27.mai 2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-40474 OÜ A hagi N R vastu 161 867,00 krooni ja viivise väljamõistmiseks ja N R vastuhagi OÜ A vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja: OÜ A (registrikood xxx asukoht xxx), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed M L ja P A ; Hageja esindaja: Kenno Vilippus ja Partnerid, xxx)
Vilippus
(Advokaadibüroo
Kostja/vastuhagi hageja: N R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus (AB Paul Varul, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
08.mai 2008
Istungil osalesid
Hageja/vastuhagi kostja esindajad M. L , P. A ja K. Vilippus; kostja/vastuhageja N. R ja tema esindaja adv M. Lõhmus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ A hagi ja mõista N R – lt (xxx) välja 201 949,20 krooni (kakssada üks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 20 senti) OÜ A kasuks.
2.Jätta rahuldamata N R vastuhagi OÜ A vastu kahju hüvitamiseks.
3.Menetluskulud jätta kostja N R kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2006.a. töövõtulepingu, millega hageja kohustust aadressil Xxx, Tallinn ehitusjärgus olevale elamule piirdeaed ning paigaldada sellele väravad. Tööde kirjelduse ning hinnad leppisid pooled kokku lepingu lahutamatuteks osadeks olevate hinnapakkumiste nr 843M, 844M ja 845M põhjal. Lepingu sõlmimisel tegi kostja hagejale ettepaneku väljastada lepingu alusel arved OÜ R nimele. OÜ R tasus tema nimele väljastatud ettemaksuarve. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal selget nägemust, millist piirdeaeda ta soovib, kostja muutis lepingu sõlmimise järgselt korduvalt algselt kavandatud tööde sisu ja mahtu, mistõttu pidi hageja algselt visandatud projekti korduvalt muutma. 06.12.2006 fikseerisid pooled kirjalikus dokumendis lõpliku projekti mahu ja maksumuse ning muudatused tööde iseloomus ja mahus. 07.12.2006 väljastas hageja OÜ R nimele arve nr 284 summas 51 367 krooni maksetähtajaga 13.12.2006. Arve tasuti hilinemisega 12.01.2007.a. 2007.a. märtsis hageja lõpetas objektil betoneerimistööd. Pooled fikseerisid 0.03.2007 lepingu lisana 2 vormistatud dokumendis lõplikult muudatused tööde mahus, sellega kaasneva tasaarvestuse esialgses tööde hinnas ning esitatud arvete tasumisega seonduva. Pooled leppisid kokku, et seoses tööde peatamisega kostja initsiatiivil alates 20.03.2007 ei arvestata lepingu tasust maha viiviseid. Vastavalt 30.03.2007 lepingu lisale kohustus kostja tasuma arve nr 120M07 maksetähtajaga 06.04.2007.a, mis väljastati samal päeval sarnaselt väljakujunenud praktikale kostja palvel OÜ R nimele. Arvet kostja ega OÜ R tasunud ei ole. Hageja järelepärimistele vastas kostja, et kuna summa on suur, vajab ta selle tasumiseks pisut aega. Samuti kostja teatas, et ei soovi esialgse lepingu järgi tööde teostamist jätkata, kuna esiaia lõplik valmimine takistaks krundil asuva hoone ehitustöid. Ühtegi pretensiooni teostatud tööde või esitatud arvete osas kostja ei ole hagejale esitanud. Hageja korduvatele telefoni teel edastatud palvetele võlgnevus tasuda vastas kostja lubadustega tasuda võlgnevus esimesel võimalusel. 25.07.2007 lepingujärgsele kostja aadressile tähtkirjaga saadetud võlgnevuse tasumise teade tagastati hagejale postiasutusest hoiutähtaja möödumisel. 11.09.2007 kohtumisel Xxx objektil kostja kinnitas, et ei kavatse mingeid summasid hagejale üle kanda, vaid soovib tehtud tööde osas ise kahjunõude esitada. 25.09.2007 hageja ütles lepingu üles ja otsustas võlgnevuse väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Hageja on lepingu alusel teostanud kõik tellitud betoonitööd, mille kogumaksumus koos käibemaksuga vastavalt 06.12.2006 lepingu lisale on 213 304 krooni. Kostja poolt ettemaksu arve nr 244 alusel tasutud 51 367 krooni hageja arvestas lepingu punkti 14 alusel samaväärse leppetrahvi nõudega. Arve nr 284 alusel tasutud 51 367 krooni hageja arvestas teostatud betoonitööde tasu osaliseks katteks. Seega tasumata on 161 937 krooni. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja tähtaegselt tasumata summadelt maksma viivitusintressi 0,1 % iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10 % lepingu summast. 06.02.2008 kirjalikus seisukohas hageja täpsustas viivisenõuet, tulenevalt kostja vastuväidetest. Kuna kostja ega kostja poolt osundatud isik ei ole 30.03.2007 väljastatud arvet summas 218 772 krooni tasunud tähtajaks 06.04.2007, siis arvestas hageja viiviseid arve summast, s.o. 218, 77 krooni päevas alates 07.04.2007 kuni hageja poolt lepingust taganemiseni 25.09.2007; sealt edasi on hagejal õigus nõuda viivitusintressi teostatud tööde eest tasumata osalt 0,1 % päevas, s.o. 161,94 krooni päevas. Hageja viivisenõude täpsustuse esitamise ajaks oli kätte jõudnud viivitusintressi maksimummäär 40 012,20 krooni. Hageja palub põhivõla ja viivised kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagi ei tunnista. 29.06.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi hageja pidi ehitama Xxx kinnistule columbia blokkidest betoonvundamendil piirdeaia, paigaldama väravad,
postkasti, videofonosüsteemi. Hageja on teostanud üksnes betoneerimistööd. Töövõtulepinguga hageja kohustus töid alustama 2006.a. oktoobris. Reaalselt hakati töid teostama alles veebruaris 2007.a. Väärad on hageja väited selle kohta, et töid alustati plaanitust hiljem seetõttu, et kostja palus muuta aia ehitusprojekti. Kostja oleks soovinud betoontööde valmimist enne lume tulekut. Tööde alustamisega viivitamine oli otseselt tingitud töövõtja poolsest viivitusest. Hageja ei ole teostanud betoontöid nõuetekohaselt: betoonist aiamüür ei kulge kinnistu piiri järgi ning betoonmüür on tehtud väiksem. Hageja professionaalse ettevõtjana pidi teadma, et kui klient soovib kinnistule piirdeaia ehitamist, siis soovib ta selle ehitamist üldjuhul vastavalt kinnistu piirile. Kostja leiab, et on lepingu alusel teostatud tööde eest hagejale tasunud. 06.12.2006 lepingulisast nähtuvalt kohustus kostja betoneerimistööde eest tasuma kokku 180 766 krooni, koos käibemaksuga 213 304 krooni. OÜ R on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja eest tasunud ettemaksuarve nr 244 ja 12.01.2007 arve nr 284, kokku 102 734 krooni. Arvestades, et hageja on betoneerimistööd teostanud mittenõuetekohaselt, on kostja seisukohal, et teostatud tööde väärtus ei ületa kostja poolt hagejale betoonitööde eest tasutud summat ja kostja on tasunud hageja poolt teostatud betoonitööde eest. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud arve nr 120M07 on alusetu. 30.03.2007 töövõtulepingu lisa nr 2 kohaselt pooled leppisid kokku, et hageja poolt tööde jätkamiseks tasub kostja tulevikus teostatavate tööde eest 218 772 krooni ja kõikide lepingujärgsete tööde lõpetamisel veel 150 639 krooni. Arve nr 120M07 puhul oli vastavalt 30.03.2007 kokkuleppele sisuliselt tegemist ettemaksuga. Kuna hageja ei ole lisaks betoneerimistöödele muid lepingus kokkulepitud töid teostanud, on arve 120M07 alusetu. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. 29.06.2006 lepingu muutmise kokkulepetega hageja aktsepteeris töövõtulepingus ette nähtud tööde ja tööde mahtude muutmist, samuti tööde peatamist teatud ajaks. Kostja leiab, et hageja poolt alusetult esitatud arve tasumata jätmine ei ole kohustuse rikkumine. Kostja ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja leppetrahvi nõue on alusetu. Lisaks kostja leiab, et juhul, kui kohus leiab leppetrahvi olevat põhjendatu, tuleb leppetrahvi nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole leppetrahvi nõudest teatanud mõistliku aja jooksul pärast väidetavat kohustuse rikkumist ning on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hagejal ei ole õigust tasaarvestada enda väidetavat leppetrahvi nõuet kostja poolt tasutud ettemaksuga. Kostja vaidles alusetult esitatud arvele ja leppetrahvi nõudele vastu 11.09.2007.a. toimunud kohtumisel. Hageja poolt esitatud alusetu arve 120M07 tasumata jätmisega kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei saa tasaarvestad nõudeid, mille täitmist tal ei ole õigus nõuda ja millele kostja on esitanud vastuväited. Kostja leiab, et hageja viivise nõue on alusetu. Kostja on hagejale tasunud betoneerimistööde eest kokku 102 734 krooni. Arvega nr 120M07 betoneerimistööde eest 218 772 krooni tasumise nõue ei ole kooskõlas pooltevahelise 06.12.2006 kokkulepitud betoontööde maksumusega 213 304 krooni. Hageja poolt alusetult esitatud arvet ei ole kostjal kohustus täita ning see ei ole muutunud sissenõutavaks. Alusetult esitatud arve maksmisega viivitamise eest ei saa nõuda viivist. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOSTJA VASTUHAGI
24.03.2008 kostja N R esitas kohtule OÜ A vastu kahju hüvitamiseks vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Vastuhagi kohaselt hageja ei teostanud aia rajamiseks lepingujärgseid betoneerimistöid nõuetekohaselt. Rajatud aed ei kulge mööda kinnistu piire. Kostja ja hageja ei ole sõlminud hageja väidetud kokkulepet, mille kohaselt aia rajamisel ei arvestata krundi piire ja aed rajatakse krundi piirist sissepoole. Õige ei ole hageja väide, et aed tuli rajada kinnistu piirist sissepoole, sest pingeliste suhete tõttu naabritega soovis kostja, et aed rajataks naaberkinnistut kasutamata. Kostja suhted naabritega on väga head. Betoonvundament valati talvel, peale valmimist sadas sellele lumi ning alles pärast lume sulamist selgus kostjale, et aia betoonvundament ei ole rajatud mööda kinnistu piire, vaid kinnistu piiridest oluliselt sissepoole ja piiride kumerusi järgimata. Kostjal tuleb hageja rajatud betoonvundament eemaldada ja rajada uus betoonvundament. Kostja soovis aia rajamist mööda kinnistu piire ning hageja professionaalse ettevõtjana oleks pidanud teadma, et piirdeaed peab kulgema mööda kinnistu piire; kokkulepped aia teistsuguse asukoha suhtes poolte vahel puuduvad. Seega ei vasta rajatud piirdeaia vundament sellele esitatavatele nõuetele ning tegemist on töövõtulepingu tingimustele mittevastava tööga. Kostja leiab, et hageja teadlikult ehitas aia betoonvundamendi kinnistu piiridest eemale, kuigi hageja soovis aia rajamist kinnistu piirile. Seega hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja poolt rajatud betoonvundament ei ole rajatud mööda kinnistu piire ega moodusta kinnistu piirdeaeda. Mööda kinnistu piire kulgeva aia ehitamiseks tuleb hagejal tellida kostja poolt valatud vundamendi eemaldamine ja uue vundamendi rajamine, mis tähendab kostja jaoks täiendavaid kulutusi. Kostja on võtnud hinnapakkumise hageja poolt valatud betoonvundamendi eemaldamiseks ning uue betoonvundamendi rajamiseks. OÜ T hinnapakkumise kohaselt maksab ebaõigesse kohta rajatud aia betoonvundamendi lammutamine koos kaasnevate töödega ja uue betoonvundamendi rajamine kokku 58 570 krooni. Seega tuleb N. Rl kostja poolt lepingutingimustele mittevastava töö teostamise tõttu kanda tulevikus kulutused 58 570 krooni, hageja on lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega seega tekitanud kostjale kahju, mis tuleb hüvitada. Kostja taotleb vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja hagejale lepingu kehtivuse ajal mingeid pretensioone ega ühtegi töö parandamise või uue töö tegemise nõuet ei esitanud. Hageja ei ole kohustust rikkunud ning teostas tööd vastavalt kostja juhistele. Kostja ei ole andnud hagejale võimalust väidetava rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul, mistõttu kostja on kaotanud õiguse nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui hageja oleks tõepoolest lepingut rikkunud. Vastuhagis esitatud kahjunõude aluseks olevast hinnapakkumisest nähtuvalt peab ka kostja ise väidetavate puuduste kõrvaldamist võimalikuks, mistõttu ei ole alust kohaldada VÕS § 115 lg-s 3 sätestatut. Hageja leiab samuti, et isegi kui hageja poolt lepingu alusel tehtud tööd oleks teostatud puudustega, ei kvalifitseeruks rikkumine töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks VÕS § 647 mõttes. Hageja teostas tööd vastavalt kostja antud juhistele ja eelnevalt koostatud eskiisjoonistele. Kostja vara ei ole hinnapakkumises toodud summa võrra vähenenud, tegemist on tulevikus tekkiva kahjuga tingimusel, et lammutustööd ja uue vundamendi ehitus ka tegelikkuses ellu viiakse. Kostja on 2008.a. kevadel rajanud hageja poolt valatud vundamendile nii aiamüüri, kui ladunud ka aia kivipostid. Seega ei ole mõeldav, et hageja poolt valatud vundamenti oleks võimalik juba ehitusjärgus pealisaeda kahjustamata lammutada ning mööda kinnistu piiri uuesti valda. Kostja käitumine kinnitab hageja arvates veenvalt, et põhjendused hageja poolt teostatud tööde puuduste osas on otsitud ning kostja sooviski aiavundamenti sellisena nagu see on valatud, kuid keeldub põhjendamatult selle eest hagejale tasumast. Hageja taotleb jätta vastuhagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised vande all, tunnistajad, u nud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja vastuhagi on põhjendamata.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - 29.09.2006 hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama kostja kinnistule betoonvundamendil aia, s.h. külgaiad kivimüüriga ja eesaia kivipostidega, paigaldama väravad ja väravaautomaatika, video fonosüsteemi ning kivipostisisese postkasti. - 06.12.2006 pooled muutsid lepingut, fikseerides projekti lõpliku mahu ja maksumuse ning muudatused tööde iseloomus ja maksumuses. Muudatuste tulemusel kallinesid betoonitööd 46 550 krooni võrra (lisandub käibemaks 18 %) ning vähendati müüritööde mahtu, lepingusumma vähenes muudatuste tulemusel 41 518 krooni võrra (koos käibemaksuga); - 30.03.2007 pooled sõlmisid lepingu lisa nr 2, milles fikseeriti veelkordselt lepingu maksumus ning tasumisele kuuluvad summad. 30.03.2007 kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lisaks juba tasutud 102 734 kroonile 218 772 krooni (koos käibemaksuga) kokkuleppe sõlmimisel väljastatud arve nr 120M07 alusel ning peale tööde lõppu 150 639 krooni (koos käibemaksuga); - kostja tasus hagejale kokku 102 734 krooni; arve nr 120M07 on täies ulatuses tasumata; - alates 20.03.2007 kostja peatas tööd ning sellest ajast ei ole hageja objektil Xxx Tallinnas töid teostanud; - 25.09.2007 hageja ütles lepingu üles; - hageja poolt rajatud aia tagumise ja vasakpoolse külje betoonvundament ei kulge mööda kinnistu piiri.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas aia vundament vastab nõuetele ja lepingutingimustele, kas kostja on kohustatud teostatud tööde eest hagejale tasuma või on hageja tekitanud kostjale kahju.
