlmima sõiduteeservituudi seadmise lepingu hageja kinnistu kasuks (tl 5-10). • Pooled sõlmisid 13.02.2006.a esialgse lepingu täpsustuse, mille kohaselt p 2.3.1 mainitud sõiduteeks loetakse uut teed, mille kostja muudab sõidetavaks. Uueks teeks kokkuleppel jääb tee hagejale kuuluva maa piirini (tl 11-12). • M K kuulub Harjumaal Xxx asuv Xxx kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx) M K kanti kinnistusraamatusse Xxx kinnistu omanikuna 21.08.2006.a (tl 18).

•

•

M D kuulub Harjumaal xxx külades asuv Xxx kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx). M D kanti kinnistusraamatusse Xxx kinnistu omanikuna 19.09.2006.a (tl 17). Xxx kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (tl 13, 32). Hageja ei ole kostja ega ühegi teise naaberkinnistu omanikuga sõlminud kokkulepet juurdepääsu seadmiseks (tl 19-21), hageja kinnistu kasuks ei ole seatud ka vastavat servituuti.

Seega on täidetud AÕS § 156 lg 1 eeldused ning juurdepääsu ja selle kasutamise tasu määrab kohus. Kuivõrd hageja ei ole oma lõplikus nõudes esitanud servituudi seadmise nõuet 16.06.2003.a või 13.02.2006.a lepingu alusel, ei hinda kohus neid lepinguid, vaid analüüsib kõiki poolte poolt pakutud juurdepääsu variante kui võrdväärseid. Kohtul ei ole põhjust lähtuda juurdepääsu määramisel just poolte vahel kokkulepitust, kuna pooled ei ole omavahel selget juurdepääsutee asukohta määranud. Juurdepääsu asukoht, kasutamine ja tasu Hageja palus määrata juurdepääs alates M Ka kinnistu piirist üle M D kinnistu avalikult teel alljärgnevalt: 2,5 meetri laiuselt ja 200 meetri pikkuselt mööda olemasolevat pinnase-kruusateed kuni Kõmmaste-Audevälja kohaliku teega ristumiseni (1100 meetri kaugusel Kõmmaste külast, tl 104). Hageja on esitanud ka tee koordinaadid. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud tee segab kostja igapäevast elu ning välistaks kostja poolt planeeritud saekaatri ehitamise. Kostja ettepanekute kohaselt kulgeks tee mööda kostja kinnistu kagupoolset piiri (tl 32, 108-109). Kostja pakutud tee laius on 3 meetrit ning tee pikkus 418 meetrit. Juurdepääs tuleb seada viisil, mis kõige vähem kahjustaks koormatava kinnisasja huve. Samas tuleb kohtul arvestada ka selle kinnistu huvidega, mille kasuks juurdepääs seatakse. Kohus, kaaludes poolte huve, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning juurdepääs tuleb seada hageja soovitud kohast. Poolte esitatud kaatrimaterjalist ja fotodelt nähtub, et hageja soovitud tee jookseb kostja õuealast mööda, kuid ei lähe läbi õue (tl 13, 14, 15, 16, 71-74, 104). Tee pikkus on umbes 196 meetrit ning see jõuab hageja krundile hageja maja juurde. Kostja pakutud juurdepääs kulgeks üle heinamaa (tl 75-82) ning lõppeks hageja kinnistu piiril kohas, kust hageja majani on veel vähemalt 134 meetrit (tl 89, 90). Hageja osundatud juurdepääsutee ei häiriks kostja elu ebamõistlikult, kuna ei kulgeks läbi õue. Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et hageja liigub läbi kostja õue, kui ta läheb avalikult kasutatavale teele jalgsi või jalgrattaga. Hageja seletuste kohaselt ei tule sõiduautod tema maja juurde iga päev. Kohus leiab, et seega ei ole kostja huvid ebamõistlikult riivatud, kui sõiduautoga hageja kinnistule pääsemiseks kasutatakse hageja osundatud teed. Ka tee igapäevasel kasutamisel pole kasutusintensiivsus nii suur, et see kahjustaks kostjat ebamõistlikult. Juurdepääsutee rajamist hageja näidatud kohta ei välista kostja väide, et ta soovib hageja pakutud juurdepääsukoha äärde ehitada saekaatri ning on võtnud Padise vallavalitsusest projekteerimistingimused kuuri ehitamiseks (tl 71, 31). Vallavalitsus on väljastanud projekteerimistingimused kuurile, mitte saekaatrile ning kostjal ei ole kohustust rajada saekaater just kostja väidetud kohta. Samas on kostja osundatud kohta tee rajamine ebamõistlikult kulukas ning tee tuleb hageja taotletuga võrreldes üle kahe korra pikem. Hageja osundatud kohas on juba olemas läbitav pinnasetee, mida esitatud fotode järgi on kohati täidetud kruusa või killustikuga, samas tuleks kostja näidatud tee võimalikus asukohas alustada tee aluspinna rajamisest. Kostja on koorinud heinamaalt murukamara, kuid sellest ei piisa heinamaale läbitava tee rajamiseks. Ka asjaolu, et kostja esitatud fotodelt nähtuvalt on kostja osundatud juurdepääsu kohale pargitud sõiduauto, ei tähenda, et seda oleks võimalik teena kasutada. Ei ole mõistlik juurdepääsutee rajamine viisil, et tee oleks võimalikult pikk – umbes 418 meetrit üle kostja maa ning 134 meetrit üle hageja maa, kokku 552 meetrit. Samas on hageja soovitud asukohas tee pikkuseks umbes 200 meetrit.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada. Hageja selgitustest nähtuvalt soovib ta juurdepääsu kasutada peamiselt jalgsi käimiseks ning jalgratta ja sõiduautoga liiklemiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, milliste liiklusvahenditega või millal hageja teed kasutama hakkab, ei piira kohus juurdepääsu kasutamist ajaliselt ega liiklusvahendi tüübiga. Hageja ei ole taotlenud tee kasutamise eest tasu kindlaks määramist. Kostja teatas kohtuistungil, et tema tasu kindlaks määramist ei soovi. Kuivõrd kohtul on tasu kindlaksmääramiseks vaja kummagi poole vastavat taotlust, ei võta kohus antud vaidluses seisukohta juurdepääsutasu osas. Kinnistusraamatusse kantav märkus Hageja taotleb juurdepääsu kandmist kinnistusraamatusse märkusena. AÕS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märkuse muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. AÕS § 631 lg 7 kohaselt kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. Riigikohus on oma 30.03.2004.a otsuses nr 3-2-1-33-04 leidnud, et „kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt AÕS §-dele 63 lg 1 p 4 ja 141 lg 3 kinnistusraamatusse kantava märkusega“. Seega rahuldab kohus hageja nõude AÕS § 63 lg 1 p 4 ja 141 lg 3 alusel ning kannab kinnistusraamatusse märkuse juurdepääsutee kohta. Kohus määratleb juurdepääsutee hageja toodud määratluse asemel täies ulatuses koordinaatidega, et tee asukoht oleks looduses korrektselt kindlaksmääratav (tl 104). Kuna pooled on kantud omanikena kinnistusraamatusse ning ei ole tõusetunud omandiõiguse küsimust, ei analüüsi kohus õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akti (tl 22).

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.