Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-08-14241 Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 08.08.2003.a. Osakapital 40000 EEK. Asutajaosanik-juhataja L. D.. Nõukogu puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp

2(5)

2-08-14241 Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut on pankrotihaldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks võimalik. Võlgniku tegevus lõppes 2004.a.-l, mistõttu on ebareaalne positiivse tulemiga tagasivõitmise hagide esitamine. Kui võlgniku ja tema juhatuse liikme (kui võlgniku lähikondse) vahel oleks olnud tehinguid, siis vastava haginõude esitamisel ei saavutaks rahaliste vahendite laekumist pankrotivarasse. Vararegistri andmetel juhatuse liikmel L. D. puudub vara, ta ei tööta ning tal on ka endal maksuvõlad. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmele L.D. võib esitada etteheiteid pankrotiavalduse esitamata jätmisega seoses. Juhatuse liige ei esitanud ca 3 aasta jooksul peale tegevuse lõppu (s.o.2005-2007) pankrotiavaldus võlgniku osas. Ajutine haldur samas seisukohal, et ei ole mõttekas juhatuse liiget sellega seoses hageda, kuna temalt rahaliste vahendite laekumine pankrotipessa on ebareaalne. Likvideerija on toiminud vastavalt ÄS-s sätestatule, esitas vastava pankrotiavalduse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 45000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Tulude vähenemise on põhjustanud konkurentsi tihenemine, millest olulisemaks uute suurte jaemüüjate tulek Narva 2004.a-l. Võlgniku, nagu ka teiste väikeste jaemüüjate tegev muutus kahjumlikuks, mistõttu oldi ka sunnitud lõpetama oma tegevus. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja 3(5)

2-08-14241 tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks T. K., Isikukood xxx, xxx; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esndaja toetas ajutise halduri arvamust. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 07.05.2008.a kohtuistungil ära võlgniku ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lähtuvalt esitatust kohus leidis, et puudub alus asuda teisele seisukohale, kui seda on avaldaja ja ajutine pankrotihaldur, kes oma tegevusega ja olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgniku püsiva maksejõuetuse välja selgitanud. Võlgniku kohta olemasolevast teabest nähtub, et võlgnik ei ole suutnud ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotikulude katteks. Võlausaldajad ei ole pankrotikulude kandmiseks raha kohtu deposiiti kandnud. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Muid menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et A. S. OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata T. K.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.