Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-07-48780

Jätta menetluskulud täies ulatuses xxx ja xxx kanda.

Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud Pooled on 21.01.2008 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0500204/25kt. Hageja andis põhivõlgnikule üle krediidisumma 15 000. Põhivõlgnik oli kohustatud hagejale maksma intressi 27.16 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 24 786.42 krooni. Põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat suurendati 10 000 krooni võrra ning alates 04.11.2005 loeti uueks intressimääraks 26.48% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud tasuma intressi summas 35 259.51 krooni. 02.03.2005 sõlmis hageja käenduslepingu xxx. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu saatis hageja kostjatele meeldetuletuskirjad, mille järel ütles hageja lepingu üles. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi esitamise seisuga võlgnevad kostjad hagejale tagastamata krediidisumma 21 881.54 krooni, viivis 4 187.11 kooni, intress 3 729.30 krooni, leppetrahv 4 376.31 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 150 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on põhivõlgnikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 lg 1 kohaselt 28.03.2008 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Pear Tilgal’e on menetlusdokumendid kätte toimetatud 31.03.2008. Kostjaid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 28.04.2008 ja 02.05.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2-07-48780 Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 21.01.2008 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0500204/25kt. Hageja andis põhivõlgnikule üle krediidisumma 15 000. Põhivõlgnik oli kohustatud hagejale maksma intressi 27.16 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 24 786.42 krooni. Põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat suurendati 10 000 krooni võrra ning alates 04.11.2005 loeti uueks intressimääraks 26.48% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud tasuma intressi summas 35 259.51 krooni. 02.03.2005 sõlmis hageja käenduslepingu xxx. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad enda kohustusi ei täitnud ja neil tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 21 881.54 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel kehtib krediidilepingute puhul viivisemäär tagastamata krediidisummalt 26.48% aastas. Võlgnevus hageja ees moodustab kokku 35 324.26 krooni, tagastamata krediidisumma 21 881.54 krooni, viivis 4 187.11 kooni, intress 3 729.30 krooni, leppetrahv 4 376.31 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 150 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaajal tasuda krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Kuna kostjad kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjaid tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

2-07-48780 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.