A. B.`i, J. B.`i ja L. B.`i hagi MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) vastu maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
24. aprill 2008.a
Istungil osalenud isikud
Kaashageja A. B. ja hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat N. L.; Kostja MTÜ Lastekaitse Liit esindaja vandeadvokaat T. T.; Kostja Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) esindaja M. T..
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Välja mõista A. B.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) J. B.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) ja L. B.`it (isikukood xxx, elukoht xxx) MTÜ Lastekaitse Liit (registrikood xxx, juriidiline aadress xxx) kasuks kohtukulud 7 198 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend) krooni.
Edasikaebamise kord
1 (8)
2-04-704 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.15. juunil 2004.a V. B.’i poolt esitatud hagiavalduse kohaselt oli ta A. vallas R. külas asuva 43,96 ha suuruse maa tagastamise õigustatud subjekt. Tagastamisele kuuluval maal paiknevad lastelaagri ehitised, mille 13.12.1996.a omandas kostja MTÜ Lastekaitse Liit. A. Vallavalitsus hakkas MTÜ-le Lastekaitse Liit kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise erastamistoimingute läbiviimist. Hageja ei nõustunud kostjale erastatava maatüki suuruse ja piiride kulgemise viisiga, mistõttu 03.11.1999.a pöördus ta Ida-Viru maavanema poole taotlusega erastamistoimingute üle järelevalve teostamiseks.
2.11.04.2000.a sõlmisid Ida-Viru maavanem Eesti Vabariigi nimel ja MTÜ Lastekaitse Liit maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega MTÜ Lastekaitse Liit omandas A. vallas R. külas 10,89 ha maad. Hageja leidis, et erastatud maa kuulus õigusvaselt võõrandatud maa hulka ning ostu-müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud ORAS §18 lg1 sätestatud keelu rikkudes.
3.Ostu-müügilepingu punktis 1.2 kinnitas maavanem, et lepinguobjekt ei kuulu tagastamisele maareformi käigus, seda ei ole võõrandatud, panditud, keelustatud, tema suhtes ei ole vaidlusi. Maavanema kinnitus oli ennatlik, sest Jõhvi Halduskohtu 14.02.2002.a kohtotsusest nr 3-42/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2002.a otsusest nähtub, et hagejal olid põhjendatud vastuväited MTÜ-le Lastekaitse Liit A. vallas Remniku külas 10.98 ha maad erastamise vastu.
4.Hageja palus vastavalt ORAS § 18 lg 1, Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 2, Maareformi seaduse § 23 lg 5 tunnustada Eesti Vabariigi ja MTÜ Lastekaitse Liit vahel 11.04.2000.a sõlmitud maa ostu-müügilepingu tühistust.
KOSTJATE VASTUSED HAGILE
5.23. juulil 2004.a esitatud vastuses Eesti Vabariik ei nõustunud hagiga, leides, et 11.04.2000.a maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud lepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktide alusel.
6.Kostja vastuväidete kohaselt hageja on jätnud tähelepanuta MaaRS § 23 lg 2 sätestatud põhimõtte, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse alles pärast seda, kui ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid on vallavalitsuse korraldusega kindlaks määratud. Ei oma asjas tähtsust fakt, et Jõhvi Halduskohus oma 14.02.2002.a otsusega nr. 342/2002 tühistas A. Vallavalitsuse korraldused nr. 152 08.10.1999.a ja nr. 103 14.11.2001.a, millega erastati maad MTÜ-le Lastekaitse Liit. Nimetatud kohtuotsuse vastuvõtmise ajaks kanti MTÜ Lastekaitse Liit omanikuna kinnitusraamatusse.
7.Maa ostueesõigusega erastamise lõplikuks haldusaktiks on Ida-Viru maavanema 10.01.2000.a korraldus nr. 61 „Maa ostueesõigusega erastamine A. vallas“, milles määrati kindlaks maa ostumüügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused. Kuigi hageja vaidlustas antud korralduse, jäeti Jõhvi Halduskohtu 29.04.2004.a otsusega nr. 3-265/2003 kaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2004 otsusega 2-3-93/2004 Jõhvi Halduskohtu otsus muutmata.
2 (8)
2-04-704
8.30. augustil 2004.a esitatud vastuses MTÜ Lastekaitse Liit hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt hageja taotleb lepingu tühistamist, mille osapooleks ta ei ole. Kuna lepingust ei saa tuleneda hagejale õigusi ja kohustusi, puudub alus kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu tühistamiseks. Õigustatud huvi esitada hagi tehingu, mille osapooleks hageja ei ole, tühisuse tunnistamiseks võib teoreetiliselt tuleneda ORAS §18 lg1, kuid seda ainult juhul, kui sellise hagi esitamine on hageja õiguste kaitsmiseks ainuvõimalik abinõu.
