Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

KaMS § 17 lg 1 ja § 53 lg 1 p 3 alusel palub hageja tunnistada kaubamärgi LUJA kaubamärgiomaniku ainuõigused lõppenuks. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. 03.04.2008 esitas hageja täiendava avalduse. Hageja jäi hagiavalduses toodud nõude ja põhjenduste juurde ja esitas alternatiivnõude. Juhul, kui kohus leiab, et kostja vastusest ja esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole kaubamärgi LUJA omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine põhjendatud, palub hageja alternatiivnõudena asendada kohtuotsusega kostja luba hageja taotletava kaubamärgi LUJA PLAAT registreerimiseks klassis 19, s.o ehitusmaterjalid, va fiibertsemendist valmistatud ehitusplaadid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja kasutab kaubamärki LUJA Eestis. Igale plaadile, mida tehases valmistatakse ja seejärel Eestis turustatakse, on peal tempel, mis kinnitab, et tegemist on LUJA plaadiga teatud tooteseeriast. Kostja toodete edasimüüjad Eestis AS E ja AS D kinnitavad, et viimaste aastate jooksul on müüdud pidevalt nende kaupluste kaudu kaubamärgiga LUJA tähistatud ehitusplaate. Samuti on kõikides kostja reklaamilehtedes ja –brošüürides kasutatud kaubamärki LUJA, mida levitatakse ka Eestis. Ostes kaubamärgiga LUJA tähistatud toote, on antud ja antakse ostjale kaasa juhend kuues keeles, milles on tutvustatud erinevat tüüpi kostja poolt turustatavaid LUJA plaate ja nende üldisi kasutusjuhendeid. Samuti on tarnitud kostja poolt Eestisse OÜ-le S.P. kaubamärgiga LUJA tähistatud plaate. Kostja on seetõttu seisukohal, et täidetud on KaMS § 14 lg 3 sätestatud vähemalt üks tingimustest ja kaubamärki LUJA on kasutatud kostja poolt Internetis ja sellisel kasutamisel on Eestis äriline tagajärg. Samuti on kostja seisukohal, et hageja taotlus kaubamärgi LUJA PLAAT registreerimiseks on esitatud pahauskselt eesmärgiga laiendada oma tegevust vaidlustatud kaubamärgiga LUJA kaitstud tegevusvaldkonnale. LUJA plaadi tootmine ja turustamine sai alguse juba 70 aastat tagasi ja on järjepidev kuni käesoleva ajani. Ka hageja on hagiavaldusele lisanud sellekohased tõendid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Lisaks palub kostja lõpetada menetlus alternatiivse nõude osas, kuna hageja ei ole kasutanud TÕAS § 38 lg 2 sätestatud kohtueelset menetlust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avaldused, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamises tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivnõue – kostja kohustuse tuvastamiseks lubada hagejal kaubamärgi LUJA PLAAT registreerimist – on jäetud 09.06.08. kohtumäärusega läbi vaatamata. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 5 lg 1 p 2 alusel saab õiguskaitset kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärk LUJA on registreeritud kostja nimele juba alates 13.08.1997 numbriga 24017. KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa.