4.Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi, 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 1 juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.
5.Hageja väidetel rajas ta aia vundamendi vastavalt kostja juhistele. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et aia tagumine osa rajati kinnistu piirist sissepoole kokkuleppel kostjaga ja vastavalt tema soovile. Nii kinnitas kostja ise vande all ütluseid andes, et ta palus ühendada aia tagumise külje otsapunktid (piirdeaia vundamendi teostusjoonisel lk 38 punktid 2 ja 4) sirgjooneliselt, ilma tagaaia keskosa kohal (plaanil punkt 3) nurka tegemata. Samuti nähtub tunnistaja J R ütlustest, et kostja ja tema abikaasa olid nõus, et aia tagumises ääres rajatakse aia vundament ilma kinnistupiiri nurkset joont järgimata. J. R seletas samas, et nõusolek anti selliselt, et punktid 2 ja 4 ühendatakse omavahel otse ning punkti 3 kohal võib aed
olla 20 cm kinnistu piirist sissepoole. Kohus leiab, et tunnistaja J. R kirjeldatud viisil aeda rajades oleks suurem osa aiast tulnud rajada naaberkinnistule. Teostusjoonisest nähtuvalt on punkti 3 kohal aed rajatud kinnistu piirist sissepoole 0,86 m. Punktides 2 ja 4 on hälve vastavalt 0,36 m ja 0,35 m. Seega sirgjooneliselt kulgev vundament, mis oleks punktis 3 piirist seespool 0,2 m, peaks punktides 2 ja 4 jääma ca 30 cm (0,30 m) kinnistu piirist väljapoole. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja rajas aia vastavalt kostja juhistele.
6.Kostja väited, et professionaalse ettevõtjana hageja pidanuks teadma, et kui klient soovib piirdeaeda, siis soovib ta selle rajamist mööda kinnistu piiri, on põhjendamatu. Piirdeaiaga võib eraldada ka ainult osa krundist. Samuti ei ole välistatud, et klient soovib piirdeaia taha jätta ruumi kõrghaljastuse vms rajamiseks. Pooltevahelises lepingus ei ole märgitud ega esile toodud kliendi erilist huvi rajada aed täpselt kinnistu piirile. Käesoleval juhul kostja ise kliendina andis juhised rajada aed kinnistu piirist sissepoole. Hageja seadusliku esindaja P. A i ja kostja vande all andsid mõlemad ütlusi, et P. A mõõdulindi abil näitas tegelikkuses kostjale aia asukohta ning seega kostjal oli juba enne tööde algust võimalus veenduda, kui kaugele naabriaiast aia tagumine osa jääb. Kostjal oli võimalus ja ta pidi aru saama ja ette nägema, et aia taha jääb osa temale kuuluvast kinnistust, mille kasutamisega võib tekkida probleeme. Täpselt kinnistu piirile aia rajamine eeldab ehitamise ajal tõenäoliselt naaberkinnistu kasutamist ning selleks on vajalik naabri nõusolek. Kostja kohtuistungil antud seletusest järeldub, et tõene on hagiavalduses esitatud väide, mille kohaselt aia rajamine kinnistu piirist sissepoole oli tingitud kostja soovist vältida aia rajamisel naabritega kokku leppimise vajadust. Nii põhjendab kostja hageja vundamendile aia rajamist sellega, et hageja rajatud vundamendi mahalõhkumine ja uue aia rajamine ei ole võimalik, kuna selleks tuleks naabritega kokku leppida.
7.Kohus leiab, et üksnes aia rajamine kinnistu piirist sissepoole ei anna kostjale alust väita, et hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Aia põhifunktsiooni – tõkestada pääsu kinnistule efektiivsus ei ole selle tõttu vähenenud, et aed on kinnistu piirist mõnekümned sentimeetrid seespool. Lisaks on pooled lepingu punktis 9 kokku leppinud, et tellija vastutab kõikide õiguslike aluste olemasolu eest, millised on vajalikud lepingu täitmiseks, on nimetatud aia asukoht maastikul.
8.Alusetud on kostja väited, et lisaks ebaõigele asukohale on aed ehitatud ebakvaliteetselt. Kohtuistungil kostja tunnistas, et saalungite kõrvaldamise järel aia betoonvundamendis ilmnenud tühimikud parandas hageja koheselt peale kostja vastavat suulist märkust. Sama kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud kostja abikaasa. Samuti kinnitas tunnistaja Hiietamm, kes jätkas peale hageja objektilt lahkumist hageja rajatud betoonvundamendile aia rajamist, et vundamendi kvaliteet oli rahuldav. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust kostja väited, et betoon valati lumele.
9.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostjal ei olnud alust keelduda hagejale juba teostatud betoonitööde eest tasumisest. Õige kostja seisukoht, et ta on teostatud tööde eest hagejale juba tasunud täies mahus, võttes arvesse tööde ebarahuldavat kvaliteeti. Kohus tuvastas, et aed rajati kostja juhiste järgi ning tavapärase kvaliteediga. Ka juhul, kui töö oleks olnud ebakvaliteetne, ei ole kostja esitanud hagejale VÕS § 112 lg 2 kohast hinna alandamise avaldust ning ei saa seetõttu tugineda arve maksmata jätmisel hinna alandamisele. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, et arve 120M07 on ettemaksuarve ning kuna hageja peale betoonvundamendi rajamise muid töid ei teinud, ei pea kostja arvet tasuma. Hageja on veenvalt põhjendanud, et nõuab arve 120M07 tasumist osaliselt, tegelikult teostatud betoonitööde osas. Et hageja nõutavas osas on tegemist betoonitööde eest tasumise nõudega, tõendavad ka lepingu 06.12.2006 lisa nr 1 ning 30.03.2007 lisa nr 2. Loetletud dokumentidest nähtuvalt oli algselt kokkulepitud betoonitööde maksumus 141 280 kr + käibemaks = 166 700,10 krooni. 06.12.2006 lepiti kokku betoonitööde mahu muutmises ning betoonitööde maksumuses 180 766 + km =
213 304 krooni. Kostja on hagejale tasunud kokku 102 734 krooni, millest 51 367 krooni on hageja vastavalt lepingu punktile 14 arvestanud leppetrahviks. Seega jääb kostjal tasuda 213 304 – 51 367 = 161 937 krooni.
10.Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudest kostjale mõistliku aja jooksul. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlusaluse töövõtulepingu punkti 14 järgi lepingu täitmise katkestamisel või muude lepingu tingimuste rikkumisel tellija poolt on tellija kohustatud maksma leppetrahvi ettemakstud summa ulatuses. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20.03.2007 kostja peatas tööd töövõtulepingu järgi. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 30.03.2007 arvet kostja ettenähtud tähtajaks ei tasunud. Hageja esindaja vande all seletas, et pöördus korduvalt kostja poole arve tasumise nõudega. Hagiavaldusele on lisatud hageja 25.06.2007 teade (t.l. 16) kostjale, milles hageja muu hulgas nõuab leppetrahvi tasumist. Kostja kontaktaadressile tähtkirjaga saadetud teade tagastati hagejale. Kostja vande all seletas samuti et 2007.a. suvel, kuu või poolteist peale 30.03.2007 arve esitamist, nõuti temalt leppetrahvi Võttes arvesse, et 30.03.2007 pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe, milles fikseeriti kostja poolt tasumisele kuuluvad summad arvestusega, et hageja teostab tööd kogu lepingu mahus ning tööde kostja poolt peatamine alates 20.03.2007, on 25.06.2007 leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja väidetel ei soovinud ta tööde jätkamist hageja poolt, kuna viimane keeldus ebakvaliteetset tööd ilma lisatasuta parandamast. Samas kostja lepingut üles ei öelnud. Eeltoodud asjaoludel oli hageja õigustatud kuni kostja sõnaselge keeldumiseni lootma, et kostja tasub arve ning poolte koostöö jätkub. Kostja ise tunnistab, et leppetrahvi nõue esitati talle pärast seda, kui kostja keeldus arvet 120M07 maksmast. Lisaks kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja rajas aia kinnistu piiridest sissepoole kostja juhiste järgi. Samuti kohus tuvastas, et kostja viidatud puudused vundamendis hageja kõrvaldas viivitamata. Eeltoodu alusel on hageja õigustatult arvestanud kostja tasutud ettemaksusumma 51 367 krooni leppetrahvi katteks.
11.Tunnistaja R kinnitab, et sai 30.03.2007 OÜ R nimele väljastatud arve, kuid arve esitati valele aadressile, OÜ-l R ei ole hagejaga lepingulist suhet ega maksmise kohustust ning arve tulnuks esitada kostjale. Tunnistaja väited, et OÜ R tasus hagejale ühe arve, on vastuolus poolte ütlustega ja asjas esitatud tõenditega. Hagile lisatud arvetest nähtuvalt on OÜ R tasunud tema nimele väljastatud kolmest arvest kaks arvet. Samuti tõendavad kostja ütlused, et pooltel oli kokkulepe, et arved väljastatakse OÜ R nimele. Kostja ise ei ole arve 120M07 osas esitanud väidet, et arve oleks esitatud valele aadressile, kostja on tuginenud üksnes sellele, et on hagejale juba piisavalt tasunud. Kostja on arve saamist kinnitanud. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust, kelle nimele arve on väljastatud. Pooled arveldasid kostja soovil OÜ R kaudu. Kas OÜ R tegi makseid hagejale oma või kostja vahendite arvelt, ei oma lepingu täitmise seisukohalt tähendust. Kohus leiab, et alusetud on kostja vande all antud ütlused, et 30.03.2007 arve andmisel hageja esindaja jõhkralt pettis kostjat, väites, et tegemist ei ole arvega, vaid tööde edasise graafikuga. 30.03.2007 arvel (t.l. 22) ei ole ühtegi kirjet, millest võiks ka keelt mitteoskav isik järeldada, et tegemist on graafikuga. Arvel on ühel real näidatud betoneerimistööd ja nende eest nõutav summa 185 400 krooni. Samuti on arvel numbrite ja sümboliga tähistatud käibemaksumäär 18 % ja käibemaksusumma, arve summa ilma käibemaksuta ja lõplik summa. Kohus leiab, et Eesti krooni tähis „kr“ on arusaadav ka Eesti Vabariigis elavale, kuid eesti keelt mitteoskavale isikule. Samuti pidi kohtu arvates kostjale tuttav ja arusaadav olema kostja abikaasale kuuluva äriühingu OÜ R nimetus. Kostja on OÜ R nimele väljastatud arve allkirjastanud. Samuti ei ole kohtule arusaadav, miks pidanuks hageja esitama kostjale edasiste tööde graafiku, kui samal päeval pooled allkirjastasid kokkuleppe tööde peatamise kohta. Kuna tööd olid peatatud ning peatamise tähtaega fikseeritud ei olnud, ei saanuks hageja ka mingit tööde graafikut koostada. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja põhjendamatult keeldus arve tasumisest.
