lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-220/23

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-220/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 82 lg 1Valduse tõendamineAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsÜS § 15 lg 1Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukohtVÕS § 274Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-05-220

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.juunil 2008; Jõhvis kell 15.00

Kohus

Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja

Kohtunik

Viktor Brügel

Kohtuasi

A M hagi M F vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust ebavaldusest

Viimane kohtuistung

20.mail 2008 kell 12.15

Menetlusosalised

Hageja:

A M (IK xxx, viibib kinnipidamiskohas: Tallinna vanglas)

Hageja esindaja:

M T (volikirja alusel)

Kostja:

M F (IK xxx; elukoht: xxx)

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Nõuda kinnisasi xxx, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa (Viru Maakohtu kinnistuskonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 1721607, omanik A M ) välja kostja M F ebaseaduslikust valdusest.
3.Jätta rahuldamata kinnisasja väljanõudmise nõue Anastassia Fokina suhtes.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Jätta menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, võrdselt poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(4)

I Hageja nõue

1.Hageja A M esindaja I M esitas Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse kostja M F (end. B ) vastu asja väljanõudmiseks omavolilisest valdusest. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale omandiõiguse alusel elamu asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn. Enne vahistamist elas hageja aadressil nimetatud aadressil koos kostjaga ja nende alaealise lapsega. Peale vahistamist on elumaja olnud kostja valduses ilma õigusliku aluseta. Hageja ja kostja kooselu on käesolevaks ajaks lõppenud ja ühine laps on kostja kasvatada. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud eluruumi kasutamiseks üürilepingut ning hagejal ei ole soovi kostjaga üürilepingut sõlmida. Hageja ja tema esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega vabastada elamu, kuid kostja ei ole avaldustele reageerinud. Kostja ei luba hageja volitatud esindajal olukorra kontrollimiseks eluruumidesse siseneda. Kostja on sisse kirjutatud Kohtla-Järve linnas teise eluruumi, seega on tal elamispind olemas. Hageja palub tuginedes AÕS § 80 lg 1 kohtult tõsta kostja koos temaga elava alaealise lapsega välja hagejale kuuluvast elamust asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn (tl 3-4).

II Kostja vastus

2.Kostja oma 21.02.2005 esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt oli ta 22.12.2004 esitanud kohtusse hagi hageja vastu vallasvara jagamise kohta. Kostja ja hageja olid alates augustist 1996 vabaabielus ja elasid koos aadressil xxx, Kohtla-Järve. 15.10.1996 sai hageja kinkelepingu alusel sai hoone omanikuks. Kostja jätkas hagejaga kooselu aadressil xxx koos tütre E B ning kooselust hagejaga 20.04.2000.a. sündinud tütre A’ga, kes on alates 14.07.2000.a. registreeritud aadressil xxx. Kostja on arvamusel, et tähtajatu üürileping pikenes kuni augustini 2006. Hageja volitas notariaalse volikirja alusel kostjat valitsema vaidlusalust hoonet alates 06.11.2001 kuni volikirja tühistamiseni 15.12.2004. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 2223).

III Kohtuistungid

3.Eelistungitel 21.05.2007, 18.06.2007, 29.08.2007 ja kohtuistungitel 31.01.2008 01.04.2008 lükkas kohus asja arutamise edasi.

ning

4.Kohtuistungil 20.05.2008 jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde. Esindaja seletuse kohaselt kostjal puudub alus hagieseme valdamiseks. Omandiõiguse küsimuses on kohtuvaidlus lõppenud, üürilepingut kostjaga sõlmitud pole. Hageja esindaja selgitas, et hageja nõue on ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
5.Kostja seletas kohtuistungil, et elab eluruumis tähtajatu üürilepingu alusel. Majja on sisse registreeritud hageja ja kostja ühine alaealine laps A F , kelle elukoht on määramata. Hageja ise viibib vanglas. 8-aastane laps ei saa majas üksinda elada.

IV Kohtuotsuse põhjendused

6.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning kuulanud kohtuistungitel ära hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on asja omanikuna esitanud kohtule nõude, et kostja vabastaks koos temaga elava alaealise lapsega asja omavolilise valduse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1-2 kohaselt on 2(4)

omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.