Kostja kaubamärgi LUJA registreeringu daatumiks on käesolevalt märgitud 13.08.2017. Seega omab kostja kaubamärk LUJA kehtivat õiguskaitset. Kooskõlas KaMS § 17 lg 1 on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka: 1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine; 3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal. KaMS § 53, mis sätestab kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine alused, lg 1 alusel võib asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui: 1) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud; 2) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes; 3) registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud; 4) kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. Kuna hageja poolt esitatud hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei kasuta vaidlusalust kaubamärki Eestis vähemalt viis järjestikust aastat (viidatud paragrahvi lg 1 p 3) ning kostja on sellele vastu vaielnud, peab kohus tuvastama kas kostja on kaubamärki Eestis kasutanud või mitte vähemalt viie järjestikuse aasta vältel. Nimetatud asjaolu tõendamise koormis lasub kostjal. Kaubamärgi kasutamise tõendamiseks esitas kostja järgmised tõendid: fotod, OÜ S.P. 05.02.2008 kiri, 05.08.2008 E kiri, 05.02.2007 D AS-i kiri, paigaldusjuhend, 2005 brosüür, kasutusjuhend, kostja 2007 arve, kostja kodulehekülje väljatrükk, 29.05.2007 ajalehe „Äripäev“ artikkel. Fotod (lk 62-65) tõendavad, et kostja ehitusplaatidel on kasutatud sõna „LUJA“. OÜ S.P. 05.02.2008 kirjas (lk 66) kinnitab nimetatud äriühing, et Eesti suuremates ehitusmaterjale müüvates kauplustes ning messidel ja reklaamüritustel on viimase viie aasta jooksul olnud kättesaadavad kaubamärgiga LUJA tähistatud erinevad reklaamlehed ja maetrjalid; plaate tutvustavatele lehtedega on kaasas paigaldusjuhend, millel on kostja kaubamärk LUJA ja mis on olnud Eestis kasutusel viimase viie aasta jooksul; ostjateel on kättesaadav 2005 trükitud juhend, millel on kaubamärk LUJA; igas valmistajatehase pakendis on kuues keeles juhend, milles tutvustatakse erinevat tüüpi kostja poolt turustatavaid LUJA plaate; kirjas kinnitatakse ka, et Eestisse turustatavatel plaatidel on tempel, mis kinnitab, et tegemist on LUJA plaadiga teatud tooteseeriast; kirjas kinnistatakse ka seda, et viimase viie aasta jooksul on Eestis nimetatud plaate müüdud 327 368 m2 ja need on saadaval üle Eesti kauplustes E , P , B (endine E S ), E , K-R ACE, E ABC, A E TK, D ja SE. AS E 05.02.2008 kirjas (lk 67) märgitu kohaselt on nimetatud äriühing kostja toodete edasimüüjana Eestis pidevalt alates 1995 kuni kirja väljastamiseni müünud oma kauplustes kaubamärgiga LUJA tähistatud ehitusplaate. AS D kiri (lk 68) kinnitab vaidlusaluste ehitusplaatide müümist Eestis pidevalt alates 2003. Kostja poolt esitatud paigaldusjuhendi (lk 69-76) paremal ülaservas on kirjas „LUJA SISEPLAADID 1.3.2000. Nimetatud paigaldusjuhend on eestikeelne, mis tähendab et juhend on mõeldud Eestis kasutamiseks. Paigaldusjuhendi viimasel leheküljel on

maaletoojaks märgitud OÜ S.P. Brosüür „Fassaadiplaadid Minerit“ (lk 77-78) on eestikeelne. Selle teisel lehel on seoses plaatide servade töötlemisega viide plaadile „Pastel Luja“. 1.10.2007.aasta kasutusjuhend (lk 79-86) on kuues keeles, s h vene keeles, ja sisaldab andmeid erinevat tüüpi LUJA plaatide kohta. Kostja 29.6.2007 arve (lk 87) on mõeldud tasumiseks Eesti äriühingule – OÜ-le S.P., arves märgitu kohaselt on toodeteks, mille eest arve esitatud on kahe erinevat tüüpi LUJA plaadid, mida on tellitud 183,60 m2 ja 108,00 m2. Kostja kodulehekülje, mis on ka eestikeelsena jättesaadav, väljatrükist (lk 88-89) nähtuvalt on kostja toodete maaletoojaks Eestis S.P. OÜ. Kostja poolt viidatud ajalehes „Äripäev“ 29.05.2007 ilmunud artiklis „Luja on nõutud ehituskaup“ (lk 100-101) on märgitud, et „Eestisse jääb Baltimaadesse suunduvast plaadikogusest umbes neljandik, ehk 100 000 ruutmeetrit plaati aastas.“ Artikli kohaselt on plaate kasutatud Jõhvi kontserdimaja, Laulasmaa spaa, Tallinna ehitatava Foorumi keskuse ehitusel. Kõiki märgitud tõendeid koos hinnates on vastuvaidlematult tõendatud, et kostja on kaubamärki LUJA Eestis viimase viie järjestikuse aasta jooksul Eestis kasutanud. Sellest tuleneb, et hagi rahuldamine KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel selles märgitud eelduse puudumise tõttu ei ole võimalik ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Seoses hageja esimese nõude rahuldamata jätmisega, tuleb lahendada hageja poolt 03.04.2008 avalduses esitatud alternatiivnõue, milleks on täiendavas hagiavalduses märgitu kohaselt kohtuotsusega kostja loa asendamine hageja poolt taotletava kaubamärgi LUJA PLAAT registreerimiseks. Juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 1 on nimetatud nõue 09.06.08 kohtumäärusega jäetud läbi vaatamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.