9.Kostjate vaheline leping ei ole ORAS § 18 lg 1 vastuolus, kuna maareformi seadus sätestab, et enne maa tagastamise otsustamist määratakse kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Seetõttu ei kuulu ostueesõigusega erastatav maa tagastamisele ning erastamise otsuse vastuvõtmine ega maa ostu-müügilepingu sõlmimine ei ole ORAS § 18 lg 1 mõttes keelatud enne tagastamise küsimuse otsusutamist.
10.Kostja palus ORAS §2 lg2, MRS §6 lg2, p3, §10 lg1, §23 lg2 alusel jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda.
HAGEJA ARVAMUS
11.06. detsembril 2004.a esitatud hagitäpsustuses teatas hageja, et ta esitas 12.12.1997.a Alajõe Vallavalitsusele avalduse tagastamise käigus vabaks jääva maa ostueesõigusega erastamiseks. Täiendava maa erastamine oli hagejale vajalik talle tagastatavate maatükkide ühendamiseks, mis olid eraldatud üks teisest ilma juurdepääsuta just lastelaagri olemasolu tõttu. Hageja esitas avalduse enne kostjat, kuid hageja avaldust ei võetud arvesse, maa erastati kostjale.
MENETLUSE KÄIK
12.10. mai 2005.a kohtuistungil esitas V. B. taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ida-Viru Maakohtu 23.05.2005.a kohtumäärusega määrati hagejale advokaat riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta..
13.28. septembril 2005.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja palus peatada tsiviilasja menetlus, kuna Viru Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus Ida-Viru Maakohtu otsuse peale kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Kostjate esindajad nõustusid tsiviilasja menetluse peatamisega.
14.Ida-Viru Maakohtu 17.10.2005.a kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni Viru Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
15.Seoses V. B.’i surmaga (02.11.2005.a), 10. novembril 2005.a teatas hageja esindaja vandeadvokaat A. S. esindatava suhtes esindusõiguse lõppemisest.
16.23. jaanuaril 2006.a esitas A. B. taotluse hageja õigusjärglasena menetlusse astumiseks. 05. detsembril 2006.a teatasid L. B. ja J. B. oma soovist astuda tsiviilasja menetlusse hageja õigusjärglastena.
17.Viru Maakohtu 12. novembri 2007.a kohtumäärusega uuendati tsiviilasja menetlus, sest selleks ajaks jõustus Viru Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-02-302 V. B.’i hagis MTÜ Lastekaitse Liit vastu kinnistusraamatu kande parandamise nõudes.
3 (8)
2-04-704
18.28. veebruari 2008.a toimunud kohtuistung lükati edasi, sest kostja MTÜ Lastekaitse Liit esindaja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja pooled soovisid pidada läbirääkimisi.
TÄPSUSTATUD HAGI
19.18. aprillil 2008.a esitasid hagejad täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt Ida-Viru Maavalitsuse 29.11.1994.a otsusega nr 17-85 tunnistati hageja õiguseellane õigustatud subjektiks A. vallas, endise xxx kinnistu nr 7196, pindlaga 43.96 ha, suhtes. Maa tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole veel langetatud. 13.12.1996.a sõlmitud ostu-müügilepinguga omandas MTÜ Lastekaitse Liit AS-ilt Eesti Tarbijate Kooperatiiv endise Remniku lastelaagri hooned ja rajatised vallasasjadena, mis asusid suuremas osas hagejate õiguseellasele tagastamisele kuuluval maal. Sellest lepingust ei ole hagejate õiguseellasele teatatud, nõusolekut ehitiste võõrandamiseks ta andnud ei ole. 23.12.1997.a esitas MTÜ Lastekaitse Liit avalduse Remniku lastelaagri maa ostueesõigusega erastamiseks. Alajõe Vallavalitsus oma 08.10.1999.a korraldusega nr 152 ja 14.11.2000.a korraldusega nr 103 määras kostjale lastelaagri hoonete juurde ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse, millede alusel Ida-Viru maavanema 10.01.2000.a korraldusega nr 61 määrati MTÜ-le Lastekaitse Liit erastamiseks lastelaagri maaüksuse asukohaga xxx, suurusega 10.98 ha. 11.04.2000.a sõlmisid kostjad selle maa ostumüügi ja asjaõiguslepingu. 14.02.2000.a pöördus hagejate õiguseellane halduskohtusse A. Vallavalitsuse korralduste 08.10.1999.a nr 152 ja 14.11.2000.a nr 103 õigusvastaseks tunnistamiseks. Jõhvi Halduskohtu 14.02.2002.a kohtotsusega haldusasjas nr 3-42/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 31.05.2002.a vallavalitsuse korraldused on tühistatud.
