Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 09.05.2008.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-07-41333 OÜ P hagi EM vastu 2585,67 krooni põhivõla ja viiviste nõudes Hageja: OÜ P Reg.kood xxx, asukoht: xxx Kostja: EM Reg.kood xxx, asukoht; xxx 19.03.2008.a.

aeg Eelistungil osalejad Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Hageja esindaja Kristjan Tamm Kostja esindaja Jaan Tomson Hagi rahuldada. Välja mõista EMlt (registrikood xxx, asukoht: xxx) OÜ P (registrikood xxx, asukoht: xxx )2585,67 krooni põhivõlga, 250 krooni riigilõivu ja 0,1 % viivist iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 15.01.2007.a. töövõtulepingu , mille kohaselt hageja pidi töövõtjana osutama kostjale infotehnoloogia alaseid teenuseid ja võimaldama kostjal kasutada hagejale kuuluvat serverit. Lepingu raames hankis ja installeeris hageja kostja tarbeks oma serverisse eõppe keskkonna Moodle, lõi vajaminevad kasutajakontod ja –kaustad ning osutas hiljem kostjale serveri „majutusteenust, s.t. hageja võimaldas kostjale võrgupõhist ligipääsu oma serverile, mis paiknes füüsiliselt hageja tööruumides. Lepingu kohaselt pidi hageja serverit hooldama ja tagama selle tõrgeteta töö. Kostja pidi nimetatud teenuste eest maksma ettevalmistustööde lõppemisel ühekordset tasu 15 000,- krooni ja igakuiselt 7000,- krooni. Lepingu kehtivusajaks oli juuni 2008.a. 17.07.2007.a. saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemisavalduse, tuginedes VÕS §-le 322 lg.1. Hageja ei olnud ülesütlemisavalduse ja lepingu meelevaldse tõlgendamisega nõus. Kostja ei ole pärast 20.08.2007.a. hagejale tasu maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2483 krooni põhivõlga, 250 krooni riigilõivu ja lepingus tuleneva viivisintressi 0,1 % võlgnetavast summast päevas, põhinõude täitmise päeva seisuga.

Kostja vastuväited Töövõtuleping nr.15/01/2007, mis sõlmiti EM ja OÜ P vahel 15.jaanuaril 2007.a. oli sisuliselt serveri kui vallasasja tähtajaline üürileping. Vaatamata kostja 17.07.2007.a. teatele lepingu ülesütlemise kohta 20.08.2007.a. seisuga ning sellele, et EM ei ole pärast 20.08.2007.a. OÜ P serverit kasutanud, on OÜ P jätkanud arvete saatmist serveri kasutamise eest. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus annab töövõtulepingu mõiste ja § 271 üürilepingu mõiste. lg.1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. lg 2 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §-des 620-626, õ 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) Poolte vahel 15.jaanuaril 2007.a. sõlmitud lepinguga ei ole kostjale üle antud ühtegi vallas- ega kinnisasja. Lepinguga osutas hageja kostjale IT teenust, s.t. arendas kostjale oma serveris vajaliku töökeskonna ning võimaldas kostjal kasutada oma serveris paiknevat IT rakendust, „serveri majutusteenust“ Serverit kasutavad samaaegselt mitmed erinevad kliendid, kelle tarbeks võib olla loodud samas masinas sadu väiksemaid virtuaalservereid. Samuti leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et nimetavad lepingut töövõtulepinguks – järelikult ei olnud poolte ühiseks tahteks käsitleda lepingut üürilepinguna ega kohaldada lepingule edaspidi vastavaid üürilepingu regulatsioone. Kohus leiab, et tuleb lähtuda lepingus kokkulepitud regulatsioonist või nende puudumisel VÕS-i üldistest põhimõtetest, mis on kohaldatavad kõikide sama liiki lepingute puhul. Nimetatud regulatsioonid ei sätesta võimalust ütelda tähtajaline kestvusleping korraliselt ennetähtaegselt üles. Samuti pole esinenud ühtegi erakorralise ülesütlemise alust. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja poolt saadetud ülesütlemisavaldus on õigustühine ja leping on jõus. lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja vastavalt lepingu punktile 3.4 viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik