Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
16. detsember 2022.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-22-125955 Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) hagi A. S. vastu võlgnevuse 260,22 euro ja viivise 57,47 euro saamiseks 317,69 eurot
nende Hageja:
Menetluse liik
Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555, asukoht Vikerlase 11, 13615 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Juri Kononov (e-post [email protected]) Kostja: A. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Gennadi Mihelson (e-post [email protected])
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. S.’lt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks võlgnevus 196,22 eurot ja viivis 43,27 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses A. S. kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kanda.
4.Välja mõista A. S.’lt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks menetluskulu summas 660 eurot.
5.Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) A. S. kasuks menetluskulu summas 250 eurot.
6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 4 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista A. S.’lt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulu summas 410 eurot.
7.Välja mõista A. S.’lt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) esitas Harju Maakohtule hagi A. S. vastu võlgnevuse 317 euro ja viivise 68,04 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata 01.04.2016 arve nr 16/4/118 64 eurot elektriarvesti vahetamise eest ning 01.10.2010 arve nr 19/10/118 253 eurot garaažide tuleohutusekontrolli ettekirjutusese täitmiseks. Nende kulude tasumine iga garaažboksi eest oli otsustatud 09.05.2019 HÜ Kuramaa üldkoosolekul. Kuna nimetatud kulutused jättis kostja tasumata perioodil 01.01.2020-30.08.2022, siis lisandub põhivõlale VÕS §113 lg 1 alusel viivis summas 68,04 eurot.
1.2.Elektriarvesti vahetamise eest tasumine summas 64 eurot iga ühistu liikme poolt otsustati 05.06.2016 ühistu üldkoosolekul. 11.02.2019 peale ühistu hoone tuleohutuskontrolli tehti hagejale täitmiseks kohustuslik ettekirjutus. Seetõttu otsustati 05.09.2019 ühistu üldkoosolekul, et ettekirjutuses määratud puuduste kõrvaldamiseks on iga ühistu liige kohustatud tasuma 253 eurot. See otsus kinnitati ka 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega. Ühistu liikmete otsuse alusel esitas hageja 01.10.2019 kostjale arve nr.19/10/118, mille 253 euro osas jättis kostja tasumata.
1.3.Hageja esitas 03.10.2022 kohtule tsiviilasjas taotluse võlgnevuse ja viivise vähendamiseks, kuivõrd kostja on tasunud 2019 3. kvartali eest ekspluatatsiooni tasu topelt. Kohus on 18.10.2022 kohtumäärusega lõpetanud käesolevas tsiviilasjas menetluse osaliselt 56,78 euro ja viivise 10,57 euro osas seoses hagist osalise loobumisega. Tsiviilasja menetlusse jäi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) hagi A. S. vastu võlgnevuse 260,22 euro ja viivise 57,47 euro saamiseks.
1.4.Hageja palub jätta menetluskuld kostja kanda ja välja mõista riigilõiv summas 140 eurot ja esindajakulu summas 740 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Käesolevas kohtumenetluses esitab kostja vastavalt TsÜS § 38 lg 7 ja MTÜS § 241 vastuväite HÜ Kuramaa 05.02.2016 üldkoosoleku otsuse p 3, millega otsustati „elektrimõõdikute katastroofilise seisukorra tõttu koguda elektrimõõdikute ja automaatide vahetuseks igalt boksilt ühekordset tasu 64 eur või 73 eur.“ Hageja lõpetamisotsus oli vastu võetud 20.06.2013 ja võlad kindlaks määratud likvideerimisteate avaldamisega 14.08.2013, siis kolm aastat hiljem likvideerijate poolt määratud 05.06.2018 üldkoosoleku päevakorra p 3 ei järgi TsÜS § 32 hea usu põhimõtet ja ei arvesta üksteise õigustatud huvidega. Päevakorra p 3 ja otsuse p 3 ei vasta likvideerimise olemusele.
2.2.Käesolevas kohtumenetluses esitab kostja vastavalt TsÜS § 38 lg 7 ja MTÜS § 241 vastuväite HÜ Kuramaa 05.09.2019 üldkoosoleku otsuse p 6, millega otsustati
„koguda iga boksist 253 eurot (see summa sisaldab projekti, suitsukorstnate paigaldamine, korruste vaheliste seinte paigaldamine, tuletõkkeuste paigaldamine, elektrikilbi ruumist teha eraldi seksioon). Summa 253 eurot tuleb tasuda kahe kvartali jooksul, eraldi kontole.“ Hageja lõpetamisotsus oli vastu võetud 20.06.2013 ja võlad kindlaks määratud likvideerimisteate avaldamisega 14.08.2013, siis kuus aastat hiljem likvideerijate poolt määratud 05.09.2019 üldkoosoleku päevakorra p 6 ei järgi TsÜS § 32 hea usu põhimõtet ja ei arvesta üksteise õigustatud huvidega.
2.3.Vastavalt TsÜS § 41 lg 4 lause 2 “likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.” Kuna kostjale väljastatud 01.04.2016 arvel nr 16/4/118 summa 64 eurot ei ole seotud HÜ Kuramaa likvideerimisega siis see arve ei vasta seadusele ja summa 64 eur tasumisele ei kuulu.
2.4.Kui likvideerijad seaduse kohaselt õigeaegselt lõpetaks mittetulundusühingu tegevuse, nõuaks sisse võlad ja müüks vara, st täidaks TsÜS § 41 lg 4 ja MTÜS § 45 lg 2 nõudeid, ei pidanuks ettekirjutuse täitmise summat mittetulundusliikmetele kohtu korras sissenõudma. Kostja väidab, et kogu ettekirjutuse täitmise summa peavad hüvitama likvideerijad, mitte kostja.
2.5.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 3775 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 317,69 eurot. Samuti on kirjaliku menetlusega nõustunud menetlusosalised (dtl 104, 106). Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
6.Kohus tuvastab poolte vaidlustamata asjaolud, et kostja on hageja liige (dtl 26) ning, et hageja on esitanud kostjale tasumiseks 01.04.2016 arve nr 16/04\118 summas 64 eurot (dtl 27) ning 01.10.2019 arve nr 19/10\118 summas 253 eurot (dtl 30).
7.Vaidlus on, kas 01.04.2016 arvest nr 16/04\118 tulenev nõue summas 64 eurot (dtl 27) on aegunud ning kas kostjal on kohustus tasuda 01.10.2019 arve nr 19/10\118 alusel summas hagejale 196,22 eurot.
8.Kuivõrd kostja on esitanud arvele nr 16/04\118 aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt sellele hinnangu.
8.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 18.07.2022 ja hagiavaldus on kohtule esitatud 30.08.2022.
8.2.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega.
8.3.Kostja pidi vastavalt hageja 05.02.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt tasuma lektriarvesti vahetamise eest 64 eurot (dtl 29). Nimetatud summa tasumiseks esitas hageja kostjale 01.04.2016 arve 16/04\118 summas 64 eurot, millise maksetähtaeg oli 30.06.2016 (dtl 27). Seega algas tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2016. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja tasu nõude aegumine 01.01.2017 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes 31.12.2019 kell 24.00. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 18.07.2022 on eespool nimetatud nõue aegunud.
8.4.Kuivõrd hageja nõue kostja vastu summas 64 eurot on aegunud, siis on aegunud ka sellelt arvestatud viivise nõue.
9.Hageja on esitanud kostjale 01.10.2019 arve nr 19/10\118 summas 253 eurot (dtl 30). Nimetatud arve aluseks on 05.09.2019 toimunud hageja üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille on punkti 6 kohaselt otsustati koguda iga boksist 253 eurot (see summa sisaldab: projekt, suitsukorstnate paigaldamine, korruste vaheliste seinte paigaldamine, tuletõkkeuste paigaldamine, elektrikilbi ruumist teha eraldi sektsioon). Summa 253 eurot tuleb tasuda kahe kvartali jooksul, eraldi kontole (dtl 31-32). Hageja on viidanud ka ühistu üldkoosoleku 12.02.2020 protokollile, mille punktis 6 (dtl 92) on korratud otsust koguda iga boksi pealt 253 eurot seoses Päästeameti ettekirjutuse täitmisega.
9.1.Kostja on avaldanud, et hageja lõpetamisotsus oli vastu võetud 20.06.2013 ja võlad kindlaks määratud likvideerimisteate avaldamisega 14.08.2013, siis kuus aastat hiljem likvideerijate poolt määratud 05.09.2019 üldkoosoleku päevakorra p 6 ei järgi TsÜS § 32 hea usu põhimõtet ja ei arvesta üksteise õigustatud huvidega ning 253 euro tasumise nõudmine ei ole põhjendatud.
9.2.Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd likvideerijate ülesanne on muuhulgas likvideeritava ühingu vara säilitamine. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Tulundusühitus seaduse (TÜS) § 82 lg 1 järgi (mis kohaldub vastavalt Hooneühistu seaduse (HÜS) § 17) ei mõjuta likvideerimine ühistu liikmete omavahelisi õigussuhteid ja liikmete suhteid ühistuga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Seega ei tähenda likvideerimisotsuse vastuvõtmine seda, et liikmel oleks sel põhjusel õigus keelduda ühistu vara hooldamiseks tehtavate kulutuste kandmisest. Samuti ei tähenda likvideerimismenetluse alustamine seda, et likvideerijatel kaoks pädevus nõuda sisse ühistu liikmetelt üldkoosoleku otsustega otsustatud tasusid ja tekkinud võlgnevusi.
Likvideerijate selline pädevus ei kao ka juhul, kui likvideerimist mingil põhjusel ei saa kiirelt lõpuni viia. Likvideerimisotsuse vastuvõtmine ei mõjuta ka üldkoosoleku pädevust võtta vastu otsuseid seoses ühistule kuuluva vara haldamise ja majandamisega.
9.3.Asja materjalidest nähtub, et Päästeamet on teinud hagejale ettekirjutuse, milles on tehtud järgmised ettekirjutused: 1) viia vastavalt kehtivale seadusandlusele moodustada garaaži korrustelt terviklikud tuletõkkesektsioonid, paigaldades kahe korruse ja trepikodade vahele EI30 nõuetele vastavad tuletõkkeuksed ning ehitades I korruse sissesõidu ja II korruselt väljasõidu vahel vahesein; 2) moodustada ehitise elektrikilbiruumist omaette tuletõkkesektsioon; 3) tagada automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) töökorrasolek; 4) teostada hoonesse paigaldatud turvavalgustuse hooldus; 5) tagada väljumisteel asuvate väravate seestpoolt ilma võtmeta kerge avatavus; 6) tagada kõikide evakuatsioonipääsude tähistamine nõuetekohaste tuleohutusmärkidega; 7) kõrvaldada esimese ja teise korruse akendelt trellid või tagada, et trellid on seestpoolt võtmeta avatavad; 8) korrastada garaaži hoonet hõlmav suitsutõrje nii, et suitsuavade kogupindala vastab ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile ja tagab suitsuärastuse normaalse töö (dtl 84-90). Iga punkti kohta eraldi tehti ka selle mittetäitmise puhuks sunniraha hoiatus, mille summa varieerus 100 kuni 3000 euroni. Ettekirjutuse aluseks olid Päästeameti ülevaatuse käigus tuvastatud erinevad puudused ning Tuleohutuse seaduse ja selle alusel antud määruste nõuete rikkumised.
9.4.HÜS § 15 lg 2 p 2 alusel käsitatakse hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist ning p 4 alusel asjakohase suurusega reservkapitali kogumist. Kohus asub seisukohale, et Päästeameti ettekirjutuses välja toodud puuduste likvideerimine oli hagejale kohustuslik. HÜS § 13 lg 1 järgi on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale.
9.5.Hageja on esmalt nõude alusena tuginenud 05.09.2019 üldkoosoleku otsusele. Nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on aga Harju Maakohtu 06.11.2020 tsviilasjas nr xxxx tehtud otsusega tunnistatud tühiseks (dtl 137). Kohus võttis nimetatud otsuse tõendina asja materjalide omal algatusel juurde vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 8. Vastavalt TÜS § 52 lg 5 ja § 521 lg 5 kehtib üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Seega ei saa nimetatud üldkoosoleku otsus hageja nõude aluseks olla.
9.6.Hageja on viidanud ka ühistu üldkoosoleku 12.02.2020 protokollile, mille punktis 6 (dtl 92) on korratud otsust koguda iga boksi pealt 253 eurot seoses Päästeameti ettekirjutuse täitmisega. Kohus märgib, et tegemist ei ole vastavalt liikmemaksumäärale kehtestatud summaga. Seaduse või põhikirjaga vastuolus olev otsus võiks olla kehtetuks tunnistatav, kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, et nimetatud otsust oleks keegi vaidlustatud. Ka kostja ei ole sellele tuginenud. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, et nimetatud otsus oleks mingil põhjusel tühine (lisaks sellele, et otsus võeti vastu pärast likvideerimise otsustamist, mis aga kohtu hinnangul tühisuse aluseks olla ei saa). Seega asub kohus seisukohale, et tegemist on kehtiva otsusega, mis on ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Järelikult on hagejal nimetatud üldkoosoleku alusel õigus nõuda kostjalt 253 euro tasumist.
9.7.Kostja poolt kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtub, et viimane on teostanud hagejale 27.03.2019 makse summas 62,01 eurot selgitusega „ekspluatatsiooni tasu 1
kv. 2019 a (boks 118) (likvideerimisel)“, 30.06.2019 makse summas 61,88 eurot selgitusega „ekspluatatsiooni tasu 2 kvartal 2019.a (boks 118) (likvideerimisel)“, 30.07.2019 makse summas 56,78 eurot selgitusega „ekspluatatsiooni tasu III kvartal 2019.a (boks 118) (likvideerimisel)“, 30.09.2019 makse summas 56,78 eurot selgitusega „ekspluatatsiooni tasu 3 kvartal 2019.a (boks 118) (likvideerimisel)“ ja 20.10.2019 makse summas 56,78 eurot selgitusega „ekspluatatsiooni tasu IV kvartal 2019.a (boks 118) (likvideerimisel)“ (dtl 57).
9.8.Kohus leiab, et eelnevalt viidatud maksed ei ole tasutud 12.02.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega pandud kohustuse täitmiseks, vaid tegemist on olnud tavapäraste liikmemaksu tasumistega. Kostja maksekorralduste selgitustest ei nähtu, et tegemist oleks Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks 12.02.2020 (või eelnevalt 05.09.2019) üldkoosoleku otsuse täitmisega.
9.9.Kuivõrd hageja on oma nõudest osaliselt loobunud ning selles osas on kohus menetluse lõpetanud, kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 196,22 eurot (31756,78-64).
10.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.01.2020-03.10.2022 eest summas 57,47 eurot. Kostja leiab, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja raamatupidaja on 20.10.2019 teatanud, et 253 euro saab tasuda kahe kvartali jooksul. Viiviseid ei arvesta (dtl 73).
10.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.2.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kostja vastu on põhjendatud osaliselt.
10.3.Esmalt märgib kohus, et ei ole tõendatud, et raamatupidaja vastava e-kirjaga (dtl 73) oleks hageja üldse loobunud viiviste nõudest. Raamatupidaja e-kiri on pigem tõlgendatav selgitusena, et kahe kvartali jooksul summa tasumisel viiviseid ei arvestata. Kahest kvartalist edasi perioodi kohta ei ole kirjas mingeid lubadusi antud.
10.4.Tasumise kohustus tekkis kostjal alates 13.02.2020, s.o. pärast 12.02.2020 üldkoosoleku otsust. Hageja on palunud viivised välja mõista arvestatuna kuni 03.10.2022 (dtl 80). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 13.02.2020-03.10.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt summas 196,22 eurot. Viivitatud periood on 964 päeva, hageja viivisenõue kostja vastu on seega 41,46 eurot (196,22 x 8% : 365 x 964).
11.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 196,22 eurot ja viivis summas 43,27 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 317,69 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (võlgnevus summas 196,22 eurot, viivis summas 43,27 eurot) ning hagihind hagiavalduse esitamisel oli 385,04 eurot (peale nõude osalist loobumist 317,69 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 75 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Kostja oli juba kohtueelselt hagejale viidanud (dtl 59), et ta oli ühe kvartali eest topelt tasumise teinud, mistõttu ei oleks hageja pidanud nõude selle osaga, millest ta loobus kohtusse pöörduma ehk et hagist osalist loobumist ei põhjustanud kostja.
14.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot ja esindajakulu summas 740 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
15.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 105 eurot (140 x 75%).
15.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
15.3.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 7 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 7 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.
15.4.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kiirmenetluses avalduse koostamine ja elektrooniliselt kohtusse esitamine eest 40 eurot tulenevalt VÕS § 1131. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele.
15.5.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 555 eurot (740 x 75%).
15.6.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 660 eurot, s.o riigilõiv summas 105 eurot ja esindajakulu summas 555 eurot.
16.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3775 eurot. Hageja vaidleb kostja esindajakulude suurusele vastu.
16.1.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
16.2.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 37,75 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 37,75 eurot on ülepaisutatud ning kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et põhjendatud esindaja ajakulu antud tsiviilasjas on maksimaalselt 10 tundi ehk 1000 eurot. Seejuures arvestab kohus esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning antud vaidluse keerukust. Samuti arvestab kohus sellega, et vaidlus on lahendatud kirjalikus menetluses ning tsiviilasja hind on hagiavalduse esitamisel olnud 385,04 eurot.
16.3.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele esindajakulu summas 250 eurot (1000 x 25%).
17.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 410 eurot (660 – 250).
18.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.