12.Vastavalt VÕS § 195 lg-le 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodu alusel tuleb kostjal tasuda hagejale viimase poolt pooltevahelise töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS §-is 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punktist 4 tulenevalt maksab tellija lepingu järgi tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamisel viivist 0,1 % maksmisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu summast, s.o. 213 304 kroonist. Õige on hageja seisukoht, et kuni lepingu 25.09.2007 hageja poolt ülesütlemiseni oli hagejal õigus arvestada viivist kogu arve nr 120M07 summa 218 772 krooni järgi. Pooled olid maksete osas 30.03.2007 sõlminud kokkuleppe, millest tulenevalt kostja võttis endale kohustuse tasuda ettemaks. Hageja kohustus lepingust tulenevad tegemata tööd teostada ja seega ka kostja kohustus tasuda ja hageja õigus nõuda nende tööde teostamiseks kokkulepitud ettemaksu lõppes lepingu ülesütlemisest. Alates 25.09.2007 on hageja arvestanud viivist tegelikult teostatud betoonitööde eest nõutava summa 161 937 järgi. Hageja viivisearvestuse täpsustuse 05.02.2008 seisuga on kostja olnud arve tasumisega viivituses 305 päeva, mistõttu lepingus sätestatud piirsumma oleks ületatud ka juhul, kui viivist kogu viivitatud aja eest arvestada 161 937 kroonilt. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja viivised hageja taotletud ja lepingus ettenähtud piirsumma ulatuses summas 40 012, 20 krooni.
14.Kostja esitas kohtule vastuhagi kahju hüvitamiseks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
15.Vastuhagis kostja leidis, et tema kahjuks on tulevikus tehtavad kulutused selleks, et rajada aed mööda kinnistu piiri. Vastuhagist ei selgunud kostja huvi selle vastu, et aed kulgeks täpselt mööda piiri. Kohtuistungil kostja asus seisukohale, et talle on tekitatud kahju sellega, et ta on kaotanud aia taguse kinnistu osa valduse. Kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on aiataguse kinnistu osa valduse kaotanud. Kostja ei ole esitanud väiteid aiataguse mõnekümne sentimeetri laiuse siilu eraldi kasutamise ebaotstarbekuse kohta. Kostja väide, et naabrid võivad arvata, et aed ongi kostja kinnistu piir ning ise kostja aiatagust kinnistu osa kasutama hakata, on oletuslik. Kostjal omanikuna on asjaõigusseadusest tulenev absoluutne nõudeõigus igaühe vastu, kes tema omandit õigusliku aluseta valdab. Kostjal on võimalik naabreid teavitada, et aed ei ole tema kinnistu piir ja sel viisil ära hoida kostja valduse tahtmatut rikkumist naabrite poolt. Kostja saab valduse kaotada seeläbi, et keegi asub temale kuuluvat kinnistu osa kasutama, mitte hageja poolt aia rajamise tõttu. Hageja ei ole kostja aiatagust kinnistuosa kasutama asunud, mistõttu ei ole hageja tekitanud kostjale kahju. Eeltoodu
alusel kohus leiab, et kostjale ei ole hüvitatavat kahju tekkinud.
16.Kostja on kahjusummaks arvestanud hageja rajatud vundamendi lammutamise ja uue vundamendi rajamiseks tehtud hinnapakkumises näidatud hinna 58 570 krooni. Õige ei ole kostja kohtuistungil esitatud väide, et kahjusumma ei ole lõplik, sest sisaldab ainult lammutamise kulusid. Vastuhagile lisatud OÜ T S 21.1.2008 hinnapakkumises on loetletud ka vundamendi raketise ehitamine, armeerimine ja vundamendi betoneerimine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal nende kulutuste tekkimine ei ole reaalne. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kostja tellimisel on teised ettevõtjad ehitanud hageja rajatud vundamendile aiamüüri ning kivipostid. Sellest kohus järeldab, et kostjal puudub tegelik tahe ja vajadus hageja rajatud vundamendi lammutamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab vastuhagi rahuldamata.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.