20.Hagejad leidsid, et kostjate vahel 11.04.2000.a sõlmitud ostu-müügileping on ORAS §18 lg1 sätestatud keelu rikkumise tõttu tühine. Pealegi enne ostu-müügilepingu sõlmimist oli hagejate õiguseellane pöördunud nii maavanema poole järelevalve menetluse alustamiseks kui ka kohtusse Alajõe Vallalvalitsuse korralduste vaidlustamiseks. Kohtulik menetlus selleks ajaks ei olnud lõppenud ja ORAS §18 lg1 sätestas otsest keeldu sõlmida tehinguid tagastamisele kuuluva maa suhtes.
21.MaaRS §§10 lg1 alusel otsustatakse maa tagastamise protsessi käigus, kuidas talitada ehitistega, mis asuvad tagastamisele kuuluval maal, igal juhul eraldi, sõltuvalt sellest, kas maa tagastamise õigustatud subjekt ja ehitise omanik sõlmivad selles mingeid kokkuleppeid või mitte. Õigustatud subjekt ei ole loobunud soovist omandada tagastataval maal asuvad ehitised endale. Vastupidi, teda ei teavitatud ostueesõiguse kasutamise võimalusest, kuigi see MRS §10 lg2 alusel oli kohustuslik. Sellega rikuti õigustatud isiku seadusega sätestatud õigust hoonete omandamiseks. MaaRS §9 lg8, §10 lg1, §10 lg2 tuleneb, et erastamise toimingud ehitise omanikule, mis on tehtud ilma õigustatud subjekti otsustuseta temale tagastataval maal asuvate ehituste suhtes, ei saa olla seaduslikud.
22.Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS §66 lg2 ja VÕS §87 kohaselt on seaduse rikkumisega sõlmitud leping tühine. Hageja palus tunnistada kostjate vahel 20.04.2000.a sõlmitud R. lastelaagri kinnistu ostu-müügi ja asjaõiguslepingu sõlmimise tühisust.
KOSTJATE VASTUSED TÄPSUSTATUD HAGILE
23.22. aprillil 2008.a lisaks varem esitatud vastuses toodule teatas kostja MTÜ Lastekaitse Liit, et kostjate vahel sõlmitud ostu-müügileping ei ole vastuolus ORAS §-ga 18 lg 1, kuna
4 (8)
2-04-704 maareformi seadus sätestab, et maa ostueesõigusega erastamine, sh. erastamise aluseks oleva otsuse ja erastatava maa ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu, võib sõlmida enne maa tagastamise küsimuse otsustamist. Seetõttu ei kuulu ostueesõigusega erastatav maa tagastamisele ning erastamise otsuse vastuvõtmine ega maa ostu-müügi lepingu sõlmimine ei ole ORAS § 18 lg 1 mõttes keelatud enne tagastamise küsimuse otsustamist.
24.Maa tagastamine ja erastamine viiakse läbi maareformi seaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud korras. Maa erastamise ostu-müügi lepingu sõlmimisele eelneb vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega nr 267) punktile 23 erastamise korraldaja (maavanema) otsus maa ostueesõigusega erastamiseks. Ida-Viru maavanem võttis vastu korralduse nr 61. Kuna korraldus on kehtiv, siis väited lepingu vastuolu kohta on ebaõiged.
25.AÕSRakS § 11 lg 5 sätestab ühemõtteliselt, et kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse riik. Antud juhul oli õiguskaitsevahendina võimalik erastamisotsuse vaidlustamine halduskohtus ja erastamisotsuse tühistamise korral kinnistusraamatu kande parandamine. Lepingu vaidlustamine ja tühisuse tuvastamise taotlemine ei ole õiged õiguskaitsevahendid.
26.MaaRS § 10 lg 1 järgi ei tagastata maad, mis on ehitiste all, kui puudub omaniku ja õigustatud subjekti vaheline kokkulepe. Kuna eelnevalt mainitud isikute vahel puudub kokkulepe, ei saa nõuda maade tagastamist.
