Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12774
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 219 108 krooni ja viivise 48 203 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn)
esindajad
Kostja xxx (registrikood xxx asukoht xxx Tallinn) Kostja
lepinguline
esindaja
advokaat
Viktor
Särgava
(Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2008. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja xxx Kostja lepinguline esindaja advokaat Viktor Särgava Tõlgi Tatjana Talja juuresolekul
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.06.2008.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
07.04.2008 esitas xxx maakohtule hagi xxx vastu 219 108 krooni ja viivise 48 203 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.12.2005 xxx (müüja), Osaühing xxx vahendaja) ja xxx (broneerija) broneerimislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks oli lepingu p 1.1 kohaselt tagada xxx asuva korteri koos selle oluliste osade ja päraldistega müügitingimustes kokku leppimine ja müügilepingu sõlmimine seaduses ettenähtud korras ja vormis. Lepingu p 1.2 kohaselt on lepingus fikseeritud kokkulepped edaspidise notariaalse müügilepingu aluseks. Pooled on kokku leppinud lepingu eseme võlaõigusliku notariaalse müügilepingu sõlmimises hiljemalt 28.02.2006 ning notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimises hiljemalt 30.06.2006. Lepingu p 6.1 kohaselt pidi broneerija (xxx) tasuma müüjale (xxx) lepingu sõlmimisel broneerimistasu 10 000 krooni; lepingu 6.2 kohaselt kohustus broneerija tasuma müüjale notariaalse võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel lisaks broneerimistasule 10 % müügisummast suuruses 129 108 krooni ning lepingu p 6.3 järgi kohustus broneerija tasuma müüjale ülejäänud osa müügisummast, mis on 1 151 972 krooni, notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisel. Hageja täitis oma kohustuse ning tasus 15.12.2005 kostjale broneerimistasu summas 10 000 krooni. Samuti tasus hageja kostja ja xxx suulistest ja kirjalikest juhistest lähtuvalt 30.01.2006 kostjale 30 000 krooni, 22.03.2006 xxx 10 % müügisummast, so 129 108 krooni ja 10.11.2006 xxx 50 000 krooni. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 on leping tühine, kuna leping oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud. Antud leoing on aga sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Hageja leiab, et nimetatud lepingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt õiguslikke tagajärgi algusest peale ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1). Hagejal ei ole tekkinud kohustust Aktsiaseltsile xxx ja tema poolt osundatud isikutele xxx ja xxx üle anda kokku 219 108 krooni ning hagejal on õigus kostjalt tagasi nõuda tühise eellepingu järgi alusetult saadud 219 108 krooni. Kostjal tekkis raha tagasimaksmise kohustus hiljemalt 30.01.2006. Seega tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 ja § 94 kohaselt 11 % aastas, so 48 203 krooni. 28.05.2008 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et ta kandis raha üle kostja juhendi järgi teistele äriühingutele.
28.04.2008 vastuses tunnistab kostja hagi 10 000 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on hagi alusetu. Kostja nõustub, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping on tühine ja selle alusel hagejalt 10 000 krooni tuleb tagastada. xxx ei ole andnud suulisi ega kirjalikke juhiseid, et hageja broneerimislepingu alusel veel täiendavalt 209 108 krooni kolmandatele isikutele maksaks. Nimetatud asjaolu tõendab ka broneerimisleping, mis nägi ette vaid 10 000 krooni tasumise. Sellest tulenevalt juhul, kui hageja on kolmandatele isikutele ilma õigusliku aluseta raha kandnud, siis kostja ei pea selle raha tagastamise eest vastutama.
28.05.2008 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks 40 000 krooni ulatuses. Kostja eitab hagejale korralduse andmist kanda raha üle teistele äriühingutele.
Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) pooled sõlmisid 15.12.2005 broneerimislepingu, mille objektiks oli rajatava korteriomandi, asukohaga xxx müügitingimustes kokku leppimine (t lk 13-15); 2) hageja tasus kostjale 15.12.2005 10 000 krooni ja 30.01.2006 30 000 krooni (t lk 4); 3) hageja tasus xxx 10.11.2006 50 000 krooni ja xxxle 22.03.2006 129 108 krooni (t lk 5); 4) vaidlusaluses lepingus märgitud korteriomandit hageja ei omandanud. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel, eelleping. VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. TsÜS § 83 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping on käsitatav korteriomandi võõrandamise eellepinguna ning on seega vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 kohaselt on hagejal õigus broneerimislepingu tühisuse korral saada üleantu tagasi isikult, kes oli soorituse saajaks, s.t isikult, kelle kasuks müügisumma maksti. Broneerimislepingu järgi pidi selleks olema kostja, kuid hageja väitel tasus ta kostja ja vahendaja suuliste ja kirjalike juhiste järgi lisaks veel summasid xxx ja xxx. Nendest maksetest nähtuvalt on tegemist vaidlusaluse korteriomandi ehituse ettemaksuga (xxx) ning müügisummast 10% osamaksega (xxx, t lk 5). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhtis 29.04.2008 kirjaga hageja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele (t lk 24). Hageja on kirja kätte saanud 07.05.2008, kuid tõendeid kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei esitanud. Tõendamata on hageja väited, et summad 179 108 krooni ulatuses tasuti kostja korraldusel kolmandatele isikutele. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud summad sai tegelikult kostja ning kolmandad isikud olid üksnes täitmise vastuvõtmiseks volitatud isikud, kes ei vastutaks soorituse tagastamise eest soorituse õigusliku aluse äralangemise korral. Tulenevalt 23.10.2006 garantiikirjast on xxx korraldusel pidanud hageja kandma xxx 100 000 krooni korteriomandi ehitamiseks (t lk 3). Kuna kostja võttis hagi omaks 40 000 krooni ulatuses, tuleb selles osas hagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjale seadusjärgset viivist 11 % aastas alates 30.01.2006. Kohus leiab, et hagejal on õigus arvestada viivist alates 23.02.2008, kuna hageja on esitanud kostjale nõudekirja, milles palub tagastada alusetult saadud raha hiljemalt 22.02.2008 (t lk 9-12). Seega on nõue muutunud sissenõutavaks alates 23.02.2008, kuna viivitusse sattus kostja alates tema vastu raha tagastamise nõude esitamisest. Perioodi 23.02.2008 kuni 06.06.2008 (105 päeva) eest on viivis 1 260 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi väiksemas ulatuses rahuldanud ning kohus peab põhjendatuks jätta hageja menetluskuludest 20 % kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.