8.Asjas ei ole vaidlust, et hageja on elamu asukohaga xxx Kohtla-Järve omanik. Kinnistusraamatu andmetel on hageja elamumaa xxx Kohtla-Järve omanikuna sisse kantud 11.11.2005.a.
9.AÕS § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Asjas ei ole vaidlust, et kostja koos hageja ja kostja alaealise tütrega valdab elamut xxx.
10.AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Asjas ei ole samuti vaidlust, et kostja on esitanud kohtusse hagi tunnistada end xxx elamu suhtes 5/8 osas kaasomanikuks (tl 24-25), kuid kohtulik vaidlus on lõppenud kostja kahjuks.
11.Kostja vastuse kohaselt oli tal elamu kasutamiseks üürileping elamuseaduse (ES) § 32 alusel, mis muutus tähtajatust tähtajaliseks üürilepinguks ja pikenes alates augustist 2001 veel viieks aastaks, so kuni augustini 2006.a. Kohtuistungil kostja leidis, et tal on tähtajatu üürileping.
12.Kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud kehtivat üürisuhet hagejaga. Hagiavalduse kohaselt hageja ei ole kostjaga üürilepingut sõlminud ja sellist kavatsust tal ei ole. Alates 01.07.2002 reguleerib eluruumi üürimist võlaõigusseadus (VÕS). Kirjalikku üürilepingut kostja esitanud ei ole. VÕS § 274 kohaselt kui üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmitud tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kostjal oli kuni 15.12.2004 kehtinud hageja volikirja alusel (tl 29) sõlmitud iseendaga (so üheltpoolt omaniku esindajana, teiseltpoolt üürnikuna) suuline tähtajatu üürileping, siis hageja esindaja 21.12.2004.a. pretensiooni kostjale eluruumi vabastamiseks (tl 8) tuleb käsitada üürilepingu ülesütlemisena, mis lõpetas lepingu hiljemalt 21.12.2005.
13.Kohus märgib täiendavalt, et kostja poolt üürisuhte tekkimise alusena viidatud elamuseaduse § 32 reguleerib üürilepingu pikenemist omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud juhul (üürilepingu kehtivus tagastatud elamus). Hageja omandas elamu mitte omandireformi käigus, vaid kinkena ( tl 11-13). Isegi kui lähtuda kostja väitest, et ES §-st 32 tulenevalt oli tal üürisuhe kuni augustini 2006, siis käesolevaks ajaks on ka see lõppenud.
14.Kostja on esitanud hagile vastuväite, et elamus xxx elab koos temaga hageja ja kostja ühine laps A F ja lapse elukohta ei ole määratud. A F (endine M ) on sündinud 20.04.2000 (tl 28), seega on tegemist piiratud teovõimega isikuga (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2). TsÜS § 15 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Lg 2 kohaselt kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eeskostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri andmetel elab A F aadressil xxx Kohtla-Järve. Kostja elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx Kohtla-Järve. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nõuet lapse elukoha määramiseks ei ole käesolevas asjas esitatud ja poolte väiteil seda ei ole lahendatud.
15.Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja laps ühine laps A F elab emast erineval registreeritud aadressil ja hageja ise viibib kinnipidamiskohas, siis tulenevalt TsÜS §-st 15 lg 2 pole välistatud, 3(4)

et tema elukohaks võib jääda ka praegune registreeritud elukoht, so xxx Kohtla-Järve. Hagi rahuldamine ka lapse suhtes tähendaks aga ka lapse elukoha määramist käesoleva asja raames, mida kohus ei või teha. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kui kohus on tuvastanud kostja poolt hageja asja (eluruumid) ebaseadusliku valduse ja hageja nõuab asja enesele välja, siis kohtul puudub alus rahuldada hagi täielikult, so ka kostja alaealise lapse suhtes. Seevastu kostja enese suhtes kohus seda asjaolu hageja asja valdamise õiguslikuks aluseks AÕS § 83 lg 1 mõttes ei pea.

16.Ülaltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt, so kostja M F suhtes. Hageja ja kostja ühise alaealise lapse A F suhtes jätab kohus hagi rahuldamata.

V Menetluskulud

17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.

Viktor Brügel Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium