Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada 01.01.2005.a xxx (edaspidi nimetatud pärandaja) nimelt allkirjastatud testamendi tühisus. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli hageja xxx abikaasa, kostjad tema õed. Pärandaja alaline elukoht oli viimased 10 aastat Eesti Vabariigis. Pärandaja suri 10.11.2005.a Poolas. Tema vara pärimiseks esitasid Tallinna notar Marika Reile avalduse hageja, pärandaja tütar Katja Maarit Tourinen ja kostjad. Kostjad esitasid algselt notarile 28.03.2003.a kuupäevaga pärandaja koduse testamendi koopia, kuid notar nõudis nimetatud testamendi originaali. Kostjad esitasid hiljem notarile testamendi originaali, mille sisu on varemesitatuga samane, kuid selle koostamise kuupäevaks on märgitud 01.01.2005.a. Samuti erineb nimetatud testamendil olev pärandaja allkiri varemesitatud testamendi allkirjast. Notar võttis viimatiesitatud testamendi pärimisaja juurde. Testamendi kohaselt pärandab pärandaja kostjatele Soomes asuvate kahe kinnistu 1/3 suurused mõttelised osad. Hageja leidis, et esitatud 01.01.2005.a kuupäevaga testamendi ehtsus on küsitav, kuna see ei ole allkirjastatud pärandaja poolt ning ei ole seega tema viimane tahe. Testament on väidetavalt allkirjastatud Soomes Äänikoskil 01.01.2005.a. Nimetatud kuupäeval viibisid hageja ja pärandaja kogu aja koos ja seetõttu ei olnud pärandajal võimalik testamenti allkirjastada ilma, et hageja sellest teaks. Samuti tunneb hageja hästi pärandaja allkirjapärandaja on kunagi talle tutvustanud oma allkirja ülesehitust ja komponente, ja seetõttu oli hageja veendunud, et 01.01.2005.a testamendil olev allkiri ei ole kirjutatud pärandaja poolt. Testament on võltsitud ja ei sisalda pärandaja tahet. Hageja leidis, et vastavalt Soome seadusele peavad tunnistajad olema juures, kui testaator testamenti kirjutab ning olema ka selle allkirjastamise juures. Elamus, kus testament väidetavalt allkirjastati, ei ole selle arvutis kirjutamise võimalust ning puudub ka printer. Seega ei saanud pärandaja seda kirjutada tunnistajate juuresolekul. Seaduse kohaselt peavad tunnistajad pärast oma allkirjade andmist kirjutama selle allakirjutamise kuupäeva, oma eluja töökoha ja kõik muud andmed, et oleks võimalik tuvastada nende üheaegset viibimist testamendi alla kirjutamise juures. Nimetatud nõudeid on testamendi alla kirjutamise juures rikutud. Hageja leidis ka, et tunnistajate allkirjad tuleb seda kahtluse alla. Nimelt on testamendi tunnistajatena allkirjastanud isikud pärandaja vanemate eluaegsed naabrid, nendega heades suhetes ja olid ilmselt nõus tunnistajatena allkirjastama võltsitud testamenti. Tunnistajate allkirjad ei pruugi olla antud ajal, mil pärandaja väidetavalt on testamendi allkirjastanud. Hageja leidis ka, et tunnistajad võivad kohtus anda valeütlusi. Hageja arvates tekitab kahtlusi ka asjaolu, et tegelikult oli testamente kaks: 28.06.2003.a ja 01.01.2005.a kuupäevaga, kusjuures 28.06.2003.a kuupäevaga testamendi originaali ei ole kunagi esitatud ja koopia viitab selle võltsitusele paljundamise teel. Hageja märkis ka, et juhul kui pärandaja oleks soovinud teha testamenti, oleks ta seda teinud notari juures.

Pärast käekirjaekspertiisi teostamist asus hageja seisukohale, et ekspertiis ei saanud olla õige, sest palja silmaga on tuvastatav, et testamendil olev allkiri ei ole samane muude pärandaja poolt kirjutatud allkirjadega. Hageja rõhutas korduvalt, et tunneb oma mehe allkirja ja on veendunud, et tegemist on võltsinguga. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja leidsid, et pärandaja poolt 01.01.2005.a allkirjastatud testament ei ole tühine. Kostjad leidsid, et hageja väited on täielikult tõendamata ja paljasõnalised. Pärandaja kirjutas 01.01.2005.a kahe tunnistaja juuresolekul all testamendile, mille kostjad pärimisasja menetlevale notarile esitasid. Kõik hageja väited pärandaja allkirja võltsimise kohta on alusetud. Samuti on alusetud hageja väited nagu ei oleks tunnistajad viibinud pärandaja poolt testamendi alla kirjutamise juures. Tunnistajad olid üheaegselt testamendi alla kirjutamise juures ja teadsid, et tegemist oli testamendiga. Testamendi alla kirjutamise kuupäev on testamendil olemas ning seadus ei nõua, et kuupäev peaks olema kirjutatud omakäeliselt. Samuti ei ole seaduses nõuet, et testamendi sisu tuleks kirjutada tunnistajate juuresolekul. Kostjad kinnitasid, et pärandaja oli teinud testamendi ka 28.06.2003.a, mille originaal oli hoiul Asianajotoimisti Tapio Kinnunen Soome kontoris jaa mille kostjad oleks vajaduse korral notarile ka esitanud, kuid seda vajadust ei tekkinud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt rahvusvahelisele eraõiguse seaduse (edaspidi RvEÕS) § 24 tuleb pärmisele kohaldada pärandaja viimase elukohariigi seadust. Kuna xxx viimaseks alaliseks elukohaks oli Eesti Vabariik, tuleb pärmisele kohaldada Eesti esitasid Vabariigis kehtivaid seadusi. Pärimisasja menetlust on vastavalt Pärimisseaduse (Pärs) § 3 lg 3 ja 117 ning 118 alustatud Tallinna notar Marika Rei büroos (t lk 18-25). PärS § 93 sätestab, et testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad. Tehingu tühisuse küsimusi reguleerib TsÜS 5.-da peatüki 1 jagu, mille § 86-88 annavad mõningad üldisemad alused tehingu tühisuseks, milleks on eelkõige vastuolu heade kommete, avaliku korra või seadusega ning käsutuskeelu rikkumine ja tehingu näilikkus. Hageja on käesolevas asjas esitatud väidete alusel leidnud, et testament on tühine selle kohustusliku vormi järgimata jätmise tõttu- TsÜS § 83 lg 1 sellise tehingu ühisuse aluse ka sätestab. Testamendiga pärandatavateks varaks on Soome Vabariigis asuvate kinnistute osad, mistõttu tuleb kohaldatava seaduse kindlaks tegemisel lähtuda muuhulgas rahvusvahelise eraõiguse normidest. Vaidlus käib 01.01.2005.a kuupäeva kandava testamendi tühisuse üle, mille on testaatorina allkirjastanud xxx (t lk 77-78, originaal 108). Vastavalt RvEÕS § 27 lg 1 tuleb lähtuda Haagi 1961.a testamendi vormile kohaldatavast konventsioonist. Haagi konventsiooni art 1 p. e kohaselt testamendi vormi hindamisel lähtudagi Soome Vabariigi seadusandlusest, sest kinnistud asuvad Soome Vabariigis. Pooled esitasid kohtule Soome Vabariigis kehtiva pärimisseaduse Perintökaari 5.2.2965/40 9.13. peatüki teksti ja selle tõlke (t lk 114-125, 126-127) vastavalt RvEÕS § 4. Nimetatud seaduse 13.- da peatüki § 1 sätestab testamendi kehtetuse alused, milleks lõike 2 kohaselt on

testament kehtetu, kui see ei ole tehtud seaduses sätestatud vormis- seega analoog Eestis kehtiva TsÜS § 83 lg 1 ja PärS 93. Testamendi tegemist ja tühistamist käsitleb Perintökaari 10. peatükk. Nimetatud peatüki § 1 kohaselt tuleb testament teha kirjalikus vormis kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul ja seejärel peavad nad siis, kui testamendi tegija on testmandi allkirjastanud või võtnud omaks sellel oleva allkirja, tõestama testamendi oma allkirjaga. Nad peavad teadma, et dokumendiks on testament aga see on testamendi tegija voli, kas ta tahab neile teatada selle sisu. Kümnenda peatüki § 2 kohaselt peaksid/peavad (erinevad tõlked) tunnistajad märkima enda nime kõrvale enda ameti ja elukoha, samuti tõestamise koha ja aja ning tegema sinna märke ka muudest asjaoludest, mis nende arvates võib mõjutada testamendi seaduslikkust. Seega seab Soome seadusandlus testamendi vormile järgmised nõuded:

allkirjale sellised lisa-“konksud/kaared“, kui kirjutusvahend alguses korralikult ei kirjuta ning allkirja kirjutamist alustatakse uuest, kuid konkreetselt nimetatud asjaolu ei ole võimalik enam tuvastada). Kohus leiab, et muus osas on allkiri ka palja silmaga võrdlemisel teiste xxx allkirjadega sarnane. Täpsed ühilduvused on välja toodud ekspertiisi akti analüüsis. Hageja kahtles ekspertiisi õigsuses ja soovis ise läbi viia ekspertiis välisriigis. Kohus selgitas võimalust taotleda kahtluse korral täiend- või kordusekspertiisi, kuid hageja selleks taotlust ei esitanud. Samuti ei esitanud ta motiveeritud sisulist taotlust oma soovile, teha ekspertiis välisriigis. Hageja nõudis originaaltestamendi väljastamist endale, kuid kohus keeldus sellest, sest kohtul ei ole õigust väljastada hagejale kohtu valduses olevat 01.01.2005.a originaaltestamenti, kuna nimetatud testament on vajalik pärimismenetluse läbiviimiseks ja tuleb tagastada notarile. Kohus ei saa võtta endale riski, et hageja testamendi enda valdusesse saades selle hävitab. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et testament on koostatud kirjalikult ja allkirjastatud pärandaja poolt.