27.30.05.2002.a kinnistamisotsuse alusel kanti vaidlusalused ehitised koos nende aluse 10,98 ha suuruse maaga kinnistusraamatusse (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr 1534408, kinnistu nimi Lastelaagri, katastritunnus 12201:002:0089, asukoht Remniku küla, Alajõe vald, pindala 10,98 ha). Sellega muutusid vaidlusalused ehitised kinnisasja olulisteks osadeks (AÕSRS § 13 lg 1). Tulenevalt TsÜS § 53 lg 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Ehitiste aluse maa kinnistamise tõttu ei ole ehitiste kui vallasasjade omandaja õiguste ja kohustuste üleandmine enam võimalik.
28.Eesti Vabariik ei esitanud kirjalikku vastust täpsustatud hagile.
KOHTUISTUNG
29.24. aprillil 2008.a toimunud kohtuistungil hageja A. B. ja hagejate esindaja jäid oma seisukohtade juurde ja palusid hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt 11.04.2000.a tehing on tühine, kuna see on vastuolus ORAS § 18 lg 1. Selleks hetkeks ei olnud tehtud otsust maa tagastamise või mittetagastamise kohta ning õigustatud subjektiks oli V. B.. Tehingu sõlmimisest teatati kõikidele teistele isikutele, peale V. B.`i. Samas ei olnud teised isikud tehingust huvitatud, V. B. oli. Ostueesõiguse kasutamisel õigustatud isik oleks ostnud need hooned ja sellisel juhul oleks maa talle tagastatud. Kuna õigustatud isikule ei teatatud vallasasjade ostu-müügilepingust, ei olnud tal võimalust neid tehinguid vaidlustada.
30.MTÜ Lastekaitse Liit esindaja jäi kostja vastustes hagile toodud põhjenduste juurde. Ta ei nõustunud hageja esindaja väidetega ja hagi ei tunnistanud. Esindaja väitel ei ole esitatud
5 (8)
2-04-704 tõendeid, mis tõendaksid V. B.`i ostueesõigust. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja menetluskulud.
31.Eesti Vabariigi esindaja teatas, et kostja ei soovi esitada kirjalikku vastust täpsustatud hagile. Esindaja jäi varem esitatud vastuses toodud põhjenduste juurde ja nõustus kaaskostja vastustes hagile toodud vastuväidetega. Esindaja leidis, et hagi on põhjendamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
33.Ida-Viru Maavalitsuse 29.11.1994.a otsusega nr 17-85 tunnistati hagejate õiguseellane V. B. õigusvastaselt võõrandatud talumaa, asukohaga A. vallas, endise xxx, kinnistu nr 7196, pindlaga 43.96 ha, omandireformi õigustatud subjektiks, kes taotles talumaa tagastamist asendusmaana (t. I lk. 4).
34.Jõhvi notar T. J. juures 13.12.1996.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas MTÜ Lastekaitse Liit AS-ilt Eesti Tarbijate Kooperatiiv endise R. lastelaagri hooned ja rajatised vallasasjadena (t. I lk 5, t. II lk 50). Hagejate esindaja seletuste kohaselt nimetatud tehingu osas on pooltel vaidlus Viru Maakohtus, milles on hetkel menetlus peatatud.
35.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õiguslikud alused on sätestatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (ORAS), mille §2 lg2 sätestatud põhimõtte kohaselt omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamine iseenesest ei ole piisavaks aluseks omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. ORAS §3 lg3 tulenevalt toimub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ORAS või muudes Eesti Vabariigi normatiivaktides sätestatud korras. Maareformi läbiviimise, maasuhete ümberkorraldamise ja maade tagastamise õiguslikud alused on reguleeritud maareformi seadusega (MaaRS). MaaRS §4 kohaselt maareform kui omandireformi osa viiakse läbi ORAS ja MaaRS sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse ORAS, kui MaaRS ei tulene teisiti. Seega MaaRS-s ammendavalt reguleeritud küsimustes ei ole ORAS sätteid kohaldatavad.
36.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et maal, mille asendusmaana tagastamist hagejate õiguseellane on nõudnud, asuvad MTÜ-le Lastekaitse Liit omandiõigusel kuuluvad hooned ja ehitised. MaaRS §6 lg3 p3 järgi maad ei tagastata osaliselt või täielikult, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §§7, 9, 10. MaaRS §10 lg1 alusel väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Et hagejate õiguseellane ja MTÜ Lastekaitse Liit on pidanud läbirääkimisi kostjale kuuluvate hoonete ja ehitiste hagejale võõrandmiseks või kostja kasuks hoonestusõiguse seadmiseks, ei ole tuvastatud. Kostja üldse ei soovi endale
6 (8)
2-04-704 kuuluvaid hooneid ja ehitisi võõrandada, mistõttu tal ei olnud ka MaaRS §9 lg8 sätestatud kohustust teatada ehitiste võõrandmisest hagejate õiguseellasele. Sellepärast ei saanudki hagejatel tekkida MaaRS §10 lg2 sätestatud õigust kostjale kuuluvate ehitiste ostueesõigusega omandamiseks.
37.Hagiavalduse ja hagitäpsustuste kohaselt hagejate õiguseellasele maa tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole veel langetatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) §13 lg3 esimese lause kohaselt ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS §20 lg1 tulenevalt erastamisele kuulub maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata ning mida ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS §23 reguleerib maa erastamise korda. Maa erastamise ajal kehtinud MaaRS §23 lg2 redaktsioon sätestas, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist.
38.MaaRS §23 lg6 delegeeris maa erastamise korra kehtestamise õiguse Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valituse 06.11.1996.a määruse nr 267 „Maa ostuõigusega erastamise kord“ punkti 3 alusel maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem. 23.12.1997.a esitas MTÜ Lastekaitse Liit avalduse 10 ha R. lastelaagri maa ostueesõigusega erastamiseks ja katastriüksuse moodustamiseks (t. I lk. 44). A. Vallavalitsus oma 08.10.1999.a korraldusega nr 152 määras kostjale lastelaagri hoonete juurde ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse. Ida-Viru maavanema 10.01.2000.a korraldusega nr 61 „Maa ostueesõigusega erastamine A. vallas“ määrati MTÜ-le Lastekaitse Liit ostueesõigusega erastamiseks lastelaagri maaüksuse, asukohaga xxx, suurusega 10.98 ha (t. II lk. 58). See, et A. Vallavalitsuse 08.10.1999.a korraldus nr 152 ja 14.11.2000.a korraldus nr 103 on halduskohtu otsusega tühistatud, ei tee maavanema korraldust nr 61 tühiseks. Hagejate õiguseellane esitas halduskohtule kaebuse IdaViru maavanema 10.01.2001.a korralduse nr 61 tühistamiseks, kuid Jõhvi Halduskohtu 29.09.2004.a ja Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2004.a kohtumäärustega lõpetati asjas menetlus, sest kaebus esitati hilinemisega (t. II lk. 59).
39.11.04.2000.a sõlmisid kostjad maavanema korraldusega nr 61 eraldatud maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu (t. I lk. 7, 8). Kohus ei nõustu hagejate põhjendustega, et kostjate vahel 11.04.2000.a sõlmitud ostu-müügileping on tühine ORAS §18 lg1 sätestatud keelu rikkumise tõttu. See, et ORAS §18 lg1 kohaselt kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, ei loo hagejatele õigust kolmandate isiku vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamiseks. Tsiviilvaidluse lahendamisel ei ole kohus TsMS §1 tulenevalt pädev andma hinnangut maa ostueesõigusega erastamise aluseks olevale haldustoimingute õiguspärasusele. Kuna hagejate õiguseellane ei ole ORAS §19 lg2 sätestatud korras ja tähtajal maavanema korraldust ja kostja poolt maa ostueesõigusega erastamist vaidlustanud, siis erastamise aluseks olev korraldus on endiselt kehtiv. Sellepärast kolmandate isiku vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamisega ei ole hagejatel võimalik õiguskaitset saavutada. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS §66 lg2 alusel seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja
7 (8)
erastas maad seaduslikul alusel ning hagejatel ei ole enam kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamist.
2-04-704 õigust nõuda kohtu korras
40.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja vastuse kohaselt 30.05.2002.a kanti vaidlusalused ehitised koos nende aluse maaga Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 1534408. Ida-Viru Maakohtu 14.02.2005.a kohtuotsusega jäeti V. B.’i hagi MTÜ Lastekaitse Liit vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudes rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud ning hagejatel ei ole vaidlust kostja erastatud maa omanikuna kinnistusraamatusse kandmise üle. Kinnistusraamatu kande tegemise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) §118 lg1 alusel kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et vallasajast hoonete ja ehitiste aluse maa kinnistusraamatusse kandmisega muutusid hooned ja ehitised kinnisasja oluliseks osadeks, mistõttu enam ei ole võimalk vallasasjade omandaja õiguste ja kohustuste üleandmine. Kohtukulud
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja MTÜ Lastekaitse Liit on kandnud kohtuvaidlusega seoses õigusabi kulud 7 198 krooni, mis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 esimesele lausele, §61 lg1 p2 ja Justiitsministri 22.08.1999.a määrusele nr 42 „Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine“ kuulub väljamõistmisele hagejatelt.
42.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg1, §453, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.