Käesoleval juhul on tunnistajate ütlustega tõendatud, et testamendi tekst oli valmis kirjutatud (s.t vormistatud) Anja Tanskalaineni poolt vastavalt xxx juhistelee ja tõi selle viimasele kaasa 01.01.2005.a. Pärandaja oli kirjapanduga nõus ja kinnitas seda oma allkirjaga. Seega tehti testament ikkagi alles selle allakirjutamisel, milliseks päevaks oli tunnistajate kinnitusel 01.01.2005.a. Kohus märgib ka, et seadus ei nõue testamendi alla kirjutamise kuupäeva märkimist käsikirjaliselt. Käesolevalt on kuupäev trükitud ja tunnistajate ütluste kohaselt vastab see tegelikule alla kirjutamise kuupäevale.

testamendid küll vastuolus, kuid uue testamendi tegemisega kinnitas testaator oma tahet uuesti. Asjaolu, et kostjatel oli 28.06.2003.a testamendist esitada vaid koopia ei muuda 01.01.2005.a testamenti tühiseks, kuna pärmine käib viimati allkirjastatud testamendi alusel, mistõttu kohus ei asu siin analüüsima 28.06.2003.a testamendi võimalikku tühisuse küsimust. Asjakohatud on ka hageja väited nagu ei oleks olemas 28.06.2003.a testamenti (t lk 75)ja selle koopia on võltsitud. Kostjad esitasid nimetatud testamendi originaali ekspertiisiks. Kohus leiab, et paljud hageja väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata: näiteks väide, et pärandaja ei saanud testamenti teha, kuna nad olid terve päeva koos; et pärandaja oleks kindlasti teinud testamendi notari juures jne. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud iseenesest ei mõjuta testamendi tühisuse küsimust ja seetõttu kohus neile mingit sisulist hinnangut ei anna. Kohus jätab andmata õigusliku hinnangu hageja väidetele selle kohta, et pärandaja perekonna poolt esines juba varem surve hagejale kinnistute osadest loobumiseks ja kostjate tegevus seoses testamendi võltsimisega võib olla suunatud sellele, et hageja mingil tingimusel ei saaks osa pärandaja perekonnale kuuluvatest kinnistutest Soomes. Nimetatud hageja väited on oletuslikud ning ei oma testamenti tühisuse küsimuses tähtsust, kuna kohus on eelpool tõenditele tuginedes tuvastanud, et 01.01.2005.a allkirjastatud testament on tehtud Soome seaduse nõuetega sätestatud vormi järgides ja ei ole tühine. Kohus ei hinda hageja poolt esitatud tõendeid- pärandaja poolt sõlmitud erinevad lepingud (t lk 26, 169-174, tõlked 175- 178), sest ei oma tähtsust küsimuses, kas testament vastab nõutud vormile ja võib seetõttu olla tühine. Esitatud tõendid on asjakohatud ja kohus on need võtnud asja juurde ekslikult. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostja kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus tegi asja menetlemisel järgmisi kulusid asja läbivaatamiseks (TsMS § 143 p 1) : 1) kulud kirjalikule ja suulisele tõlkimisele kokku 3764.28 krooni (t lk 93,199 ja 223); 2) tunnistajatasu ja tunnistajate kohtusse ilmumise seotud kulud kokku 7213.30 krooni; 3) kulud käekirja ekspertiisi läbi viimiseks 1980 krooni (t lk 147). Kokku kulud 12 957.58 krooni. Hageja tasus ekspertiis kulude katteks 05.07.2007.a kohtu deposiiti ette 2500 krooni (t lk 147). Kuna hageja kanda jäävad käesoleva asja menetluskulud, on tal vajalik tasuda menetluskulude katteks veel 10 457.58 krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 15 päeva jooksul pärast lahendi jõustumist. Nimetatud osas jälgib lahendi täitmist Kohtute Raamatupidamiskeskus, kelle on õigus menetluskulud ka sundkorras sisse nõuda, kui neid vabatahtlikult ettenähtud tähtaja jooksul ei tasuta (TsMS § 179 lg 6). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.